Tag Archives: linnade uuring

Narva rahva kasv ja kahanemine

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.   

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti hiljuti ilmunud uuringust selgus narvalaste rahulolu või rahulolematus paljude Narva elu külgedega, millest leiavad kindlasti mõtlemisainet Narva linnavalitsejad. Hetkel aga pöörame pilgu sellele, kuidas Narva elanike arv aastakümnete jooksul on muutunud ja milline on tuleviku prognoos. Kuivõrd on linnavõimul põhjust muret tunda?  

Nagu paljudes Eesti piirkondades, on ka Narvas elanike arvu kahanemine tõepoolest üheks suureks probleemiks.

  • Nõukogude liidu aegne Narva linna elanike kiire kasv on taasiseseisvunud Eestis asendunud pideva langusega. Joonisel välja toodud kasv aastal 2012 on tekkinud eri allikate metoodikate erinevusest. Sisulist kasvu ei olnud.
  • Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos Narva kohta oli pessimistlik, kuid tegelik elu on osutunud veelgi pessimistlikumaks.
  • Elussündide arv Narvas on viimased 12 aastat langenud.
  • Ajavahemikus 1989–2018 kaotas Narva negatiivse loomuliku iibe tõttu kõige rohkem elanikke aastal 1994. Aastatel 2017 ja 2018 vähenes Narva elanike arv negatiivse loomuliku iibe tõttu rohkem kui 400 inimese võrra. Sel sajandil pole elanike arv Narvas loomuliku iibe tagajärel veel niipalju kahanenud.
  • Loomulik iive on pikaajaliselt Narva elanike arvu muutust mõjutanud pigem vähem kui rändesaldo.
  • Kolm viimast aastat on loomuliku iibe osatähtsus Narva elanike arvu kahanemises suurenenud ja rändesaldo osa vähenenud.

Rahvaarvu muutumise kontekstis on kindlasti hea, et välisrände saldo oli 2018. aastal Narvas positiivne.

  • Viimase 20 aasta võrdluses on elanike arv Narvas vähenenud  kõikides viieaastastes vanusrühmades kuni 50 –54-aastasteni.
  • Statistikaameti prognoosi kohaselt elab Narvas aastal 2040 kõikides viieaastastes vanusrühmades (kuni 65–69-aastased) vähem rahvast kui aastal 2019. Erandiks on siiski vanusrühm 20–24-aastased, kus elanike arv on prognoosi kohaselt sisuliselt sama kui aastal 2019.
  • Aastal 2040 on Narvas vanusrühmades 75–79, 80–84 ja vähemalt 85-aastased elanikke rohkem, kui neid oli aastatel 2000 ja 2019.

Narva pole ainus linn Eestis, kus rahvaarv kahaneb. Peaaegu kõik Eesti kahaneva rahvaarvuga piirkonnad näevad selles probleemi ja otsivad sellele lahendusi. Head lahendust veel leitud ei ole.

Üldised strateegiad, kuidas piirkonna rahvaarvu kahanemist pidurdada või isegi kasvule pöörata on järgmised:

  • atraktiivsed töökohad piirkonnas,
  • noorte perede soov piirkonnas oma elu sisse seada.

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, millise hinnangu Narva linna elanikud oma linnale annavad https://blog.stat.ee/2020/02/04/kui-head-elu-elavad-narvalased/

Kui head elu elavad narvalased?

Narva linna elanikud on rahul, et elavad Narvas. Statistikaameti korraldatud küsitlusest selgus, mis muudab narvalased rahulolevaks, aga ka see, mis neid linnaelu juures häirib.

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik,

Marika Kivilaid, statistikaameti analüütik

Statistikaameti korraldatud küsitlusest Narva vähemalt 15-aastaste elanike hulgas selgus, et väitega „Olen rahul, et elan Narvas“  nõustus täiesti ja oli pigem nõus 94% Narva elanikest. Vaid 0,3% elanikest ei nõustunud selle väitega üldse.

Oma eluga rahulolevaid narvalasi oli 88% ja oma naabruskonnaga oli rahul üle 90% narvalastest. Jah, kindlasti võiks oma eluga ja naabruskonnaga täiesti rahulolevaid inimesi rohkem olla. Eluga täiesti rahul on veidi üle neljandiku ja naabrusega täiesti rahul olevaid on kolmandik narvalastest. Väike rahulolematus ei pruugi olla üldse halb, vaid võib olla hoopis edasiviivaks jõuks.

Valukohad päevavalgele

Suur rahulolu Narvas elamisega ei näita aga seda, et Narvas probleeme ei oleks, kuid kindlasti on üldine rahulolu heaks eelduseks kitsaskohti lahendada. Millised on Narva peamised valupunktid, mis küsitluse tulemustest ilmnesid?

Turvalisus. Viimase 12 kuu jooksul ei ole 98% Narva elanikest sattunud rünnaku ega röövi ohvriks ja 93% elanikelt või nende leibkonnaliikmetest pole varastatud raha ega muud vara. Pealiskaudselt võib tunduda, et mis see kaks või seitse protsenti ka ära ei ole, aga kuritegevuse kohta on need siiski suured protsendid, mille tõttu tunneb Narva öistel tänavatel üksi ringi käies end turvaliselt alla poole linna elanikest.

Noored pered. Kolmveerand narvalastest leiab, et Narva on hea koht elamiseks, kuid vaid veidi üle poole neist on veendunud, et Narvas on hea elada noortel lastega peredel. Tulevikule mõeldes tekitab see hinnang väga muret.

Tööturg ja perspektiiv. Muret tekitavaks võib pidada ka narvalaste vähest rahulolu oma töise olukorraga. Alla poole elanikest on rahul või pigem rahul oma tööga ning arvab, et head töökohta on Narvas leida peaaegu võimatu. Vaid 1,7% narvalasi nõustus täiesti väitega, et Narvas on kerge leida head töökohta ja vaid 8,4% olid selle väitega pigem nõus.

Üksildus. Otseselt see teema küsimustes ei esinenud, aga kui ligi kümnendik linna elanikest leiab, et nad ei saa vajadusel mittemateriaalset abi sugulastelt, sõpradelt, naabritelt või tuttavatelt ja hinnanguliselt on selliseid inimesi linnas ligi neli ja pool tuhat, on tegu probleemiga.

Hinnangud linnavalitsusele

Mõtlemisainet pakuvad kindlasti narvalaste hinnangud linnavalitsusele. Vastused küsimustele, mis eeldavad otsesuhtlust  linnavalitsusega, näiteks rahulolu probleemide lahendamise kiirusega, pole eriti positiivsed. Hinnangud linnavalitsuse igapäevase töö tulemustele, näiteks linnakeskkonnale ja infrastruktuurile, on aga oluliselt positiivsemad.

Vastused linnavalitsuse tegevuse kohta annavad põhjust väita, et vahetud kokkupuuted linnavalitsuse tööga paljudel linnaelanikel puuduvad, sest neile küsimustele on jäetud tähelepanuväärselt palju vastamata.

Omaette teema on korruptsioon linnavalitsuses. Kui pool elanikkonnast on täiesti nõus või pigem nõus väitega, et linnavalitsuses esineb korruptsiooni, on mõtlemiseks ainet piisavalt, aga selle keerulise ja delikaatse teema kohta uuring rohkem ja detailsemaid järeldusi teha ei võimalda.

Elanike hinnang Narva linnale, 2018*

* Vastusevariandid: väga rahul, pigem rahul; täiesti nõus, pigem nõus; väga hea, hea; jah.

Narva linna elanike uuringuga korraldas statistikaamet samaaegselt uuringu ka Tartu linna elanike seas ja mõni aeg hiljem tegi Eurostat analoogse uuringu Tallinnas ja teistes Euroopa Liidu riikide pealinnades  ja mitmes Euroopa Liidu suuremas linnas.

Narva ja Tartu linna elanike küsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda https://www.stat.ee/pp-analyysid-ja-ettekanded/?year=2019

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, kuidas on Narva elanike arv aastakümnete jooksul muutunud ja milline on tuleviku prognoos https://blog.stat.ee/2020/02/07/narva-rahva-kasv-ja-kahanemine/.