Tag Archives: maksud

Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile?

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur

Sihtasutuse Archimedes tellimusel statistikaametis valminud värskes analüüsis uuriti, kui suurt maksutulu toovad välisüliõpilased Eestile siin töötades.

Õppeaastal 2018/19 maksid välisüliõpilased ja välisvilistlased Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna üle 10 miljoni euro. Pooled välisüliõpilased jäävad Eestisse tööle ka pärast õpingute lõpetamist.

Üle poolte välistudengitest töötab

Eesti kõrgkoolide haridus paistab maailma kõrgharidusturul üha rohkem silma. Siinsed ülikoolid liiguvad rahvusvahelistes kvaliteediedetabelites järjest ülespoole, meelitades aasta-aastalt siia rohkem välisüliõpilasi  ja -teadlasi.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis õppivate välisüliõpilaste arv viiekordistunud, kuid samal ajal on vähenenud kohalike üliõpilaste arv. Millised on meile saabunud välisüliõpilased ja kuivõrd nad võiksid siinsel tööturul leevendada tööjõupõuda?

Eesti hariduse infosüsteemi ning maksu- ja tolliameti töötamiste ja sissetulekute andmete analüüsi käigus selgus, kui paljudel välisüliõpilastel on Eestis õppimise ajal ja pärast õpinguid kokkupuuteid Eesti tööturuga ning kui suur osa neist on vähemalt korra Eestis registreeritult töötanud ja millist tasu on nad töötamise eest saanud.

Õppeaastal 2016/17 oli õpingute ajal vähemalt ühel korral registreeritult töötanud 48% välisüliõpilastest, 2018/19. õppeaastal oli neid juba 53%. Kohalikest üliõpilastest on töötanud 85%. Seejuures maksid 2018/19. õppeaastal välisüliõpilased Eestis töötamiselt tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui eelneval õppeaastal.

Joonisel on õppeaastal 2017/2018 lõpetanud välisvilistlaste Eestis makstud tulumaks õppevaldkondade järgi. Näidatud pole valdkondi, kus töötab alla 20 välislõpetaja.

Kes maksid kõige rohkem tulumaksu?

Õpingute lõppedes õppeaastal 2017/2018 jäi Eestisse tööle veidi üle poole (51%) välisüliõpilastest ning rohkem kui 90% kohalikest vilistlastest. Kõige rohkem jääb välisüliõpilasi tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning tehnika ja tootmise valdkonda. Kaks kolmandikku neist oli lõpetamisele järgneva õppeaasta jooksul töötanud Eestis vähemalt ühe korra. 

Eestis töötamise pealt maksid lõpetamisele järgneval aastal kõige suurema summa tulumaksu ehk kokku veerand miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia välisvilistlased. Ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas oli välisüliõpilastest lõpetanuid üle kahe korra rohkem ja tulumaksuna panustasid nad peaaegu sama suure summa.

Kas meile tulevad talendid, keda vajame?

Välisvilistlased töötavad võrreldes kohalike koolilõpetajatega harvemini avalikus sektoris ja tervishoius. Suurema tõenäosusega lähevad välisvilistlased tööle ka välisomanikuga ettevõtetesse. Pooled välisvilistlastest ning vaid 18% kohalikest koolilõpetajatest töötasid välisomanikuga ettevõttes.

Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes (sh töövahendusfirmade kaudu tehtud tööd).

Lühiajaliste tööde ja platvormitööde (tööd, mida hallatakse digiplatvormil, nt kullerteenused, tõlke- ja kujundusteenused, lapsehoiu ja majapidamistööde vahendamine) hulk on suurenenud just viimasel aastal, seda eriti välisüliõpilaste seas.

Õppeaastal 2018/19 oli töötamise registris registreeritud tööepisoodide arv kohalikel üliõpilastel keskmiselt 2,1 ning välisüliõpilastel 3,2. Veel kaks aastat tagasi olid need keskmised näitajad kohalikel ja välisüliõpilastel sarnased. Samas ei saa öelda, et lühikesed tööotsad oleksid ka välisüliõpilaste seas valdavad. Kokku rohkem kui kolm kuud oli õppeaasta jooksul töötanud 85% välis- ja 87% kohalikest üliõpilastest. Selles osas on välisüliõpilased kohalike üliõpilastega sarnased.

* Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.

Keskkonnamaksud on toonud riigieelarvesse järjest rohkem tulu

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

Alates ökoloogilise maksureformi rakendamisest 2005. aastal on keskkonnamaksude osatähtsus sisemajanduse koguproduktis (SKP) kasvanud 2012. aastaks 2,3%-lt 2,8%-le. Alates 2008. aastast on keskkonnamaksude osatähtsus Eesti SKP-s ületanud Euroopa Liidu keskmist.

2012. aastal laekus riigile 484,2 miljonit eurot keskkonnamakse. Rohkem kui kolmveerandi keskkonnamaksudest moodustas kütuseaktsiis, millega maksustatakse ühte suuremat keskkonnakoormuse allikat – kütuste kasutamist, kus ühelt poolt on tegemist valdavalt taastumatu loodusvara kasutusega ning teisalt kaasnevad kütuste põletamisega heitgaasid. Suurusjärgu võrra väiksemad on nii elektriaktsiisist kui ka õhu-, vee- ning jäätmete saastetasudest laekunud summad. Teiste keskkonnamaksude – vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaksu, sõiduauto registreerimismaksu ja pakendiaktsiisi – laekumised olid kütuse- ja elektriaktsiisi ning saastetasude kõrval väiksemad.

Suurimad keskkonnamaksude maksjad on kodumajapidamised ja maismaaveondusettevõtted

Kõige rohkem maksavad keskkonnamakse kodumajapidamised. Maismaaveondusettevõtted olid keskkonnamaksude ja -tasude maksmise poolest teisel kohal. Kütusaktsiis moodustas lõviosa nii kodumajapidamiste kui ka maismaaveonduse keskkonnamaksudest. Kolmas suur keskkonnamaksude ja -tasude maksja oli mäetööstus ja energeetikasektor, mille keskkonnamaksude ja -tasude struktuur erines teistest maksjatest – suurim koormus tuli maavara kaevandamisõiguse tasust ning saastetasudest.

Lähtudes saastaja-maksab-põhimõttest peaksid suurema keskkonnakoormusega tegevused olema keskkonnamaksudega kõrgemini maksustatud. Kui vaadata transpordikütuste tarbimise ja aktsiisikoormuste jaotumist Eestis, siis alati ei kanna suurema keskkonnakoormusega tegevused suuremat maksukoormust.

Kodumajapidamised ja maismaaveondusettevõtted tarbivad kokku ligikaudu poole (vastavalt 27% ja 25%) transpordikütuste kogusest, aga maksavad ligi kolmveerandi aktsiisist (vastavalt 41% ja 32%). Samas aga vee- ja õhutransport, kes on ka suur transpordikütuse kasutaja (tarbides rohkem kui veerandi transpordikütuste kogusest), ei maksa aktsiisivabastuse tõttu peaaegu üldse kütuseaktsiisi.

See, et maismaaveonduse tegevuse kasum oli 2011. aastal isegi väiksem kui makstavad keskkonnamaksud ja -tasud, viitab sellele, et lisaks vee- ja õhutranspordile on keskkonnamaksude muutustele tundlik ka maismaaveonduse tegevusala. Sõltub ju maismaaveondus oma tegevuses suuresti kõrge aktsiisimääraga mootorikütustest.

Keskkonnamaksud peaksid ajendama tootjaid ja tarbijad tegema keskkonnasõbralikke otsuseid. Euroopa Liidu Nõukogu soovituses, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse ühtlasi ka nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta, on välja toodud, et Eestis peab paranema energiatõhusus, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris ning ühe meetmena on osutatud mootorikütuste aktsiisi tõstmisele. Samas näitavad keskkonnamaksude arvepidamise andmed, et kodumajapidamiste sektor on juba niigi suurim keskkonnamaksude maksja. Samuti peab silmas pidama, et kodumajapidamiste keskkonnamaksukoormus võib olla veelgi suurem, sest kodumajapidamised kannavad peale selle veel teisi keskkonnamakse, näiteks keskkonnatasusid varjatuna elektri, vee ja prügiveo teenuste hinnas.

2005. aastast alates on Eestis ellu viidud ökoloogilist maksureformi, mille eesmärk on maksustada rohkem keskkonnakoormust ja vähendada tööjõu maksustamist. Keskkonnamaksude arvepidamine, andes ülevaate keskkonnamaksude jaotusest tegevusaladesse ja sektoritesse maksjate järgi, võimaldab analüüsida keskkonnamaksude koormust ja ökoloogilise maksureformi rakendamist Eestis.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 4/2013 artiklis „Keskkonnamaksude arvepidamine võimaldab nende makromajanduslikku analüüsi“ (ilmus 23.12.2013).

Keskkonnamaksude arvepidamise detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Statistikaamet Kaia Oras ja Kersti Salu

Metoodika

Keskkonnamaksude laekumised jaotatakse nelja kategooriasse. Energiamaksud on kütuse ja elektriaktsiis. Transpordimaksudesse kuuluvad raskeveokimaks ja sõiduki registreerimistasu, ressursitasudesse vee erikasutusõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu. Saastetasudena lähevad arvesse saastetasud heitmete heitmisel õhku, pinnasesse ja vette ning saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, samuti pakendiaktsiis. 

Joonisele “Keskkonnamaksude ja -tasude jaotus maksjate järgi” on lisatud ka maavara kaevandamisõiguse tasu kui Eesti jaoks oluline keskkonnatasu. Kuid silmas peab pidama seda, et maavara kaevandamisõiguse tasu ei käsitleta rahvamajanduse arvepidamise reeglite järgi maksuna, vaid hoopis rendina ning seega jääb see keskkonnatasu maksulaekumiste arvestusest välja nii Eestis kui ka rahvusvahelises võrdluses.

Kriisiaastate maksumuudatuste mõju Balti riikides

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

2009. aastal seisid kõik EL riigi (v.a Poola) silmitsi majanduslangusega. Kõige rohkem kannatas Balti riikide majandus, mis kahanes Lätis 18%, Leedus 14,7% ja Eestis 13,9%. Teistes EL riikides oli langus väiksem kui 10%. Halvast olukorrast väljumiseks võeti riikides kasutusele mitmeid meetmeid, sealhulgas muudatused maksupoliitikas.

2010. aastal moodustas tulu maksudest ja sotsiaalmaksetest ligi 91% Euroopa Liidu valitsemissektori tuludest. Kogumaksutulu sisaldab kõiki valitsemissektorile laekunud makse, sealhulgas ka EL institutsioonidele eraldatavat osa. Maksutulu jaguneb kolmeks: kaudsed maksud, otsesed maksud ja sotsiaalmaksed. Euroopa Liidus tervikuna moodustavad otsesed maksud 32%, kaudsed maksud 33% ja sotsiaalmaksed 35% kogumaksutulust.

Maksutulu Euroopa Liidus, 2010

Kaudsed maksud on tootmis- ja impordimaksud, ehk tarbimise pealt kogutavad maksud, millest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid. Otsesed maksud on tulu-, omandi- ja kapitalimaksud, millest enim tulu annavad üksikisiku ja ettevõtte tulumaks. Sotsiaalmaksete alla kuuluvad sotsiaalmaks pensioni-, ravi- ja töötuskindlustuseks, millest suurim tulu laekub riikliku pensionikindlustuse maksetest.

Otseste, kaudsete ja sotsiaalmaksete osatähtsust maksude kogutulus mõjutavad muudatused maksupoliitikas. Jälgides trende kaudsete või otseste maksude osatähtsuse suurenemisel või vähenemisel, saab järeldada millele on riigi maksumeetmete fookus suunatud. Kas tähtsustatakse rohkem tulude või tarbimise maksustamist.

Eestist tõusid kaudsete maksude määrad ning kadusid mitmed tulumaksusoodustused üksikisikutele

2008. aastal kui algas majanduskriis, oli Eestis kaudsete maksude osa kogumaksutuludest 38%, otsestel maksudel 25% ja sotsiaalmaksetel 37%. Eestis viidi sisse mitmeid muudatusi maksumäärades ning soodustustes, mille tulemusena oli 2011. aastal kaudsete, otseste ja sotsiaalmaksude osatähtsus maksutuludest vastavalt 43%, 20% ja 37%. Maksustamine on jõudsalt nihkunud tulu ja omandi maksustamiselt tarbimise maksustamise suunas, kuid sotsiaalmaksete osa maksutulus on jäänud samaks.

Läti soodustab väikeettevõtete investeeringuid

Lätis oli 2008. aastal kaudsete maksude osatähtsus 38%, otseste maksude 33% ja sotsiaalmaksete 29% kogumaksutulust. Lätis hakati muudatusi rakendama mõnevõrra hiljem kui Eestis. Kuigi 2011. aasta andmeid pole Läti ja teiste EL riikide kohta veel avaldatud, on 2010. aasta andmete põhjal näha, et Eestiga võrreldes toimus veidi suurem langus otseste maksude maksutulus. Langes ka sotsiaalmaksete osatähtsus, mis Eestis oli jäänud samaks. 2010. aastal oli Lätis kaudsete maksude osatähtsus 42%, otseste maksude 27% ja sotsiaalmaksete 31% kogumaksutulust. Üks olulisi maksumuudatusi oli väikeettevõtete investeerimist soodustav tulumaksu seaduse vastuvõtmine.

Leedus antakse sotsiaalmaksuvabastust esmakordselt tööle asunutele

Leedus oli 2008. aastal kaudsete maksude osatähtsus 39%, otseste maksude 31% ja sotsiaalmaksete 30% kogumaksutulust, 2010. aastal vastavalt 44%, 17% ja 39%. Leedu muudatused maksuliikides olid Euroopa Liidu suurimad — otseste maksude osatähtsus maksude kogutulust langes 14 protsendipunti võrra, kaudsete maksude osatähtsus kasvas selle tõttu 5 ja sotsiaalmaksete osatähtsus koguni 9 protsendipunkti võrra. Huvitava maksumeetmena võeti kasutusele sotsiaalmaksusoodustus, mis näeb ette esmakordselt töölepingu alusel tööle asunutele vabastuse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast üheks aastaks. Soodustust saab tingimusel, et töötaja brutopalk ei ületa kolmekordset riiklikku miinimumpalka. Seega tööandja ei pea töötaja palgalt maksma tavapärast 23,3% ning töötaja oma palgalt 3% pensionikindlustusmaksu kogu esimese töötatud aasta jooksul.

Kui vaadata teisi EL riike, siis ainult Maltal ja Luksemburgis on tulu- ja omandimaksude osatähtsus suurenenud ning tarbimismaksude osatähtsus vähenenud. Sealgi on tegemist vaid 1-2 protsendipunktilise muutusega. Küprosel on vähenenud nii otseste kui ka kaudsete maksude osatähtsus, kuid tõusnud hoopis sotsiaalmaksete osatähtsus kogumaksutulus. Kriisiaastate valdav trend Euroopa Liidus oli siiski see, et maksustati järjest rohkem tarbimist mitte tulu teenimist või omandit.

Anu Lill, Statistikaameti juhtivstatistik

Majanduslangus tõstis Eesti maksukoormust

2009. aasta rekordiline majanduslangus tõstis Eesti kogumajanduse maksukoormust. Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe.

Balti riikidest tõusis maksukoormus ainsana Eestis

Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, 80,3 miljardist kroonist 77,4 miljardi kroonini. Üldist maksukoormust kogumajanduses väljendatakse maksutulude protsendina sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle näitaja abil on võimalik Euroopa Liidu liikmesriike võrrelda.

Kui alates 2000. aastast püsis Eesti maksukoormus 30–32% piires, siis 2009. aastal tõusis see 36%-ni. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 40–41% piirimail. Samas mängib olulist rolli asjaolu, et Eesti seni pikaajalist tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6%. Ekspordi vähenemise tõttu oli SKP langus märkimisväärselt suurem kui maksutulude vähenemine ning see tõstis maksude osatähtsust SKP-s. Seega oli maksukoormuse näitaja suurem, kui see oleks olnud maksutulude ja SKP samaväärse languse korral. Teistes Balti riikides üldine maksukoormus 2009. aastal langes, Lätis 29%-lt 26%-le, Leedus 30%-lt 29%-le.

Maksukoormus, 2000–2009 (osatähtsus SKP-st, protsenti)

Maksukoormus, 2000–2009 (osatähtsus SKP-st, protsenti)

Maksumäärade ja maksusoodustuste mõju elanikkonnale

Maksukoormust saab hinnata ka nii, kui jagame riigi saadud maksutulu elanike arvuga. Vaadates viimase kümne aasta pikkust perioodi, siis tänu pidevale tööhõive suurenemisele ja palgataseme tõusule, kasvas ka maksutulu elaniku kohta kuni aastani 2008. Siinjuures mängib rolli ka Eesti elanikkonna üldine vähenemine, mis tõstab maksutulu elaniku kohta. Aastal 2008 maksis elanik maksudeks arvestuslikult 59 930 krooni, 2009. aastal aga 57 769 krooni. Seega 2009. aastal oli riigi saadud maksutulu elaniku kohta 4% väiksem kui aasta varem, kuigi elanike arv oli neil kahel aastal samas suurusjärgus. 2009. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 1 340 415 elanikku, mis oli vaid 520 inimest vähem kui aasta varem.

Rahvaarv ja maksutulu, 2000-2009

Rahvaarv ja maksutulu, 2000-2009

Igapäevaelus mõjutasid Eesti elanikke eelmisel aastal kõige enam aktsiisimäärade ning käibemaksumäära tõus aasta teisel poolel ning töötuskindlustuse maksumäära tõus. Samas aitas maksumäärade kasvu tasakaalustada töötavale elanikkonnale seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused.

Maksumääradest on kasvanud tubakatoodete ja kütuse aktsiisimäärad. 2009. aastal tõusis autokütuse aktsiis ligi 12% võrreldes 2008. aastaga. Käibemaks, mille maksumäär on alates 1992. aastast olnud 18%, kerkis 2009. aasta teisest poolest 20%-le. Erinevalt mõningatest aktsiisikaupadest, mida osa inimesi ei tarbi (nt tubakas ja alkohol), mõjutab käibemaksu tõus kogu elanikkonda. Eriti vaesemat osa elanikest, kuna nende sissetulek on väiksem ja seega kulub sissetulekust maksudeks suhteliselt suurem osa kui rikkamatel leibkondadel.

Eraisikute maksukoormust vähendasid 2009. aastal seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused, mis soosivad eelkõige laste soetamist, oma kodu rajamist, pensioni kogumist ja täienduskoolitust. Kõiki ette nähtud soodustusi kasutades võis palgasaaja tegelik tulumaksumäär pärast maksutagastust kujuneda kehtivast 21%-st palju madalamaks. Aastal 2009 eelmise aasta eest tulusid deklareerides, oli võimalik kasutada tulumaksuvabastust iga lapse kohta alates esimesest lapsest. Kahjuks tuli riigil seda seadusesätet eelarve tulude vähenemise tõttu muuta, nii et 2010. aastal eelmise aasta tulusid deklareerides, sai maksumaksja arvestada vaid tulumaksuvabastusega alates teisest lapsest. Majanduskriisi tõttu jäi riigi poolt teostamata esialgne kavatsus alandada aastaks 2009 tulumaksu 20%-le, samuti edasine maksumäära langetamine 18%-ni, mis oli tulumaksuseadusega plaanis kehtestada aastaks 2012.

Positiivne oli elanike jaoks ka Euribori märkimisväärne langus, mis aitas nii mõnelgi kodulaenu võtnud perel palgakärpest tulenevat rahalise olukorra halvenemise mõju hajutada. Majandussurutise mõju oli kõige väiksem pensionäridele, kuna pension ei kahanenud, vaid pigem kasvas pisut. Teatud perioodi vältel olid masu vastu kaitstud ka lapsehoolduspuhkusel olijad, kes said vanemahüvitist oma eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksu pealt.

Anu Külaviir, Statistikaameti juhtivstatistik

Põhjalikum ülevaade ajakirjas Eesti Majanduse Teataja Nr 5 (228)/2010.