Tag Archives: loomulik iive

Mullu oli enam kui tuhat sündi vähem

2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.  

Statistikaameti andmetel sündis 2011. aastal 14 679 ja suri 15 244 inimest, mis on vastavalt 1146 sündi ja 546 surma vähem kui aasta varem. Sündide suure vähenemise tõttu oli sündide ja surmade arvu vahe ehk loomulik iive taas negatiivne (-565). 2010. aastal oli loomulik iive 35 inimese võrra positiivne, ehk sünde oli napilt rohkem kui surmasid. Ehkki eestlaste loomulik iive oli 2011. aastal jätkuvalt positiivne, siis suur langus toimus võrreldes varasema aastaga sellegipoolest — kui 2010. aastal ületas sündide arv surmade oma 1704 võrra, siis 2011. aastal vaid 878 võrra. Maakondadest oli iive positiivne vaid Harju- ja Tartumaal. 

Summaarne sündimuskordaja ehk keskmine laste arv naise kohta oli väiksem kui aasta varem (2011. aastal 1,52 ja 2010. aastal 1,64). Rahvastiku taastootmiseks peaks summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Laste saamine üha hilisemas eas on aasta-aastalt tõstnud naiste keskmist sünnitamisvanust. 2011. aastal oli ema keskmine vanus lapse sünnil 29,5 aastat ja esimese lapse sünnil 26,4 aastat. 

2011. aastal sõlmiti 5499 ja lahutati 3099 abielu, mis on võrreldes 2010. aastaga 433 abielu ja 110 lahutust rohkem. Nii naiste kui ka meeste keskmine vanus esmakordsel abiellumisel on iga aastaga tõusnud. 2011. aastal oli meeste keskmine esmasabiellumisvanus 30,8 aastat ja naistel 28,2 aastat. 

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis

Jaana Rahno, Statistikaameti analüütik

Eurostat muutis Eesti rahvastikuprognoosi optimistlikumaks

2011. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis on Eurostat Eesti rahvaarvu suhtes veidi optimistlikum kui kolm aastat tagasi. Aastal 2060 on Eesti rahvaarv 40 400 inimese võrra suurem kui 2008. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis.  

Nagu enamik prognoose, vajab ka rahvastikuprognoos aeg-ajalt ülevaatamist, sest aja muutudes võivad muutuda olukorrad ja täpsustuvad andmed. Eurostati 2008. aasta prognoosi kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2060. aastal 1 132 300 inimest, 2011. aasta prognoosi järgi aga 40 400 inimese võrra suurem ehk 1 172 700. Samas on mõlema prognoosi puhul Eesti rahvaarv kogu järgneva poole sajandi pikkuse perioodi jooksul kahanev.

Eesti rahvaarv Eurostati 2008. aasta ja 2011. aasta prognoosi järgi

Eesti rahvaarv Eurostati 2008. aasta ja 2011. aasta prognoosi järgi

Rahvaarvu muutus koosneb kahest komponendist: loomulikust iibest ja rändesaldost. Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu. Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu. Optimistlike noote võrreldes 2008. aasta prognoosiga leiab Eurostati 2011. aasta rahvastikuprognoosis nii loomuliku iibe kui ka rändesaldo seisukohalt. 

Loomulik iive jääb ka uuenenud prognoosi kohaselt negatiivseks kogu järgneva poole sajandi jooksul, aga sündide ja surmade arvu vahe on väiksem kui varasema prognoosi korral. Perioodil 2010–2060 sünnib Eurostati 2011. aasta prognoosi kohaselt Eestis 631 500 inimest ja sureb 805 900. 2008. aasta prognoosi kohaselt olid need arvud vastavalt 601 500 ja 808 200.

Loomulik iive Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta prognoosi järgi

Loomulik iive Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta prognoosi järgi

Positiivne on kindlasti ka see, et Eurostat on tõstnud Eesti summaarse sündimuskordaja prognoosi. Summaarne sündimuskordaja näitab keskmist elussündinud laste arvu naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid sama aasta sündimuse vanuskordajad. Rahvastiku taastootmiseks peab summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Vana prognoosi kohaselt oli Eesti summaarne sündimuskordaja 2060. aastal 1,66 ja uue järgi 1,70. Mainimata ei saa siiski jätta, et vaatamata tõusule jääb summaarne sündimuskordaja ka uue prognoosi kohaselt alla taastetaseme. 

Arvestades praegust Eesti väljarännet tekitab Eurostati rändeprognoos kindlasti hulgaliselt küsimusi, millele on kättesaadavate andmete põhjal keeruline vastata. Samas on uue prognoosi esimene pool praeguste andmete valguses kindlasti täpsem ja hilisem periood Eesti suhtes positiivsem. Samas ei selgu prognoosist, keda Eurostat Eestisse sisserändajatena näeb — on need kodumaale naasvad eestimaalased või välisriikide kodanikud.

Rändesaldo Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta prognoosi kohaselt

Rändesaldo Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta prognoosi kohaselt

Kindlasti saab uue prognoosi juures positiivsena märkida keskmise eluea tõusu sünnimomendil. Tõus on küll väike, kuid siiski olemas. Nii on prognoositav keskmine eluiga uue prognoosi kohaselt 2060. aastal meestel 81,6 aastat ja naistel 88,0 aastat. Vana prognoosi kohaselt olid need arvud 80,8 ja 87,5 aastat. 

Positiivne on seegi, et uue prognoosi kohaselt tõuseb demograafiline tööturusurve indeks prognoosiperioodi lõpuks taaskord 1-st kõrgemale, mis tähendab, et potentsiaalseid tööturule sisenejaid on rohkem kui sealt lahkujaid. Muidugi jääb küsimus, millist majandusmudelit kahaneva töötajate hulga tingimustes rakendada aktuaalseks kogu prognoosiperioodiks.

Demograafiline tööturusurve indeks Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt

Demograafiline tööturusurve indeks Eestis Eurostati 2008. ja 2011. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt

Mida öelda kokkuvõtteks? Pingelises demograafilises olukorras on heameel tõdeda, et väljastpoolt Eestit asjale vaadates nähakse pisikesi positiivseid nihkeid. Loodame, et pärast käesoleva aasta lõpus algavat 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust  ei tule Eurostatil Eesti rahvastikuprognoosi negatiivses suunas korrigeerida. 

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik 

Loe Eurostati rahvastikuprognoosist ka Helerin Rannala kirjutisest „Euroopa Liidu rahvaarv saavutab maksimumi 30 aasta pärast“ (ilmus 09.06.2011).

Eestlaste sündimus suureneb

Statistikaameti andmetel sündis 2010. aastal 15 825 last, kellest 11 866 olid eestlased ja 3959 teistest rahvustest. Varasema aastaga võrreldes eestlaste sündide arv suurenes, teistel rahvustel vähenes.

2010. aastal oli eestlaste osatähtsus kõigist elussündidest 75%, mis on viimase poole sajandi jooksul esmakordselt nii kõrge. Kõige madalam oli eestlaste osatähtsus sündide hulgas 1980. aastate keskel, kui 58% lastest sündis eesti rahvusest emadele. Eestlasi sündis 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes 424 võrra rohkem, teiste rahvuste esindajaid 362 võrra vähem. Rahvus määratakse vanemate ütluse alusel.

Loomulik iive oli üle 20 aasta taas positiivne

Elussündide arv on püsinud viimastel aastatel samal tasemel, kuid vähenenud surmade arvu tõttu oli 2010. aasta loomulik iive esimest korda üle 20 aasta positiivne — sündide arv ületas surmade arvu 35 inimese võrra.

Viimati oli iive positiivne 1990. aastal, kui sündis 2773 inimest rohkem kui suri. Samaaegne sündide arvu kiire langus ja surmade arvu tõus kulmineerus 1994. aastal, kui negatiivne loomulik iive oli perioodi kõige suurem — sündis 8036 inimest vähem kui suri. Sealt edasi on sündide ja surmade arvu vahe pidevalt vähenenud.

Alates 2008. aastast on eestlaste loomulik iive taas positiivne ning 2010. aastal ületas eestlaste sündide arv surmade oma 1704 võrra. Viimati oli Eestis elavate teiste rahvuste iive positiivne 1990. aastal.

Eestlaste sünnid, surmad ja loomulik iive, 1990–2010

Eestlaste sünnid, surmad ja loomulik iive, 1990–2010

Rahvastiku taastootmiseks peaks sündimus tõusma

Summaarne sündimuskordaja 2010. aastal oli 1,64. Summaarne sündimuskordaja näitab keskmist elussündinud laste arvu naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid sama aasta sündimuse vanuskordajad. Rahvastiku taastootmiseks peab summaarne sündimuskordaja olema vähemalt 2,1. Seega peab rahvastiku taastootmiseks sündimus veelgi tõusma. Viimati oli summaarne sündimuskordaja taastootmise tasemel 1989. aastal. Viimase kahekümne aasta madalaim summaarne sündimuskordaja oli 1998. aastal, kui keskmine elussündinud laste arv naise kohta oli 1,28. Viimased neli aastat on summaarne sündimuskordaja Eestis olnud küllaltki stabiilne. 

Summaarne sündimuskordaja, 1990–2010

Summaarne sündimuskordaja, 1990–2010

Euroopa riikidest oli summarne sündimuskordaja 2009. aastal kõrgeim Islandil (2,23), Iirimaal (2,07) ja Prantsusmaal (2,00). Eesti naaberriikidest oli madalaim näitaja Lätil (1,31). Leedul 1,55, Soomel 1,86 ja Rootsil 1,94 last naise kohta.

Sünnitaja keskmine vanus tõuseb

Viimase paarkümne aastaga on Eestis sünnitaja keskmine vanus tõusnud. Naised soovivad enne lapse saamist omandada hariduse ja alustada töötamist. Seetõttu lükkub laste saamine edasi ja esimene laps saadakse järjest sagedamini kahekümnendate eluaastate lõpus ja hiljem.

2010. aastal oli ema keskmine vanus esimese lapse sünnil 26,30 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünnil olenemata sünnijärjekorrast oli 29,34 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünnil on pidevalt tõusnud alates 1990. aastate algusest. Teiste Euroopa riikide põhjal võib järeldada, et see näitaja jätkab tõusu, sest mitmes riigis on ema keskmine vanus lapse sünnil üle 30 aasta. Soomes oli 2009. aastal ema keskmine vanus lapse sünnil 30,12 aastat ja Rootsis 30,69. Keskmiselt kõige vanemad sünnitajad on aga Liechtensteinis ja Iirimaal (vastavalt 31,26 ja 31,22 aastat).

 

Üle poole lastest sünnib väljaspool abielu

Eestis on vabaabielu väga populaarne kooseluvorm ja seetõttu on sündinud laste vanemad sagedamini vabaabielus kui registreeritud abielus. 2010. aastal sündis vaid 41% lastest abielus vanematele. Veel väiksem on abielust sündinud laste osatähtsus Islandil, kus 2009. aastal sündis 36% lastest registreeritud abielus vanematele. Eestis on abielust sündinud laste osatähtsus aastatega kogu aeg vähenenud, ehkki viimasel kolmel aastal on näitaja stabiliseerunud ja edasist langust pole toimunud.

Jaana Rahno, Statistikaameti analüütik

Rahvaarv püsib 1,34 miljoni piiril

Statistikaameti esialgsel hinnangul oli 2010. aasta 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 000. Vähenenud surmade arvu tõttu mullu rahvaarvu vähenemine aeglustus.

Sünnid, surmad ja loomulik iive, 1991–2009

Loe veel