Tag Archives: majandus

Tööturg taastub majanduskasvu kõrval aeglaselt

Euroopa Liidu majandus kasvas 2010. aasta II kvartalis aastases võrdluses juba teist kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. Vaatamata majanduskasvule ei ole EL-s juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge.

Kui I kvartalis kasvas Euroopa Liidu majandus Eurostati andmetel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,5%, siis II kvartalis juba 1,7%. Oma SKP avaldanud liikmesriikidest oli majandus languses veel vaid viies: Bulgaarias, Hispaanias, Lätis, Küprosel ja Kreekas.

Eesti SKP kasv oli II kvartalis 3,5%, mis oli EL-s üks kiireimaid. II kvartali SKP-d mõjutas eelkõige tööstussektoris loodud lisandväärtuse kiire kasv (10%), mida omakorda toetas töötleva tööstuse toodangu ja elektrienergia tugev eksport. Et sisemajanduse nõudlus oli nõrk, siis töötleva tööstuse toodangu müük kodumaisele turule vähenes. Jooksevhindades kasvas Eesti kaupade eksport 26%. Selline väljaveo kasv oli võimalik tänu mitmete meie peamiste kaubanduspartnerite — Saksamaa, Rootsi, Soome, USA ja Venemaa — majanduse korralikule kasvule ja nende nõudluse kosumisele. Selle aasta esimese 5 kuuga on Rootsi suurendanud jooksevhindades oma sissevedu eelmise aastaga võrreldes 26% ning Saksamaa 12%. Soomes jäi sisseveo kasv tagasihoidlikumaks. 

Majanduskasvu peamised sisemajanduse mõjurid olid Eestis ja meie lähinaabritel üldjoontes sarnased. Nii nagu Eestiski, oli ka Läti, Leedu, Soome ja Rootsi majanduskasvu peamiseks mootoriks tööstussektori kiire kasv. Sarnaselt Eestile vähenes Lätis ja Leedus jätkuvalt ehituses loodud lisandväärtus. Rootsis aga ehituses loodud lisandväärtus kasvas ning ka Soomes on olukord ehituses tunduvalt paranenud.

Venemaa, USA ja EL liikmesriikide SKP kasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, II kvartal 2010

Venemaa, USA ja EL liikmesriikide SKP kasv võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, II kvartal 2010

Vaatamata EL majanduskasvule ei ole juurde loodud piisavalt uusi töökohti, mistõttu on tööpuudus paljudes liikmesriikides jätkuvalt kõrge. 2010. aasta II kvartalis oli EL-s töötuse määr 9,6% (2009. aasta samas kvartalis oli see 8,8%). Soomes ja Rootsis on püsinud töötuse määr viimase aasta jooksul üle 8%. Hispaanias on töötuse määr suurenenud möödunud aasta 18%-lt ligi 20%-le selle aasta II kvartalis. Ka USA-sse pole juba 3 kvartalit järjest kestnud majanduskasv toonud piisavalt uusi töökohti — juunis oli seal tööta 9,5% tööealisest elanikkonnast. 

Eestis langes töötuse määr I kvartali 19,8%-lt II kvartalis 18,6%-le. Tööhõive suurenes 5200 inimese võrra peamiselt majanduskasvu vedava töötleva tööstuse, aga ka majutuse ja toitlustamise ning kinnisvaraalase tegevuse arvelt. Samas langes tööhõive tugevasti hulgi- ja jaekaubanduses. Tööhõive vähenemine selles tegevusalas on seotud jaekaubanduse lisandväärtuse jätkuva vähenemisega ebapiisava nõudluse tõttu. Tööturg taastub majanduskasvu kõrval viiteajaga ning tõenäoliselt väga aeglaselt. Samas kui SKP kasvab (või langus aeglustub) kiiremini kui tööhõive paranemine, suureneb tööjõu tootlikkus. Nii ongi Eestis tööjõu tootlikkus kasvanud juba kolmandat kvartalit järjest. 2010. aasta II kvartalis kasvas tööjõu tootlikkus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9,7%.

Hõivatute arv (parem telg) ning SKP ja tööjõu tootlikkuse kasv (vasak telg) võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2005 — II kvartal 2010

Hõivatute arv (parem telg) ning SKP ja tööjõu tootlikkuse kasv (vasak telg) võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga, I kvartal 2005 — II kvartal 2010

Seega soodustab majanduskasvu ennekõike juba olemasolevate töökohtade efektiivsem kasutamine, mitte aga uute töökohtade loomine. Ühest küljest on Eestile konkurentsivõime parandamiseks väga oluline tööjõu tootlikkuse suurendamine: Eesti tööjõu tootlikkus moodustas ostujõustandardi järgi 2009. aastal vaid 64% EL keskmisest. Teisest küljest on Eestis praegu liiga palju kasutamata tööjõudu. Paljud inimesed peavad tõenäoliselt töö leidma buumi ajaga võrreldes teisel tegevusalal.

Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja

Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest.

Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on elanike suhteliselt suurte tarbimiskulutustega Suurbritannia. EL moodustasid elanike tarbimiskulutused 2009. aastal keskmiselt 58% SKP-st. Eesti elanike tarbimiskulutused olid 2008. aastal 55% SKP-st, kuid majanduskriisi tingimustes ja tarbimisaktiivsuse olulise vähenemisega langesid 2009. aastal 52%-ni.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste osatähtsus SKP-st, 2009

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste osatähtsus SKP-st, 2009

 

Tarbimiskulutused inimese kohta olid 2008. aastal kõige suuremad Luksemburgis ja kõige väiksemad Ungaris, kahe riigi kulutused erinesid 4,5 korda. Kui Luksemburgi elanik kulutas keskmiselt 24 700 eurot, siis Ungari elanik vaid 5500 eurot. Eestis elanik kulutas 6600 eurot inimese kohta ehk 3,7 korda vähem kui Luksemburgi elanik. Soomega oli vahe 2,6 ja Rootsiga 2,4 korda. Ehk siis Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 27%, Soome ja Rootsi puhul vastavalt 38%ja 42%.

Kui kõrvaldada EL riikide vaheline hinnaerinevus ja mõõta kulutusi ostujõupariteedi alusel, siis on Eestis tarbimiskulutused inimese kohta Luksemburgiga võrreldes 2,7 korda väiksemad, Soomest 1,5 ja Rootsist 1,4 korda väiksemad. Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 38%, Soome ja Rootsi omadest vastavalt 66% ja 71%.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Eestis ja teistes Euroopa riikides, 2008

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Eestis ja teistes Euroopa riikides, 2008

 

Üldjoontes on elanike tarbimiskulutuste struktuur EL liikmesriikides sarnane. Kõige rohkem kulub eluasemele (2008. aastal 22% elanike tarbimiskulutustest), millele järgnevad kulutused transpordile (14%) ning toidule ja mittealkohoolsetele jookidele (13%). Kõige enam ehk üle neljandiku kõikides tarbimiskulutustest kulutavad eluasemele jaheda kliimaga Skandinaaviamaade, aga ka hoopis mõõdukama kliimaga Prantsusmaa elanikud. Seevastu soojema kliimaga Vahemereriikide elanikud kulutavad eluasemele alla 18% tarbimiskulutustest, kusjuures Maltal ja Küprosel vaid 12–13%. Üllatavalt väikesed on kulutused eluasemele ka Leedus (13%), ent seda suuremad on kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning transpordile.

Eestis kulutavad elanikud eluasemele 21%, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 19% ning transpordile 15% tarbimiskulutustest. Eesti elanik kulutab toidule, mittealkohoolsetele jookidele, alkohoolsetele jookidele ja tubakale oluliselt suurema osatähtsuse kõikidest tarbimiskulutustest kui EL-s keskmiselt. Nii Eestis kui ka EL-s on iseloomulik, et kõige väiksema osatähtsusega on kulutused haridusele, samuti on suhteliselt väikesed ka kulutused tervishoiule. See viitab asjaolule, et enamasti on hariduse ja tervishoiu puhul tegemist avaliku sektori teenustega. Eesti elanike tarbimiskulutustest moodustavad kulutused haridusele vaid 2% ning tervishoiule 3%.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur Eestis ja EL-s, 2009

Elanike tarbimiskulutuste struktuur Eestis ja EL-s, 2009

 

Eesti elanike tarbimiskulutused vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes ligi 19% ja vähenemine toimus kõikides kulugruppides. Kõige rohkem mõjutas vähenemist kulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Elanikud ostsid varasema aastaga võrreldes oluliselt vähem püsikaupu, sest selle kulugrupi kulutuste vähenemine oli kõige suurem (41%).

 Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja

 

Eesti majanduse säästude ja kulutuste tasakaal paranes

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime.

Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu, sääst ja netolaenuandmine või -võtmine. Viimaste näol on tegemist rahvamajanduse arvepidamise näitajatega, millele on kahjuks vähem tähelepanu pööratud.

Koos majanduskasvu kiirenemisega 2005. aasta keskpaigast kiirenes järsult sisemajanduse nõudluse kasv, seda eelkõige investeeringute kiirenemise tõttu. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv kiirenes samuti, kuid nende kasvukiirendus oli mõnevõrra laugjam. Kuna kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused kasvasid ligikaudu samas tempos kui kasutatav tulu, siis kogumajandusese sääst oluliselt ei suurenenud. Olukorras, kus sääst oluliselt ei suurenenud, kuid samal ajal kasvas kulutusena kapitali kogumahutus (investeeringud ja varud), süvenes Eesti kogumajanduse võlgnevus välismaailma suhtes ehk suurenes netolaenuvõtmine. Ühesõnaga, Eesti kogumajandus oli oma kulutuste finantseerimiseks üha rohkem võlgu välismaailmale. Kõige suurem netolaenuvõtmine oli 2007. aasta I kvartalis, kui see ulatus ligi veerandini kasutatavast kogutulust. Ka jooksevkonto defitsiit oli 2007. aasta I kvartalis suurim (-23,4% SKP-st), hakates järgnevatel kvartalitel järk-järgult vähenema. 2007. aasta teisest poolest hakkas investeeringute ja lõpptarbimiskulutuste kasv kiiresti aeglustuma. Kuna sellest tulenevalt kogusääst suurenes, hakkas netolaenuvõtmine vähenema ning 2009. aasta I kvartaliks, kui investeeringud ja lõpptarbimiskulutused olid vähenenud juba kolmandat kvartalit järjest, muutus Eesti netolaenuvõtjast netolaenuandjaks ehk välismaailm hakkas meile võlgu olema. Esialgsete arvestuste järgi oli 2009. aastal Eesti netolaenuandmine 6,8% kasutatavast kogutulust (6,7% SKP-st).

Seega jõudis Eesti makromajandus paremasse tasakaalu kui buumiaastatel ja seda vaatamata sellistele negatiivsetele trendidele nagu SKP ja ekspordi vähenemine ning tööpuuduse suurenemine. Me säästame rohkem kui kulutame (tarbime ja investeerime).

Eesti kogumajanduse netolaenuandmine või -võtmine, 2004-2009

Eesti kogumajanduse netolaenuandmine või -võtmine, 2004-2009

Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja

Aasta lõpp tõi kinnisvaraturule positiivseid muutusi

Statistikaameti teatel sooritati 2009. aastal 26 550 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 18 miljardit krooni. Kui aasta kolmes esimeses kvartalis oli ostu-müügitehinguid 2008. aasta vastavate kvartaliga võrreldes vähem, siis IV kvartalis toimus tõus.

IV kvartalis suurenes kinnisvara ostu-müügitehingute arv 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes 13% ja 2009. aasta III kvartaliga võrreldes 30%. IV kvartalis tõestati 8285 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 5 miljardit krooni. Tehingute arvu ja väärtuse kasvu tingis esmajoones hoonestamata kinnisasjade tehingute arvu ja väärtuse kahekordistumine.

Aasta kokkuvõttes vähenes tehingute arv 2008. aastaga võrreldes 23% ja tehingute koguväärtus 47%. Ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2009. aastal 682 200 krooni, mis on 31% väiksem kui 2008. aastal keskmiselt. 

Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingud, 2000– 2009

Notariaalselt tõestatud kinnisvara ostu-müügitehingud, 2000– 2009

 

Loe veel

IV kvartalis majanduslangus aeglustus

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%. 

Majanduslangus aeglustus IV kvartalis, sest 2009. aasta I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%.

Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Ka aitas SKP languse aeglustumisele olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist.

SKP reaalkasv, I kvartal 2005 – IV kvartal 2009

SKP reaalkasv, I kvartal 2005 – IV kvartal 2009

 

 Loe veel

Mullu oli Eesti väliskaubanduse puudujääk viimase 15 aasta väikseim

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.

2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk. Eesti väliskaubanduse puudujääk oli 2009. aastal kolm korda väiksem kui aasta varem.

2009. aasta detsembris vähenes eksport 1% ning import 12%  varasema  aasta detsembriga võrreldes. 

Eesti kaubavahetus, 1995–2009

Eesti kaubavahetus, 1995–2009

Mullu turistide arv majutusettevõtetes vähenes

Majanduskriisil, mis pärssis reisimisaktiivsust kogu maailmas, oli oluline mõju ka Eesti majutusettevõtete tegevusele. Statistikaameti teatel peatus 2009. aastal majutusettevõtetes 2,1 miljonit välis- ja siseturisti.   Turistide arv vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Välisturiste oli 4% ja siseturiste 19% vähem. Loe veel