Tag Archives: majanduskriis

Mis ettevõtted eriolukorras võitsid?

Majandust edendavad ettevõtted väärivad kiitust, eriti raskel ajal, kui kasvada suutvaid on vähe. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris, kus tegutsevad ettevõtted, kes suutsid eriolukorras oma käivet kasvatada.

Isegi kõige ettevaatlikumad ja pessimistlikumad prognoosid ei suutnud ette näha, et saabub viiruspuhang, mis takistab äritegevust või veel halvemal juhul toob kaasa olukorra, kus tavapärane ettevõtlustegevus pole üldse võimalik. Ligi kaks kolmandikku ettevõtetest pidi eriolukorrakuul  leppima aasta varasemast väiksema käibega.

 

Kõige üldisemal tasandil ei suutnud ükski tegevusala deklareeritud käivet selle aasta aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvatada. Samas võis tegevusalasid detailsemalt vaadates mõnda selget kasvukohta siiski märgata. Mõnes valdkonnas nõudlus hoopis suurenes ning rohkem kui pooled ettevõtted kasvasid.

Kes lõikas otseselt kasu?

Võrreldes teistega oli selle aasta aprill väga edukas seebi, pesemis-, puhastus- ja poleervahendite tootmisega tegelevatele ettevõtetele, kelle toodete järele nõudlust ootamatult tõusis. Enam kui pooled selle tegevusala ettevõtted suutsid käivet kasvatada ning neist enamus rohkem kui kahekordistas oma käivet. Ka deklareeritud käibe kasv võrreldes möödunud aprilliga oli seal  suurimate hulgas – käive neljakordistus ning suurenes 10,6 miljoni euro võrra.

Suuremat kasu saanud ettevõtete arvust on tunduvalt olulisem aga see, kus ja kui palju kasvas rahaline käive, mis aitas ettevõtlussektorit veelgi suuremast langusest päästa.

Rohkem kui pooled apteegid suutsid võrreldes eelmise aasta aprilliga oma käivet kasvatada.

Käibe kasvult kuulusid tippu veel ravimite ja muude kaupade hulgimüük, kus deklareeritud käive suurenes 16,9 miljoni euro võrra, ning jaemüük posti või interneti teel, mille kasv oli 10,3 miljonit eurot). Ettevõtete arvult suurima tegevusalana kasvatasid deklareeritud käivet apteegid. Rohkem kui pooled apteekidest suutsid võrreldes eelmise aasta aprilliga oma deklareeritud käivet kasvatada. Põhjusi, miks just need ettevõtted tipus on, ei pea kaua otsima. Need tegevusalad iseloomustavad väga selgelt viirusest ja sellega kaasnenud piirangutest tingitud muutusi inimeste käitumises ja tarbimisharjumustes.

Soodne aeg ehituseks?

Suhteliselt edukate seast võib leida ka tegevusalasid, mis koroonakriisiga otseselt ei seostu. Nende hulgas on mõned ehitusvaldkonna tegevusalad, näiteks kasvasid rohkem kui pooled ehitusplatside ettevalmistusega ning maakuivendus- ja parandustöödega tegelevad ettevõtted.

Korraliku käibekasvu tegid ka elektri- ja sidevõrkude ehitamisega ning vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitusega tegelevad ettevõtted. Ehk aitas mõnel ettevõttel eriolukorrast tingitud inimeste vähene liikumine oluliselt hõlpsamalt tegutseda. Tööstuses olid edukaimad muu elektroonika ja elektrijuhtme või -kaabli tootmisega tegelevad ettevõtted.

 

Suurimad panustajad koroonakriisi ajal. Kasvanud ettevõtteid on rohkem kui kolm ning suurim kasv jääb alla 90% tegevusala kogukasvust.

Koroonakriis tegi enamikule ettevõtetest kurja, kuid mõni valdkond suutis eriolukorrast sellegipoolest kasu lõigata. Tõenäoliselt püsib ettevõtlussektori käive eelmise aasta tasemest madalamal ka järgnevatel kuudel. Eriolukord on lõppenud, kuid majanduskriis mitte. Loodame, et ettevõtted suudavad muutunud olukorraga kohaneda, uusi kasvuvõimalusi leida ning saame edaspidi rääkida rohkematest võitjatest.

Vaata lähemalt ettevõtete kiirstatistikat siit

Metoodika

Arvesse on võetud üksnes need ettevõtted, kes tegutsesid nii 2020. kui ka 2019. aastal samal tegevusalal ning kelle 2019. aasta aprillis deklareeritud käive oli nullist suurem.

Arvesse läksid üksnes need tegevusalad, kus ettevõtteid oli rohkem kui kolm. Käibe kasvu väljatoomisel on arvestatud, et suurima ettevõtte kasv oleks väiksem kui 90% tegevusala kasvust. Ühelt poolt tagab see vastavuse konfidentsiaalsusnõuetega, teisalt näitab, et tegevusala kasv on olnud piisavalt laiapõhjaline ega tugine ainult ühele ettevõttele.