Tag Archives: maasikasaak

Üle poole Eesti viljapuudest ja marjapõõsastest kasvab koduaedades

Statistikaameti andmetel kasvas 2015. aastal Eesti viljapuu ja marjapõõsastest 3500 hektarit koduaedades ja 3000 hektarit põllumajanduslike majapidamiste istandikes. Kui enamik viljapuudest ja marjadest on pigem koduaiakultuurid, siis suurem osa maasikatest, mustsõstardest ja astelpajust kasvab istandikes.

Kodumaiseid puuvilju ja marju pole importkauba hinnasurve tõttu kerge turustada ning osalt just seetõttu on Eesti viljapuu- ja marjaaedade pind viimase kümne aasta jooksul vähenenud ligi kaks korda. Kokku kasvab 2015. aasta seisuga põllumajanduslike majapidamiste istandikes ning koduaedades viljapuid ja marjapõõsaid 6500 hektaril. Kuigi põllumajanduslike majapidamiste istandike hulgas on ka väiksemaid puuvilja- ja marjaaedu, siis 97% neist moodustavad vähemalt 0,3-hektarilised pinnad.

Üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandikest

Õuna-, pirni-, ploomi- ja kirsipuid kasvab kokku rohkem kui 3300 hektaril, sellest vähem kui veerand põllumajanduslike majapidamiste istandikes. Et istandikest saadakse pinnaühiku kohta märgatavalt rohkem õunu kui koduaedades, siis üle poole Eesti õunasaagist tuleb istandikest.

Maasikas, mustsõstar ja astelpaju kasvab peamiselt istandikes

Kui viljapuud on kujunenud eelkõige koduaiakultuurideks, siis marjade puhul on ülekaalus põllumajanduslike majapidamiste istandikud. Seda hoolimata asjaolust, et punast ja valget sõstart, karusmarja ja vaarikat kasvatatakse kokku rohkem kui 650 hektaril ja sellest enamik koduaedades. Samal ajal maasikate ja mustsõstarde all olevast 1200 hektarist on enamik põllumajanduslike majapidamiste istandike pind. Muid viljapuid ja marjakultuure kasvatatakse kokku ligi 1400 hektaril ja põhiosa sellest moodustab astelpaju, mis eranditult on istandike kultuur. Lisaks liigitub muude viljapuude ja marjade hulka mitmesuguseid väiksemaid pindu, mida eraldi kultuurideks ei jaotata.

Koduaedade puuviljad ja marjad liiguvad omaniku toidulauale ja moosipurki

Kuigi põllumajanduslike majapidamiste istandike saak ei pruugi minna müügiks, jagub kodumaiseid puuvilju ja marju ka turul müügiks. Koduaedade puuviljad ja marjad liiguvad aiast mõistagi vaid otse omanike toidulauale või moosipurki.

Eestis süüakse meelsasti kodumaist maasikat

Välismaiste puuviljade ja marjade import ületab kordades Eesti omatoodangu, kuigi sõstarde, karusmarja ja vaarika import on marginaalne. Värsketest marjadest on erandiks maasikate import, mille kogus on kümne aastaga märkimisväärselt kasvanud, kuid siiski veel väiksem kui Eesti omatoodang. Importmaasika kõrghooaeg jääb kevadesse, kui kodumaist maasikat veel pole või seda on väga vähe.

Kogu Eesti põllumajanduslike majapidamiste viljapuu- ja marjaistandike pinnast enam kui pool asub Võru-, Tartu- ja Viljandimaal. Kui Viljandimaad nimetatakse seakasvatus-, Harjumaad linnukasvatus- ja Saaremaad lambakasvatusmaakonnaks, siis Tartumaa võiks pälvida maasikakasvatusmaakonna tiitli. 2015. aastal kasvas Tartumaal maasikat 178 hektaril, mis on üle kahe korra rohkem kui üheski teises maakonnas.

Maasikakasvatus_2015_v2

Põllumajanduslikeks majapidamisteks loetakse üksusi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks. Põllumajanduslike majapidamiste puuvilja- ja marjaaedade andmete aluseks on Statistikaameti iga-aastane taimekasvatuse uuring, mis põhineb eelkõige PRIA andmetel. Koduaedade andmeid kogutakse vastavalt FAO soovitustele üldjuhul kord kümne aasta järel, vahepealsetel aastatel arvutatakse need mudelipõhiselt.

Eesti puuvilja- ja marjakasvatusstatistikat vaata Statistikaameti veebilehelt statistika andmebaasist.

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

 

Maasikaimpordi kõrghooaeg on mais

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase kümne aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Hispaaniast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Välismaiste maasikate import on oluliselt suurenema hakanud pärast
2004. aastat, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Maasikaimpordi kõrgaeg on jäänud aastasse 2010. Kui 2004. aastal imporditi Eestisse 201 tonni maasikaid, siis 2010. aastal 1213 tonni. Aastatel 2011–2012 tegi maasikate import läbi väikese languse, ent 2013. aastal kasvas sissevedu 1202 tonnini. Kui imporditud maasikatest lahutada re-eksport (kauba taasväljavedu pärast ladustamist), siis 2013. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 810 grammi importmaasikaid.

Enamik imporditud maasikaid on pärit Hispaaniast

Enne Euroopa Liiduga liitumist imporditi Eestisse kõige rohkem Poola päritolu maasikaid, kuid alates 2004. aastast imporditakse enim Hispaanias kasvatatud maasikaid. 2013. aastal moodustasid Hispaania päritolu maasikad maasikate impordist 85%. Hispaania päritolu maasikate import kasvas 2013. aastal
2012. aastaga võrreldes 1,3 korda. Lisaks tuuakse Eestisse veel peamiselt Poola ja Belgia päritolu maasikad. 2013. aastal moodustasid Belgias ja Poolas kasvatatud maasikad vastavalt 5% ja 4% kogu maasikate impordist.

Maasikaimpordi kõrghooaeg on mais

Peamiselt veetakse maasikaid sisse märtsist juulini. Aastate jooksul on importmaasikate kõrghooaeg olnud mai. 2013. aastal imporditi maikuus ligikaudu pool maasikate kogu aasta sisseveokogusest.

Sissetoodud maasikate kilohind on aastate jooksul langenud

Kui 2009. aastal oli imporditud maasikate keskmine kilohind 1,8 eurot, siis
2013. aastal 1,6 eurot. Viie aasta jooksul on sissetoodud Hispaania päritolu maasikate kilohind langenud 2 eurolt 1,4 eurole, kuid tõusnud on Poola päritolu maasikate kilohind. Kui 2009. aastal oli Poolas kasvatatud maasikate keskmine kilohind 0,9 eurot, siis 2013. aastal juba 1,4 eurot. Samuti tõusis 2013. aastal Belgias kasvatatud maasikate kilohind 2,9 euroni.

Maasikate eksport

2013. aastal eksporditi Eestist 151 tonni maasikaid, millest 86% moodustas imporditud maasikate taasväljavedu pärast Eestis ladustamist ja 14% olid Eesti päritolu maasikad. Peamiselt eksporditi maasikaid Soome ja Lätti. Eksporditud maasikate keskmine kilohind oli 1,9 eurot.

Eesti maasikakasvatus

Eestis kasvatati 2013. aastal maasikaid 640 hektaril ja maasikasaak oli
1601 tonni. Seega oli kodumaine maasikasaak ühe elaniku kohta 1,2 kilo. Viimase kümne aasta jooksul on maasikate kasvatamise kogupind ja saak vähenenud. 2004. aastal oli Eestis maasikate kasvatamise kogupind 1095 hektarit ja saak 2293 tonni. 2013. aastal saadi kandeealises istandikus hektari kohta 2,6 tonni maasikaid. Eesti maasikate saagikuse kõrgaeg oli 2009. aastal, kui ühe hektari kandeealise istandiku kohta saadi 3,2 tonni maasikaid.

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik