Tag Archives: mediaanpalk

Heidame pilgu Eesti elanike rahakotti: palgad puust ja punaseks

Keskmine brutokuupalk oli 2019. aastal 1407 eurot, palgatöötaja kuu keskmine brutotulu 1317 eurot ja kõikide ametite mediaanpalk 1143 eurot. Elanike kuu keskmine netosissetulek oli 2018. aastal* 752 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 1060 eurot. Millest need summad kõnelevad? Mida need mõisted täpsemalt tähendavad ja millal võrdlusi tehes üht teisele eelistada? Statistikaameti analüütikud selgitavad.

Foto: Shutterstock

Palkade erinevuse näiteks toome Hiiu maakonna. Keskmise brutokuupalga (933 eurot) poolest jäi Hiiu maakond eelmisel aastal Eestis viimasele kohale. Palgatöötaja kuu keskmise brutotulu (1301 eurot) järgi oli aga Hiiumaa pärast Harju- ja Tartumaad suisa kolmandal kohal. Kõikide ametite mediaanpalga järgi oli Hiiu maakond eelmisel aastal 923 euroga kõikidest maakondadest tagantpoolt neljandal kohal. Hiiumaa elanike 2018. aasta keskmine netosissetulek ühes kuus oli 666 eurot ja ekvivalentnetosissetulek 895 eurot.

Keskmine brutokuupalk

Keskmine brutokuupalk näitab summat, mille tööandja kulutab täistööajaga töötajale keskmiselt palga maksmiseks. Andmeid kogutakse küsimustikuga majanduslikult aktiivsetelt ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt. Brutokuupalga arvestus käib maakonniti töökoha järgi, mistõttu võivad töötajad olla rahvastikuregistri järgi hoopis teisest maakonnast. Küsimustikule vastavad kõik vähemalt 50 töötajaga ettevõtted, ülejäänute hulgast tehakse juhuslik valik.

Statistikaameti analüütik Karina Valma kinnitab, et keskmist palka avaldatakse tegevusalati, maakonniti ja omanikuliigiti ning uuringus osalemise määr on püsivalt üle 80%. „Tulemused on usaldusväärsed, samas tuleb silmas pidada, et keskmine palk on arvutatud arvestusega, et tegemist on täistööajaga. See tähendab, et kui näiteks Hiiumaal ei ole õpetajatel võimalik alati töötada täistööajaga, siis ei näita kajastatud keskmine brutokuupalk tegelikult saadud keskmist töötasu, vaid on viidud täistööajaga vastavusse,“ lisab Valma.

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu

Keskmine brutotulu näitab palgatöötajatele ja avalikele teenistujatele makstud tasusid, töötamisega seotud stipendiume, toetusi ning muid tasusid. Andmete aluseks on maksu- ja tolliameti sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete andmed. Brutotulu suurus saadakse, kui kuu keskmine väljamaksete summa jagatakse kuu keskmise väljamaksete saajate arvuga. Tulusaaja elukoht on määratud isiku elukoha järgi, mille aluseks on statistikaameti rahvastikubaas.

Brutotulu andmeid kasutatakse omavalitsusüksuse arengut iseloomustava näitajana arengukavade koostamisel ja teistes kohaliku elu planeerimisega seotud dokumentides. Kuna tegu on kõiksete andmetega, siis on võimalik teha väljavõtteid andmestikust ka mõne väiksema piirkonnaüksuse, perioodi või muu tunnuse nagu vanuse või soo kohta.

Keskmise brutotulu andmed ulatuvad 2003. aastani. „Tänase haldusjaotuse seisuga saab andmeid võrrelda kuni 2013. aastani. Samas tuleb arvestada, et puuduvad andmed täis- ja osaajaga töö kohta, mis ei võimalda teha järeldusi näiteks soolise palgalõhe kohta. Samuti ei pruugi inimeste registreeritud elukoht olla alati vastavuses nende tegeliku elukohaga,“ ütleb statistikaameti analüütik Greta Tischler.

Selles, et kuu keskmine brutotulu on Hiiumaal kõrge, mängib rolli see, et keskmist palka arvestatakse lähtuvalt palga maksja asukohast, keskmist brutotulu aga lähtuvalt selle saaja registreeritud elukohast. Hiiumaa näitel võib nii mõnigi kõrgepalgaline töötaja olla küll saarele sisse kirjutatud, aga oma igapäevast leiba teenib ta näiteks mõnes Tallinna lähiümbruse omavalitsuses. Seega kajastub tema brutokuupalk näiteks Harjumaa, keskmine brutotulu aga Hiiumaa statistikas.

Ametite mediaanpalk

Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja vähem teenivaid inimesi on antud ametis või piirkonnas sama palju. Statistikaameti palgarakenduses kasutatava mediaanpalga aluseks on maksu- ja tolliameti sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete andmed ning töötamise registri sissekanded töötaja ameti ja töökoha asukoha kohta.

Mediaanpalga korral lähevad arvesse samad töölepingu ja tulu liigid, mis keskmise brutokuupalga arvutamisel. Mediaanpalk leitakse ainult täistööajaga töötajatele, kellel on töötamise registris info ameti ja töökoha asukoha kohta, kes on töist tulu saanud, kelle tööleping pole peatatud ning kes on töötanud vähemalt ühe kuu.

Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu sõnul on mediaanpalga näitaja mõeldud töötajatele ja tööandjatele ning see võimaldab võrrelda enda või oma ettevõtte makstavat palka teiste sama ametit pidavate inimeste palkadega. „Palgarakenduse andmed võimaldavad saada täpsemat infot selle kohta, mis toimub üldise keskmise kõrval. Samuti võimaldab see vaadata palkasid ametigruppide kaupa. Samas tuleb arvestada, et nii brutokuupalka kui ka mediaanpalka näidatakse töökoha asukoha järgi, mis ei pruugi maakonna tasandil langeda kokku töötaja elukohaga,“ selgitab Rootalu.

Ekvivalent- ja netosissetulek

Eesti sotsiaaluuringu tulemuste pealt arvutatav netosissetulek sisaldab tulu palgatööst, ettevõtlusest, maa ja muu vara rendist, teistelt leibkondadelt saadud regulaarseid makseid (näiteks elatis) ja sotsiaalseid siirdeid (näiteks vanaduspension, lapsetoetus jne), omanditulu ning tulumaksu tagastust jm. Saadud summast arvatakse maha tulumaksu juurdemaksed, sotsiaalmaks, teistele leibkondadele tehtud regulaarsed maksed ja varalt makstav maks (peamiselt maamaks). Sissetulekute kohta saadakse andmed nii registrite kui ka valikuuringu tulemuste pealt.

Ekvivalentnetosissetuleku pealt arvutatakse omakorda absoluutset ja suhtelist vaesust. Samuti avaldatakse selle põhjal sissetulekute ebavõrdsuse näitajad: kvintiilide suhte kordaja ja Gini koefitsient. Statistikaameti juhtivanalüütik Anet Müürsoo sõnul on (ekvivalent)netosissetulekuid ja nende pealt arvutatavaid näitajaid hea aluseks võtta, kui analüüsida ebavõrdsust ühiskonnas, vaesust üldiselt või kitsamalt näiteks sotsiaalsete siirete mõju vaesusele – teemasid analüüsimiseks on palju. „Ekvivalentnetosissetulek võtab arvesse leibkonna koosseisu ehk teisisõnu on tegemist sissetulekuga, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Seega on hea selle pealt vaadata sissetulekuid elaniku kohta leibkonnatüüpides või analüüsida sissetulekuid erinevate sotsiaal-demograafiliste näitajate lõikes,“ ütleb Müürsoo.

Leibkonnaliikme sissetuleku leidmisel kasutatakse tarbimis- ehk ekvivalentsuskaale. Sissetulekuna käsitletakse seega ekvivalentsissetulekut, mis on leibkonna netosissetuleku ja tema ekvivalentsuuruse jagatis. Leibkonna ekvivalentsuurus annab igale leibkonnaliikmele kaalu vastavalt vanusele: esimese täiskasvanud liikme kaal on 1, iga järgmise täiskasvanud liikme kaal 0,5 ja kõigi 13-aastaste ja nooremate kaal 0,3. Näiteks kahe täiskasvanu ja kahe lapsega leibkonna ekvivalentsuurus on 2,1 (1 + 0,5 + 0,3 + 0,3).

Oletame, et selle leibkonna netosissetulek on aastas 12 000 eurot. Kui leibkonna ühiseid kulusid mitte arvestada ja jagada sissetulek liikmete arvuga, on selle leibkonna iga liikme aastasissetulek 3000 eurot. Kui aga kasutada tarbimiskaale, on leibkonnaliikme sissetulek 5714 eurot. Sellise võrdsustatud leibkonnamudeli kasutamine vähendab leibkondade koosseisu erinevuste mõju leibkonna vaesuse määramisel.

Keskmise ekvivalentnetosissetuleku leidmisel leibkonnaliikme kohta võetakse arvesse, et osa sissetulekust kulutatakse leibkonna peale ühiselt, ülejäänu aga iga liikme kohta tema vanusest olenevalt eraldi. „Näiteks kaks inimest, kes elavad koos ja jagavad kulusid, moodustavad ühise leibkonna. Enamasti kulutavad nad leibkonnaliikme kohta vähem, kui kumbki seda üksi elades teeks. Ühises leibkonnas saab jagada näiteks auto, mööbli ja kodumasinate soetamiseks ning kasutamiseks tehtavaid kulutusi. Tihti on suuremas koguses ka näiteks toitu ja majapidamistarbeid odavam osta,“ lisab Müürsoo.

Kui Hiiumaa elanike netosissetulek oli 2018. aastal ühes kuus 666 eurot, siis sellest 410 eurot moodustas sissetulek palgatööst. Näiteks pension ja lapsetoetused moodustasid netosissetulekust vastavalt 140 ja 12 eurot ning mitterahaline sissetulek 18 eurot. Elanike ekvivalentnetosissetulek oli Hiiumaal ühes kuus 895 eurot.

* 2019. aasta andmed avaldatakse tänavu detsembris

Palgarakendus teeb kättesaadavaks andmed, millele seni ligipääs puudus

Kui tuttavate või kolleegidega vesteldes jõuab jutt palganumbriteni, tekib tihtipeale ebamugav vaikus või kipub jutt ühtäkki väga ümmarguseks. Kas tuleb tuttav ette? Statistikaameti loodud palgarakendus on teinud kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud.

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti projektijuht

Foto: Shutterstock

Näide Eesti tööturult. Eesti tervise- ja hoolekandeasutustes töötab 5640 hooldajat, kelle mediaanpalk on 909 eurot. Harjumaal ja Tartumaal teenivad hooldajad üle 970 euro, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal 760 euro ringis. Kui palju saavad hooldajad palka Võrumaal? Kui suur on hooldaja ja meditsiiniõe palga vahe? Vastused neile küsimustele annab statistikaameti äsja valminud palgarakendus, mis võimaldab võrrelda 110 sagedamini levinud ameti esindajatel oma palka nii ametikaaslaste kui ka teiste ametikohtadega. Palgainfo on esitatud joonistel ja kaartidel, nii et huviline saab hea ülevaate, kuidas on lood tema ameti palgatasemega nii kodumaakonnas kui ka üle Eesti. 

Kellele on palgarakendus loodud?

Tööandjatel on alates 2019. aasta esimesest poolest kohustus kanda töötamise registrisse ka töötajate ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaeg. „Soovisime ettevõtetele, kes nägid selle suure vaeva ära, midagi vastu anda,“ ütleb statistikaameti eksperimentaalstatistika juhtivanalüütik Kaja Sõstra. „Et neil oleks üks rakendus, mille põhjal hinnata olukorda tööturul ja võrrelda oma ettevõtte palgataset – on see sarnane, kõrgem või madalam kui üldine palgatase.“

Kahtlemata huvitab rakenduses olev info ka iga palgatöötajat. Rakendust on plaanis ka edasi arendada. Juba sel sügisel lisandub koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega arendus võrrelda naiste ja meeste palgaandmeid.

Rakenduse materjal võib olla väärt õppematerjal koolidele ja ülikoolidele matemaatikatundides, et arutleda statistika teemal ja selgitada keskmise ja mediaanpalga erinevust. Andmete uurimine võib anda mõtteainet eriala valikut tehes või karjääris kannapööret plaanides, et saada aimu, mis on tõenäoline oodatav palgavahemik.

Kuidas on ametid palgarakendusse valitud?

Praegu on rakenduses näha registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan, mida tööandjad maksid töötajale aastal 2019.

Juhul, kui inimene peab mõnd haruldast ametit või töötab maakonnas, kus tema ametikaaslasi on vähem kui 20, siis rakendus nende palgaandmeid ei näita. Nii ei õnnestunud rakenduse arendajatel ametirühmadesse paigutada tsirkusežonglööre, ülemteenreid või muuda põnevate ja üksikute ametite pidajaid. Rakenduses ei kajastu ka näiteks riigikogu 101 liikme palgaandmed, kuna nende töökoht on ainult Tallinnas. Ametid, mille mediaanpalga andmeid graafikud ei kuva, on arvestatud kõigi ametitite mediaanpalga arvutamisel.

Kas rakendusest saab teada, kes teenivad Eestis kõige rohkem? Rakendust uurides võib saada tulemuseks, et parimat palka saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid; teisele kohale platseeruks prokurörid, advokaadid ja juristid ning kolmandale eriarstid. „See aga ei anna alust arvata, et eriarstid oleksidki Eestis oma palgatasemega kolmandal positsioonil. Põhjus on hoopis selles, et palgarakenduses ei kajastu kõikide väiksemate ametigruppide andmed, kes saavad eriarstidest suuremat palka,“ selgitab rakenduse üks loojatest, statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.

Miks näitab rakendus mediaanpalka?

Palgast rääkides viidatakse tihtipeale keskmisele palgale – kui palju see parasjagu on tõusnud ja küsitakse uudishimulikult, kas keegi teab, kellel on au olnud osaleda selles tõusulaines. Töötaja küsib aga tööandjalt: „Miks mina keskmist palka ei saa?“ Aus vastus on, et keskmine palk on fiktsioon. Keskmine palk on mediaanpalgast enamasti tublisti suurem ja see kasvab ka kiiremini.

„Keskmise palga venitavad kõrgeks need vähesed inimesed, kes saavad eriti kõrget palka,“ tõdeb Kadri Rootalu. „Meie soov on näidata rakenduses mediaanpalka, millele lähedast palka saab rohkem inimesi, ja valgustada selle ümber toimuvat.“ Mediaanpalk annab tööturul valitsevast olukorrast täpsema ja adekvaatsema pildi kui keskmine palk. Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja millest vähem teenivaid töötajaid on selles ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju.

Toome ühe palgaarvestuse näite viieliikmelise mikroettevõtte põhjal. Ettevõtte juht teenib 3500 eurot, tema neli töötajat aga 1000, 800, 700 ja 600 eurot. Liites palganumbrid kokku ja jagades summa töötajate arvuga, saame selle ettevõtte keskmiseks palgaks 1320 eurot. Tegelikkuses aga ei saa ükski töötajatest sellele isegi ligilähedast palka.

Mediaanpalga arvestamiseks reastame samad palganumbrid: 600, 700, 800, 1000 ja 3500 ning arvestame, et mediaan on selle arvurea keskmine liige, kellest pooled töötajad saavad vähem ja pooled rohkem palka. Seega on ettevõtte mediaanpalk 800 eurot.

Kuidas sai palk välja arvutatud?

Mediaanpalku arvutades jätsid analüütikud välja 2,5% kõige madalamad ja 2,5% kõige kõrgemad palgad, kuna need võivad olla tehnilised ja sisestamise vead või mõne äratuntava inimese töötasu. Selline käik on palgastatistika tegemisel tavaline, sest mediaani see ei mõjuta.

Et palgaandmeid täpseks timmida, tuli analüütikutel arvestada ka mitme peene nüansiga, näiteks olukordadega, kus töötaja on registrisse kandnud üks asutus, aga palga väljamakse teeb teine asutus või katusorganisatsioon (nt õpetajatele maksab palka kohalik omavalitsus). Mugandusi tuli teha ka juhtumite korral, mil inimene töötas ühe tööandja juures mitmel ametikohal või vahetas ametipositsiooni.

Ei saa salata, et rakendust luues põrkusid teadurid ja analüütikud kokku ka mõningate anomaaliatega registriandmetes. Näiteks lüües kokku suurfirmade tippjuhtide palku, said nad Ida-Virumaal tippjuhi palgaks kõigest 600 eurot. Põhjalikumalt uurides selgus, et selles piirkonnas on registreeritud võrdlemisi palju ühemehefirmasid, mille omanikud olid end registris samuti tippjuhiks nimetanud. Sellised olukorrad said rakendust luues välistatud.

Lahendus tuli leida ka sellele, kuidas ühe suure jaemüügiketi kõik töötajaid töötasid registri järgi Tallinnas, kuid tegelikkuses olid nende töökohad Eesti eri otstes. Puhuti tuli appi võtta ka terve mõistus ja loogika, et kõrvaldada registris ebaloogilised leiud, näiteks ebareaalselt väikesed kuupalgad.

„Palgarakenduses kuvatava info kvaliteet ehk palkade vastavus tegelikkusele sõltub otseselt sellest, kui korrektselt esitavad ettevõtted TÖRis andmeid ametite, töökoha asukoha, tööaja määra kohta ning muutuste korral ka neid uuendavad,“ rõhutab Kaja Sõstra.

Kahtlemata lisab loodud rakendus Eesti tööturule läbipaistvust ja avatust. Palgarakendus täiustub ajas. Lähitulevikus lisanduvad 2020. aasta andmed ja avaneb võimalus jälgida palkade ja palgajaotuse muutumist ka kvartalite kaupa.

Vaata ja võrdle kõiki palgaandmeid andmestikud.stat.ee/ametipalk!

Lühidalt palgarakendusest

  • 110 sagedamini levinud ameti mediaanpalk.
  • 536 130 töötajat soo ja vanuse järgi.
  • Palgad üle Eesti, maakondade ja piirkondade kaupa.
  • Palgainfo aluseks on töötamise registri ja maksudeklaratsiooni TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) lisa 1 ja 2 andmed.
  • Rakendus võimaldab võrrelda oma palka ametikaaslaste ja teiste ametikohtadega.
  • Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja millest vähem teenivaid töötajaid on selles ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju.
  • Palgaandmed on rakenduses peidetud, kui maakonnas töötab ametikohal vähem kui 20 töötajat.
  • Sügisest hakkab rakendus kuvama ka soolise palgalõhe andmeid.