Tag Archives: majanduse struktuur

EV100: Eesti majandussajand on kaotanud liidrid, kuid toonud targema majandamise

Statistikaameti andmeil on saja aasta tagusega võrreldes Eesti majandusest praeguseks kadunud selged juhtvaldkonnad, mis 1924. aastal olid põllumajandus ja puidutööstus. Majanduse struktuur on muutnud märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas.

Tänapäeva Eesti majandus on mitmekülgne ja väikeriigi ees seisvaid väljakutseid arvestades kohanenud maailmamajandusega. Olukord pole majandussektorite paljutahulisuse poolest aga sugugi alati selline olnud. Eesti Vabariigi algusaastatele tagasi vaadates näeme märksa lihtsamat majanduse ülesehitust. Sarnaselt praegusega juhinduti ka sada aastat tagasi välisriikide turunõudlusest, olgugi et praegusega võrreldes vähem.

Tänapäeval on populaarne ettevõtlus 

Majanduse struktuuri on oluline analüüsida, sest sealt saab vastuse riigi konkurentsivõimele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. Osa sektoreid on nn majandusmootorid, teised aga nendele toetuvad nn kaasajooksjad. Vaadates Eesti saja aasta tagust majandust ja kõrvutades seda praegusega, saame teha olulisi järeldusi, kuhu oleme teel ning kas peaksime olema murelikud või võime rahulikult igapäevast tööd teha.

1924. aastal oli Eestis 3738 tööstusettevõtet (279 suur-, 2121 kesk- ja 1338 väiketööstusettevõtet). Suurtööstusettevõttes oli 20 ja rohkem hõivatut, kesktööstusettevõttes 10–19 hõivatut ja väiketööstusettevõttes kuni 9 hõivatut. 2016. aastal oli meie riigis 81 869 ettevõtet. Kuni 9 hõivatuga oli 74 487 ettevõtet, 10–19 hõivatuga 3767 ettevõtet ja vähemalt 20 hõivatuga 3615 ettevõtet.

Andmete võrdlemisel on oluline tähelepanu juhtida asjaolule, et tänapäeval vormistatakse enamik oma toote või teenuse müügile suunatud algatustest äriühingutena, kuid Eesti esimese riikliku sõltumatuse perioodil see nii ei olnud. Statistikas kajastusid ettevõtetena peamiselt tööstustootmisega tegelevad majandusüksused. Kohalikud talupidamised nii oma põllumajandusliku kui ka käsitööndusliku panusega ettevõtetena kirja ei läinud. Seega on tänapäeval meil ettevõtteid rohkem, kuid mitte nii palju, kui ettevõtete arvu vaadates võib tunduda.

Majandust vedasid põllumajandus, puidu- ja metallitööstus

Enne Teist maailmasõda oli Eestis palju majandustegevust seotud põllumajandusega, kuid selles sektoris suurtööstusettevõtteid ei tegutsenud. Samal ajal oli põllumajandusega seotud 1149 kesktööstusettevõtet 2121-st (s.o 54%). Kõige rohkem, s.o 198 põllumajanduslikku kesktööstusettevõtet tegutses Tartumaal (17% põllumajanduslikest kesktööstusettevõtetest). Seega oli põllumajandus aktiivne tootmisharu, seal aga puudus oluline kapitali kontsentratsioon, kuid just see tekitab suurettevõtteid.

Teine väga aktiivne majandusvaldkond sada aastat tagasi oli puidutööstus. 1924. aastal tegutses puutööstuses 59 suurtööstusettevõtet 279-st ja 264 kesktööstusettevõtet 2121-st. Puit pole ka sada aastat hiljem moest läinud: 2016. aastal tegutses puidutööstuses 1086 ettevõtet, kuid praegu domineerivad teised sektorid.

Väga tugevalt oli sada aastat tagasi esindatud ka metallitööstus. 1924. aastal oli see eelkõige suurtööstusettevõtete pärusmaa, milles oli hõivatud 40 suurtootmist.

Kõige rohkem ettevõtteid on hulgi- ja jaekaubanduses

Praegu näeme teistsugust pilti. Ettevõtete arvu järgi on meil 2016. aasta andmete alusel juhtiv sektor hulgi- ja jaekaubandus, kus tegutseb üle 16 000 ettevõtte. Teisel ja kolmandal kohal on vastavalt kutse-, teadus- ja tehnikategevus (12 500 ettevõtet) ning ehitus (10 000 ettevõtet).

Töötajate arvu järgi on 2016. aasta andmete põhjal Eesti juhtiv majandussektor töötlev tööstus, kus hõivatud oli 24,7% Eesti töötajaskonnast. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (20%) ning ehitus (10%). Toodangu väärtuse seisukohalt hoiab juhtkohta töötlev tööstus (32,3%), sellele järgneb hulgi- ja jaekaubandus (13%) ning veondus ja laondus (12%). Kõige suurem osatähtsus lisandväärtusest tuleb töötlevast tööstusest (22,2%), sellele järgneb hulgi- ja jaekaubandus (17%) ning siis omakorda kutse-, teadus- ja tehnikategevus (9%).

Majandusstruktuuri mõistes puudub selge liider

Ülaltoodud andmete põhjal meie tänast majandust analüüsides järeldub, et majandusstruktuuri mõistes puudub meil praegu selge liider. Nelja analüüsitud näitaja alusel domineerib kolme puhul küll töötlev tööstus, kuid ettevõtete arvu poolest see valdkond jällegi kolme esimese hulka ei pääse. Hulgi- ja jaekaubandus aga on väga tugevalt esindatud kõigi nelja vaadeldud näitajaga, olles töötleva tööstuse järel teisel kohal kolme näitaja alusel ja liidripositsioonil ettevõtete arvu põhjal.

Töötajate ja ettevõtete arvu poolest pääseb esikolmikusse veel ehitus ning ettevõtete arvu ja loodud lisandväärtuse alusel kutse-, teadus- ja tehnikategevus. Toodangu väärtuse põhjal on konkurentsis ka veondus ja laondus.

Valitud kurss sajandi võrdluses

Mida võiks järeldada meie praeguse majandusstruktuuri võrdlusest saja aasta taguse ajaga? Aastal 1924 olid selged juhtvaldkonnad põllumajandus ja puidutööstus, kuid tänapäeval on kerkinud teised liidrid. Sada aastat tagasi ammutasime pigem maaharimise tulemusena saadavaid rikkusi, tänapäeval tegeleme rohkem töötlemise, kauplemise ja ka teaduse, ehituse ning logistikaga. Sada aastat tagasi oli kapital kontsentreerunud puidu- ja metallitööstusesse (suurtööstusettevõtete suur arv), tänapäeval on kapitali akumulatsiooni näha töötlevas tööstuses (majandusnäitajad on kõrged, kuid ettevõtete arv väike – kontsentratsiooni näitaja).

Sisult on töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikategevus majanduse mootorid. Hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus on sektorid, mis teenindavad majandusmootoreid või tulenevad nende edust: ehk kui muidu läheb majandusel hästi, siis arenevad ka nimetatud sektorid. Veondus ja laondus on selgelt nii tööstust, kaubandust kui ka ehitust teenindavad sektorid.

Kokkuvõtvalt on Eesti majandus saja aasta võrdluses kaotanud selgelt liidrikohal olevad majandusharud, kuid muutnud struktuuri märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas. Tegemist on arenguga, mille vajalikkusest on palju räägitud. Jääb vaid loota, et saja-aastase perioodi võrdluse alusel on võimalik hinnata meie suundumusi tulevikus. Kui jah, siis oleme õigel teel ja tuleb vaid kurssi hoida.

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on kogumik „Eesti Vabariik 100. Statistiline album“.

 

 

Jaan Õmblus, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik