Tag Archives: maheloomakasvatus

Eestimaa on aina mahedam

Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.

Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Oluline on silmas pidada, et kuigi võib olla maa-alasid, kus mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata, siis neid kõiki automaatselt mahepõllumajandusmaadeks ei loeta. Mahemaa hulka arvestatakse vaid põllumajandusameti tunnustusega täielikult mahepõllumajanduslikku ja sellele üle minevat maad.

Pea veerand põllumajandusmaast on mahe

Möödunud aastal oli Eesti mahepõllumajandusmaa suurus 221 000 hektarit, mis moodustas peaaegu 23% põllumajanduslike majapidamiste kasutatavast maast. Euroopa Liidus oli 2018. aastal mahemaad kõige rohkem Austrias – 24%. Eesti oli mahemaa osakaalu poolest tublil teisel kohal, kusjuures Euroopa Liidu keskmine oli 8%.

Võrreldes 2018. aastaga on mahepõllumajandusmaad Eestis peaaegu 7% võrra enam ja viimase kümne aastaga on see suurenenud üle kahe korra. Sellest 193 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel ja 28 000 hektarit veel üleminekuajal. Üleminekuaja läbinud pinda lisandus aastaga üle 21 000 hektari.

Rekordilised mahesaagid

Eelmisel aastal kasutati kahte kolmandikku Eesti mahepõllumajandusmaast söödakultuuride ja püsirohumaadena, kokku oli sellist pinda 146 000 hektarit. Maheteravilja kasvatati 54 000 hektaril, mahekaunvilja 9000 hektaril, köögivilja ja maasikaid 183 ning mahekartulit 132 hektaril. Maheviljapuid ja marjaaedu oli 2432 hektarit.

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele väga soodne aasta ja seda oli näha ka mahesaakidest. Maheteravilja kogusaak oli 101 300 tonni, mida oli võrreldes 2018. aastaga 84% rohkem. Mahekartulite kogusaak oli aga peaaegu 2000 tonni, mida oli 38% rohkem kui varasemal aastal.

Mahemunasid toodeti 5,8 miljonit ehk 35% rohkem kui 2018. aastal. Paaril viimasel aastal oli mahepiima toodang küll väiksem, aga möödunud aasta näitab 8200 tonniga tõusvat trendi. Maheliha toodeti 2600 tonni.

Maheveised on jätkuvalt populaarseimad

Maheloomakasvatuses on Eestis kõige populaarsem veisekasvatus. Eelmisel aastal oli meil 42 300 maheveist, kes moodustasid veiste koguarvust 17%. Mahelammaste ja -kitsede arv on viimased neli aastat veidi vähenenud, kuid sama trendi on märgata ka nende kasvatuses üldiselt. Mahelammaste osatähtsus kõigist Eesti lammastest oli 46%. Mahelindude arv jäi aga võrreldes 2018. aastaga pea samale tasemele, neid on veidi üle 36 000. Mahesigade arv küll kasvas 683 seani, kuid maheseakasvatus on endiselt vähe populaarne.

Eestis on mahepõllumajandus aina kasvav ja arenev valdkond ning mahetooted on üha rohkem hinnas. Miks ka mitte eelistada eestimaist ja samal ajal teha meid ümbritsevale keskkonnale pai.

Mahepõllumajandusmaa osatähtsus on suurim Austrias, Rootsis ja Eestis

Eestis oli 2014. aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16% ehk 155 600 hektarit mahemaad. Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%).

Mahepõllumajandusmaa hulka arvatakse kogu maa, mida majandatakse tunnustatud mahepõllumajanduslike nõuete kohaselt: nii täielikult mahepõllumajanduslik maa kui ka maa, kus alles toimub üleminek mahepõllumajanduslikule tootmisele. Seega võetakse mahemaana arvesse vaid Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registris ametlikult registreeritud ja rangete reeglite järgi majandatavad maad ning mitte kogu sünteetiliste mineraalväetiste- ja tehislike taimekaitsevahenditevaba põllumajandusmaa, mida Eestis on mahemaast palju rohkem.

Euroopa Liidus oli 2013. aastal  kasutatavast põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaad keskmiselt 6%.  Lähinaabritega võrreldes on mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eesti järel kõrgeim Lätis (10%), järgnevad Soome (9%) ja Leedu (6%). EL suurtes põllumajandustootjariikides on mahepõllumajandusmaa osatähtsus madalam – näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla 5%.

1a

Mahepõllumajandusmaa pind on Eestis aasta-aastalt kasvanud

Eestis oli 2014. aastaks mahepõllumajandusmaa pind võrreldes 2003. aastaga suurenenud ligi neli korda. Samal perioodil on rohkem kui kaks korda  kasvanud ka mahepõllumajandustootjate arv. 2014. aasta lõpus oli Eestis esialgsetel andmetel kokku juba 1542 mahemajapidamist. 155 600 hektarist mahepõllumajandusmaast oli 2014. aastaks 88% täielikult mahepõllumajandustootmisele üle viidud. Ülejäänu osas kehtis mahepõllumajandusele ülemineku aeg, mille jooksul samuti juba mahepõllumajanduslikke nõudeid täidetakse, kuid toodangut veel täielikult mahedaks ei loeta.

Ligi kolmveerand Eesti mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuvilju ja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja mahekartulit 205 hektaril.

2a

Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisalt jäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul siiski tavatootmisest oluliselt väiksemaks, sest kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata. Saagikuse erinevus võib olla isegi rohkem kui kahekordne, näiteks oli 2014. aastal Eesti keskmine teraviljasaak 3,7 tonni hektari kohta, ent mahedal teraviljal 1,5 tonni hektari kohta. Kartulisaagi puhul oli Eesti keskmine saagikus 18,5 tonni hektari kohta ja mahepõllumajanduses 10,8 tonni hektari kohta.

Et suur osa mahemaast on söödakultuuride (eelkõige rohumaa) all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks. 2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42%, kitsedest 22%, veistest 12% ning mesilasperedest 4%. Maheseakasvatusega ja mahelinnukasvatusega tegeldakse vähem (neist on mahepõllumajanduslikud vähem kui 1%).

Mahepõllumajandusliku maa ja -loomade andmed näitavad Eesti potentsiaali mahepõllumajanduse vallas, kuid praegu jõuab suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust tarbijateni siiski veel mahepõllumajandusele viitava märgistuseta või isegi töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega.

Statistikaamet teeb mahepõllumajandusstatistikat Põllumajandusameti mahepõllumajanduse registri alusel.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.

eesti-toit-2015-est-426