Tag Archives: majutus ja toitlustus

Majutus- ja toitlustusettevõtted on kriisis esimesena löögi all

Kiire pilguheit ettevõtete käibe ja tööjõukulude andmetele näitab, et majutuse ja toitlustuse tegevusala sattus kriisis esimesena löögi alla. Keerulise ja täiesti uudse olukorraga kaasnevate mõjude hindamine nõuab teadlikuks otsustamiseks pidevat seiret. Juhtimisotsuste toetamiseks analüüsime, kuidas mõjutas tavapäratu märts ettevõtlussektorit.

Statistikaameti juhtivanalüütikud Märt Leesment ja Kaja Sõstra

Tuginedes maksudeklaratsioonide andmetele pakub statistikaamet nüüd lisaks tööturu kiirstatistikale ka iga kuu uuenevat ülevaadet ettevõtete käibe ja tööjõukulude kohta. Analüüsime, kuidas mõjutab kriis  majandusaktiivsust ja missugused ettevõtted satuvad esmajärjekorras raskustesse.

Arvestades, et ligi pool märtsist kestis tavaolukord ja muutus jõuab deklareeritud käibesse viitega, ei olnud ettevõtete käibelangus tervikuna suur – võrreldes möödunud aasta märtsiga oli muutus -4%. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kukkumine oli veidi tõsisem, kuna tavatingimustes oleks püsitud kasvukursil.

Käive langes enim majutuse ja toitlustuse tegevusalal 

Põhjalikemate analüüside ja järelduste tegemiseks vaid märtsi andmetest ei piisa, kuid mõne tegevusala puhul paistab olukorra tõsidus juba selgemalt silma. Suurimaks kukkujaks oli viimasel ajal ka enim tähelepanu pälvinud majutuse ja toitlustuse tegevusala.

Märtsis deklareeritud käive oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal võrreldes 2019. aasta märtsiga 42% madalam. Kui tegevusalasse detailsemalt süüvida, kaotasid aasta varasemast käibest vähemalt poole hotellid, külalistemajad ja jookide serveerimisele keskenduvad ettevõtted. Praegusel juhul on vaatluse all ettevõtted, kelle tegevusalaks oli ka 2019. aastal majutus ja toitlustus ning kelle eelmise aasta deklareeritud käive oli positiivne. Absoluutväärtuselt ehk eurodes väljendatuna oli kaotust enim märgata  suurima käibega valdkondades. Restoranid ja muud toitlustuskohad deklareerisid ligi 17,7 ning hotellid 11,5 miljoni euro võrra madalama käibe kui aasta varem.

Suurem osa majutuse ja toitlustuse tegevusala ettevõtetest deklareerisid ligikaudu poole väiksema käibe, paljud kaotasid aga enamgi. Samas oli ka neid, kes suutsid kasvada. Ligikaudu 16% kõigist vaatluse all olnud majutus- ja toitlustusettevõtetest kasvatasid oma käivet, mõni ettevõte näitas isegi kahekordset kasvu. Langus- või kasvumäära ja ettevõtete käibe suuruse vahel selget seost ei esinenud. Võitjaid ja kaotajaid oli ühtviisi nii suurte kui ka väikeste ettevõtete seas (järgnevalt jooniselt on eemaldatud nii 5% äärmuslikuma kasvu- kui ka langusmääraga ettevõtete andmed).

Lähikuudel on ilmselt oodata raskuste jätkumist. Seni kuni toitlustusettevõtetel lubatakse mõningate piirangutega tegutseda, ei ole nende suhteline käibe langus veel nii suur. Samuti on paljud ettevõtted oma ärimudeleid kohandanud ja võimaldavad näiteks valmistoidu transporti kliendini.

Majutusettevõtetel, kelle tuludest suurem osa tuleb tavapäraselt välisturistidelt, on olukord märksa kesisem. Loodetavasti on abi saabuvast suvest ja reisipiirangute tõttu kodumaal viibivatest, aga siiski puhata soovivatest eestimaalastest.

Käibedeklaratsiooni lisa andmed ettevõtete suuremate tehingute kohta võimaldavad hinnata, milliseid tegevusalasid majutus- ja toitlustusettevõtete käibe vähenemine enim mõjutab. Selleks võrdleme majutus- ja toitlustusettevõtete poolt tehtud tellimuste osatähtsust tegevusala kogukäibesse. Möödunud aasta märtsis olid enam mõjutatud tegevusalad (lisaks sama tegevusala ettevõtetele) kinnisvaraalase tegevuse, muude teenindavate tegevuste, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja ning haldus- ja abitegevuste ettevõtted. 

Märtsi kohta esitatud tööjõukuludele eriolukord olulist mõju ei avaldanud, sest töötajatele tehtud väljamaksed deklareeritakse väljamakse kuu järgi. Enamasti makstakse märtsi alguses veebruari töötasu.

Hoolimata sellest, et eriolukord kehtis vaid osa märtsist, kasvas märtsis töölepingu ülesütlemise korral makstavate hüvitiste deklareeritud summa. Töölepingu ülesütlemise hüvitisi makstakse enamasti siis, kui ülesütlemise põhjuseks on koondamine. Ettevõtetes kokku maksti selliseid hüvitisi võrreldes möödunud aasta märtsiga poolteist korda suuremas summas. Eriti suur kasv oli majutuse tegevusalal. Kui 2019. aastal oli sellel tegevusalal töölepingu ülesütlemise hüvitiste summa koos sotsiaalmaksuga keskmiselt 20 000 eurot kuus, siis 2020. aasta märtsis oli see üle seitsme korra suurem – 144 000 eurot (1,7% märtsi majutuse tegevusala tööjõukuludest). Töötamise registri andmetest on näha, et koondamiste arv majutusettevõtetes on kasvamas ja aprilli kolme esimese nädalaga koondati kolm korda rohkem töötajaid kui märtsis kokku.

Praegune kriis on tulnud teisiti. Möödunud majanduskriisi lävel oli selle alguspunkti raske tabada, hetkeolukorra puhul ei ole selle algushetkes aga kahtlust. Ebaselge on, kui pikalt jäävad ettevõtted n-ö punasesse ehk langusesse seekord. Esimese suurema löögi on enda peale võtnud majutus- ja toitlustusettevõtted.

Hoolimata üksmeelest, et 2020. aasta märts oli käesoleva kriisi alguseks, on põhjalikke analüüse ja prognoose märtsis deklareeritud käibe pealt veel vara teha. Küll aga on mõistlik alustada ettevõtete käekäigu jälgimist ja kiirstatistika pakub selleks head võimalust.

Koroonakriisist tingitud majandusraskuste paremaks mõistmiseks avaldab statistikaamet kiirstatistikat ettevõtete käekäigu kohta, tuginedes maksudeklaratsioonide andmetele. Ettevõtete kiirstatistikat maksuandmete alusel avaldame alates aprillist statistikaameti kodulehel https://www.stat.ee/ettevotete-kiirstatistika ja värskendame iga kuu lõpus. Interaktiivsetel joonistel anname ülevaate ettevõtluse seisust käivete osas käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal ning ettevõtete tööjõukuludest tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) lisade 1, 2 ja 4 andmete põhjal.

Kümne Euroopa Liidus oldud aastaga on Eesti turism jõudsalt edenenud

Statistikaameti andmetel peatus aastail 2004–2013 Eesti majutusettevõtetes kokku 24 miljonit turisti. Neist kolmandik olid sise-, ülejäänud välisturistid. Euroopa Liiduga liitumisel,
2004. aastal kasutas Eesti majutusettevõtete teenuseid 1,9 miljonit sise- ja välisturisti, kümme aastat hiljem, 2013. aastal oli majutusteenuse kasutajaid ligi kolm miljonit.

Mõiste turism tuleneb ladinakeelesest sõnast tornare ja kreekakeelsest sõnast tornos ning tähendab ringi ning liikumist ümber keskpunkti või telje. Turistidki jõuavad enamasti reisi lõppedes selle alguspunkti tagasi. Reisimine on populaarne: Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel tehti
2004. aastal maailmas kokku 762 miljonit ööbimisega välisreisi, 2012. aastaks ületas niisuguste reiside arv esimest korda miljardi ning 2013. aastal tehti maailmas kokku 1,09 miljardit ööbimisega välisreisi. 1980. aastast alates tähistab kogu maailm 27. septembril rahvusvahelist turismipäeva. Ka Eesti turism annab üleilmsetesse numbritesse oma väikese osa: Eesti Panga andmetel külastas 2013. aastal Eestit üle 6 miljoni inimese, neist 2,9 miljonit jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks. Statistika näitab, et kaks kolmandikku Eestis käinud ja ööbinud turistidest kasutab majutusettevõtete teenuseid.

Siseturism sai hoo sisse sajandivahetusel

Siseturism hakkas Eestis kasvama juba 2000. aastast alates. Nõudlus majutusteenuste järele suurenes 2004. ja 2006. aastal eelmise aastaga võrreldes enam kui kolmandiku. 2006. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda Soome turistide arvu Eesti majutusettevõtetes. Sellest aastast alates on Eesti elanikud olnud majutusettevõtete kõige rohkearvulisemateks klientideks, moodustades üle kolmandiku kõigist majutatud turistidest.

2008. aastal toimus tagasiminek ning majutatud siseturistide arv aasta kokkuvõttes vähenes. 2009. aasta oli siseturismis kümnendi halvim – majutuskohtades ööbinud siseturistide arv vähenes ligi viiendiku võrra.
2010. aastal peatus siseturiste majutusettevõtetes taas rohkem ning nende arv jõudis 2006. aasta tasemele. Ka järgnevatel aastatel siseturism edenes. Majandusolukord paranes, elanike kulutused suurenesid, kasvasid ka väljaminekud majutusteenustele. 2013. aastal ületas majutatud siseturistide arv esimest korda miljoni piiri.

Välisturismi mõjutab maailmas toimuv

Välisturism on kümne aasta jooksul jõudsalt kasvanud, kuid on olnud ka tagasilööke. Euroopa Liiduga ühinemise aastal peatus Eesti majutusettevõtetes ligi kolmandiku võrra rohkem välisturiste kui aasta varem. Turistide arv kasvas ka 2005. aastal, kuid märksa tagasihoidlikumalt. Aastatel 2006–2007 majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv aga vähenes. 2007. aasta lõpus ühines Eesti Schengeni viisaruumiga ning Eesti-Soome piir muutus ööga maailma üheks kergemini ületatavaks piiriks. 2008. aastal peatus Eesti majutusettevõtetes taas rohkem välisturiste kui aasta varem. Kõige enam suurenes Venemaa turistide arv (kasv sai tuge Eesti liitumisest Schengeni viisaruumiga). Soome turistide arv, mis suurenes Euroopa Liiduga liitumise aastal veerandi võrra ning oli järgnenud kolmel aastal langustrendis, suurenes taas 2008. aastal.

2009. aastal jõudis ülemaailmne majanduskriis täie jõuga ka Eestisse. Kriis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas ning mõjutas ka Eesti majutusettevõtete tegevust – turiste jäi neis vähemaks. Majutusettevõtete teenuseid kasutasid aastatagusest vähem enamiku riikide turistid. 10% või enamgi jäi majutatuid vähemaks mitmest olulisest turismi partnerriigist, nagu Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Suurbritannia. Saksamaa turiste peatus Eesti majutusettevõtetes 2009. aastal vähem kui 2004. aastal. Suurematest partnerriikidest olid erandiks vaid Soome ja Venemaa, kust saabus eelmise aastaga võrreldes rohkem turiste. 2009. aasta juulis toimunud laulu- ja tantsupidu ning USA poptähe kontsert augustis suurendasid kahel kuul välisturistide arvu Tallinnas.

Alates 2010. aastast hakkas välisturistide arv majutusettevõtetes taas suurenema. Eyjafjallajökulli vulkaani purse Islandil 2010. aasta kevadel halvas kogu Euroopa lennuliikluse, kuid Eesti majutusettevõtete tegevust see aasta kokkuvõttes oluliselt ei mõjutanud. Aastatel 2010 ja 2011 kasvas välisturistide arv üsna kiiresti, üle kümnendiku aastas. 2011. aastal võeti Eestis kasutusele euro ning Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Tallinnas suurenes välisturistide arv 2011. aastal 17% ning seda vaatamata kõrgele võrdlusbaasile. Järgmistel aastatel suurenes Eestis majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide arv veelgi, kuid kahe varasema aastaga võrreldes aeglasemalt. 2013. aastal jõuti uue rekordini – Eesti majutusettevõtetes peatus 1,94 miljonit välisturisti.

Turismi peamised partnerriigid leiab naabrusest

Eesti majutusettevõtete peamisteks turismi partnerriikideks on meie lähinaabrid. Soome turiste peatub Eesti majutusettevõtetes kõige rohkem, kuid kümne aasta jooksul on nende osatähtsus klientide hulgas vähenenud. Kui
2004. aastal saabus 61% majutusettevõtete välisklientidest Soomest, siis
2012. aastal oli Soome turistide osatähtsus kõikide majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistide seas rekordiliselt väike – 44%. 2013. aastal suurenes naaberriigi turistide osatähtsus Eesti majutusettevõtete klientide hulgas taas paari protsendipunkti võrra. 2004. aastal olid majutusettevõtetes Soome turistide järel rohkearvulisemateks klientideks Rootsi ja Saksamaa turistid. Rootsi turistide arv, mis suurenes hoogsalt esimestel Euroopa Liiduga liitumise järgsetel aastatel, on viimasel kolmel aastal vähenenud. Saksamaa turistide osatähtsus püsib 5–6% juures.

2009. aastal tõusis Soome järel teiseks Eesti majutusettevõtete peamiseks partnerriigiks Venemaa. Kui 2004. aastal oli vaid 4% majutusettevõtete välisturistidest klientidest Venemaalt, siis 2013. aastaks oli nende osatähtsus tõusnud 16%-ni. Venemaa turistide arvu ja osatähtsuse kasv on olnud pidev. Ainult 2007. aasta pronksiöö sündmused vähendasid Venemaa turistide arvu 2006. aastaga võrreldes 16% ning nende osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas kahanes ühe protsendipunkti võrra. 2013. aastal peatus majutusettevõtetes Venemaa turiste seitse korda enam kui kümme aastat tagasi.

Kolmandaks tähtsamaks turismi partnerriigiks on Eesti majutusettevõtetele Läti, kelle turiste oli 2013. aastal majutusettevõtetes ligi neli korda enam kui kümme aastat tagasi. Läti turistide osatähtsus majutusettevõtete klientide hulgas on suurenenud 3%-st 5%-ni ja püsinud sellel tasemel viimased viis aastat.

 Helga Laurmaa, Statistikaameti juhtivstatistik