Tag Archives: leibkonna kulutused

Leibkonna tarbimiskulutused suurenesid 2011. aastal

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.

Suurim kulugrupp oli toit. Toit ja mittealkohoolsed joogid moodustasid 2011. aastal leibkonna kuludest ligi 28%. Toidule kulutas leibkond ühe liikme kohta 69 eurot ja jookidele 6 eurot kuus. Enim raha kulus liha- ja piimatoodetele ning teraviljasaadustele (vastavalt 15, 13 ja 11 eurot kuus leibkonnaliikme kohta), nendele toiduainetele kulutas leibkond üle poole oma toidule kuluvast rahast. Aedviljadele kulus 8 eurot ja puuviljadele 5 eurot kuus. Suhkrule ja maiustustele kulus ligi 7 eurot ning õlidele ja rasvadele 2 eurot kuus.

Võrreldes 2010. aastaga kulutasid leibkonnad kuus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ligi 9% rohkem. Kõige enam on kasvanud kulutused puuviljadele ning õlidele ja rasvadele – kummalegi 14%. Vähem on suurenenud kulutused lihatoodetele (5%), kalatoodetele (3%), aedviljadele (6%) ning suhkrule ja maiustustele (5%).

Kulutused eluasemele vähenesid veidi

Teine suur kulugrupp oli eluase. 2011. aastal kulus leibkonnaliikmel kuus eluasemele keskmiselt 47 eurot ning see moodustas kogukuludest 17%. Eluaseme puhul oli suurimaks kuluartikliks elekter, millele kulus kuus 12 eurot leibkonnaliikme kohta. Keskküttele kulus üle 9 euro, veele, kanalisatsioonile ja prügiveole 9 eurot, remondile 6 eurot ja üürile 4 eurot kuus. 2010. aastaga võrreldes on kulutused eluasemele vähenenud ligi 2 euro võrra, põhjuseks 2011. aasta soojem aastalõpp ja sellest tingitud väiksemad kulutused keskküttele. Linnaleibkond kulutab ühe liikme kohta eluasemele keskmiselt 11 eurot kuus rohkem kui maaleibkond, eluasemekulude osatähtsus eelarvest moodustab linnas 19% ja maal 15%. Et maal on keskküte eluasemekuludes väiksema osatähtsusega, ei ole maapiirkondades kulutused eluasemele suurenenud.

Leibkonna elukvaliteedis aastaga olulist muutust ei toimunud

Toit ja eluase on leibkonna eelarves vältimatud kulutused, mida nimetatakse sundkulutusteks. Leibkonna elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulutuste osatähtsus kogukuludest. 2011. aastal moodustasid sundkulutused leibkonna kogukulutustest 45% ja nende osatähtsus varasema aastaga võrreldes ei muutunud. Seega leibkondade elukvaliteedis aastaga olulist muutust ei toimunud. Samas on elukvaliteet siiski madalam kui majanduslanguse eelsetel aastatel. Näiteks 2007. aastaga võrreldes oli sundkulutuste osatähtsus 6 protsendipunkti suurem, jäädes samale tasemele 2003. aastaga.

 Kulutused transpordile ja sideteenustele suurenesid

Kolmas suur kulugrupp on transport, millele 2011. aastal kulus ühe liikme kohta keskmiselt 31 eurot kuus. Sellest 5 eurot läks ühistranspordile ja 14 eurot kütusele. Transpordile kulutavad maapiirkondades elavad leibkonnad enam kui linnas elavad leibkonnad (transpordikulutused olid vastavalt 27 ja 40 eurot), seejuures bensiinile kulub maal elades kaks korda rohkem kui linnas elades. Võrreldes varasema aastaga on transpordikulutused suurenenud ligi 7%, kulutused ühistranspordile on aga hoopis vähenenud, kuna inimesed on ühistranspordi asemel hakanud enam kulutama autoga sõitmisele.

Postiteenustele, telefonile, internetile ja muudele sideteenustele kulutab leibkond 6 eurot kuus liikme kohta, mida oli 6% rohkem kui 2010. aastal. Majapidamiskulude pealt (sh mööbel ja kodumasinad) on 2011. aastal veidi kokku hoitud – kuus kulutati keskmiselt 15 eurot leibkonnaliikme kohta, mis on ühe euro võrra vähem kui aasta varem.

Rõivastele ja jalatsitele kulutati 13 eurot, vabale ajale 26 eurot, alkoholile ja tubakale 9 eurot ning väljas söömisele ja majutusteenustele 8 eurot (sh väljaspool kodu söömisele 7 eurot). Alkoholile ja tubakale kulutati sama palju kui aasta varem, leibkonna eelarves on alkoholi osatähtsus langenud. Rõivastele ja vaba aja veetmisega seotud kaupadele kulutati aga enam kui 2010. aastal.

Tervishoiule kulutati 9 eurot (sh ravimitele 6 eurot ja hambaravile 2 eurot) ning haridusele (kursuste tasu, õppemaksud) 2 eurot kuus, võrreldes eelmise aastaga need kulud vähenesid.

Leibkondade reaaltarbimine vähenes aastaga

Üldjoontes on leibkonna kulutuste struktuur jäänud 2010. aastaga võrreldes sarnaseks, suurenenud on toidukulutuste osatähtsus ja veidi vähenenud eluasemele kuluva raha osatähtsus.

 Leibkondade kulutuste kasv on jäänud maha hindade tõusust. Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2011. aastal 5%, leibkondade kulutused aga 3%, seega reaaltarbimine kahanes.

Maal ja linnas keskmiselt kuus kulutatav kogusumma oluliselt ei erine, küll aga erinevad inimeste tarbimisvõimalused maakonniti. Suurimad väljaminekud on Harjumaal (322 eurot kuus leibkonnaliikme kohta, sh Tallinnas 313 eurot kuus leibkonnaliikme kohta) ja Tartumaal (312 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Kõige vähem kulutati Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Valgamaal (vastavalt 183, 184 ja 199 eurot kuus leibkonnaliikme kohta).

Lasteta leibkond saab endale lubada suuremaid kulutusi

Lasteta leibkond saab endale lubada veerandi võrra suuremaid kulutusi leibkonnaliikme kohta kui lastega leibkond (vastavalt 303 ja 235 eurot), kuna lastega leibkond on reeglina suurem ning leibkonnaliikme kohta saadav sissetulek on väiksem, samuti on suuremal leibkonnal suuremad võimalused kokku hoida näiteks eluasemekulude pealt.

Märgatavalt mõjutab leibkonna tarbimisvõimalusi leibkonnapea (s.o leibkonna suurima sissetuleku tooja) haridustase. Kõrgharidusega leibkonnapea puhul kulutab leibkond keskmiselt kuus 345 eurot liikme kohta. Alg- või põhiharidusega leibkonnapea puhul 206 eurot ning kesk- ja kutseharidusega perepea puhul 241 eurot liikme kohta kuus.

Vaeseimate ja rikkaimate leibkondade tarbimiskulutuste vahe vähenes

Esimese tulukvintiili (elanikkonna vaeseima viiendiku) hulka jääv leibkond saab kulutada kuus vaid 165 eurot, viienda tulukvintiili (elanikkonna rikkaima viiendiku) hulka kuuluv leibkond aga 474 eurot liikme kohta. Seejuures on aga esimese tulukvintiili kulutused võrreldes 2010. aastaga kasvanud kõige rohkem — ligi 11% (16 eurot). Viienda tulukvintiili kulutused seevastu suurenesid vaid ühe protsendipunkti võrra (5 eurot). Kõige vaesemate ja kõige rikkamate leibkondade tarbimiskulutuste vahe on vähenenud.

 

 

 

 

 

 

 

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis

 Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2011. aasta andmetel. 2011. aastal osales uuringus üle 3500 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. 2011. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,3 inimest.

 Leibkonna eelarve uuring keskendub leibkonna tarbimiskulutustele. Andmeid kogutakse päevik-meetodil, uuritavad leibkonnad kirjutavad kahe uuringunädala jooksul kõik tehtud kulutused päevikusse või lisavad päevikule poest saadud tšekid. Leibkonna kulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringutena käsitletavaid kulutusi.

 Leibkonna eelarve uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Silja Karu, Statistikaameti juhtivstatistik

Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.

2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.

Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest. Järgnevad audiovisuaalsele kunstile ja muusikale tehtud kulutused (keskmiselt 37 eurot aastas), seejärel kulutused elava esitusega kunstidele (keskmiselt 15 eurot aastas) ja visuaalsele kunstile (keskmiselt 5 eurot aastas). Kõige väiksema osa moodustavad elanike kulutused muuseumi- ja näitusepääsmetele (ligi 2 eurot aastas).

Leibkonna kultuurikulutuste jagunemine kultuurivaldkondade vahel, 2010

Eesti kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on sarnane Euroopa keskmisele näitajale (4%). Suurimad on kultuurikulutused Taanis, Soomes ja Tšehhis, kus need moodustavad 5% leibkonna kogukulutustest. Eestit edestavad ka Läti ja Poola. Kulutuste osatähtsuselt jäävad Eestist tahapoole aga sellised riigid nagu Hispaania, Itaalia, Leedu, Luksemburg ja Belgia.

Muutused leibkondade kulutustes viimase kümnendi jooksul

Eesti leibkondade kulutused kultuurile ajavahemikus 2000–2010 tõusid 52 eurolt 106 eurole ühe leibkonnaliikme kohta, ulatudes enne majanduslangust 2007. aastal isegi 118 euroni. Hoolimata väikesest langusest masu ajal on kulutused kultuurile tõusnud viimase kümne aasta jooksul üle 200%.

Kulutused leibkonnaliikme kohta kultuurile, 2000–2007, 2010 (2000. aasta = 100%, protsenti leibkonna rahalistest kulutustest kultuurile)

Kui üldjoontes näitavad kulutused kultuurile kasvutrendi, siis mõningad erinevused on muuseumide ja näituste piletitele ehk kultuuripärandile tehtavates kulutustes. Need kulud olid varasemaga võrreldes väiksemad ja ebaühtlased kuni 2006. aastani, mil avati KUMU. See andis märkimisväärse tõuke ka muuseumide külastatavuse tõusule ja ühtlasi tehtavatele kulutustele. Kogu selle perioodi jooksul on ainsana langenud kulutused visuaalsele kunstile: maalidele, graafikale, fotokunstile, skulptuurile, tarbekunstile ja muudele kunstiesemetele. Võib oletada, et kuigi Eestis käiakse üha meelsamini muuseumis ja näitustel, siis kunsti ostmine on endiselt üksikute jõukamate elanike pärusmaa, mis ei avalda suurt mõju kultuurikulutuste tervikpildile. See võib muutuda elanike jõukuse kasvades, kui avastatakse, et kunst võib olla pikemas perspektiivis ka tänuväärne investeering materiaalses mõttes.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis armastatakse oma kultuuri ja väikese riigi ka kohta kulutatakse sellele üsna meelsasti. Kuigi kulutusi kultuurile ja heaolu omavahel sidudes jääb Eesti Euroopa keskmiste riikide sekka, on siin endiselt arenguruumi. Huvitavaks kujunevad kindlasti järgmised aastad, mil majanduse loodetav stabiliseerumine loob jällegi paremad võimalused kulutusteks kultuurikaupadele ja -teenustele.

Põhjalikum ülevaade väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/11 artiklis “Leibkonna kulutused kultuurile” (ilmus 30.09.2011).  

Kutt Kommel, Statistikaameti analüütik 

Loe ka blogist Elo Parveots “Kuidas riiklik statistika kultuuri rahastamist mõõdab?”

Toidule kulub neljandik leibkonna eelarvest

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 69 eurot kuus. Leibkonna eelarves oli toit suurim kuluartikkel, mille osatähtsus kogukulutustes oli 26%. 

2010. aastal kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 265 eurot, millest enim kulus toidule ja mittealkohoolsetele jookidele. Toidukulutuste sisse ei ole arvestatud väljas söömist ega kulutusi alkoholile ja tubakale. Toidukulutustest jääb pahatihti välja lastele antud taskuraha eest ostetud toit. Väljas söömisele kulus leibkonnaliikmel 2010. aastal 6,8 eurot kuus ning alkoholile ja tubakale 9 eurot kuus. Kulutused alkoholile ja tubakale on tihtipeale alahinnatud, kuna leibkond ei soovi või ei tihka neid avaldada. 

Esmapilgul võib 69 eurot kuus ehk 2,3 eurot päevas tunduda liiga väike summa. Toiduainete pideva hinnatõusu taustal tekib küsimus, kuidas sellise raha eest söönuks saab. Samas kui korrutada see summa leibkonnaliikmete keskmise arvuga, saame näiteks kolmeliikmelise leibkonna kuu keskmiseks toidukuluks 207 eurot ehk 50 eurot nädalas, mis ei tundugi enam nii väike summa. 

Toidukulutused erinevad leibkonnatüübiti. Kolmeliikmelise leibkonna toidukulud on 64 eurot leibkonnaliikme kohta kuus, mis on Eesti keskmisele kõige lähemal. Kolme ja enama lapsega leibkonna toidukulutused aga küündivad ainult 48 euroni leibkonnaliikme kohta. Üksikute inimeste ja lasteta leibkonna toidukulutused on kõige suuremad ning jäävad 80–100 euro vahele. See näitab, et üksi söömine tuleb kõige kulukam. Ostes aga suuremale perele on hädavajalik toidukulusid kokku hoida ning toitu on võimalik palju ratsionaalsemalt liikmete vahel jagada. 

Kulutuste juures on oluline vaadelda sissetulekuid ning üldjuhul eeldame, et kulud ei saa olla suuremad kui tulud. 2010. aastal oli leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 329 eurot. Arvestades, et keskmine leibkonnaliikme kogukulu kuus oli 265 eurot (v.a laenud-liisingud ja kapitaalremondi kulutused) peaks leibkonnaliikmel veel üle jääma 64 eurot. Arvestades aga Eesti leibkondade suurt laenukoormust võib oletada, et leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust kulutamiseks suurt enam midagi järele jäägi. 

Teistes Balti riikides moodustavad toidukulutused protsentuaalselt küll suurema osatähtsuse kogukuludest, kuid rahaliselt jäävad samasse vahemikku kui Eesti toidukulud. Näiteks Lätis moodustasid 2010. aastal toidukulutused 28% kogukuludest ehk 70 eurot leibkonnaliikme kohta kuus  ja Leedus 2008. aastal 34% kogukuludest ehk 80 eurot. 

Piret Tikva, Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja 

Statistikaameti leibkonna eelarve uuring keskendub leibkonna kulutustele. Andmeid kogutakse päevik-meetodil, uuritavad leibkonnad kirjutavad kahe uuringunädala jooksul kõik tehtud kulutused päevikusse või lisavad päevikule poest saadud tšekid. 2010. aastal osales uuringus üle 3600 leibkonna. 

Samal teemal Piret Tikva: Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist (ilmus 04.04.2011).

Majanduskriis piiras leibkondade tarbimist

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni). Võrreldes 2007. aastaga on kulutused vähenenud 5%. Majanduslanguse aastad on mõjutanud ka inimeste tarbimist. Sissetulekute vähenemise tõttu on tarbimiseks ja kulutusteks vähem raha.  

Kõige suurema osa ehk 26% leibkonna kuludest moodustasid 2010. aastal toidukulutused. Leibkonnaliige kulutas kuus toidule 69 eurot. Enim raha kulus lihatoodetele, samal ajal kui näiteks kalatoodetele kulus viis korda vähem (vastavalt 15 ja 3 eurot leibkonnaliikme kohta). Piimatoodetele kulus kuus 12 eurot ja teraviljasaadustele 10. Teraviljasaaduste puhul oli suurim kuluartikkel leib (2 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Aedviljadele kulus enam raha kui puuviljadele (vastavalt 8 ja 5 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Ka suhkrule ja maiustustele kulus üle 6 euro kuus. Alkoholile kulus leibkonnaliikmel kuus ligi 6 eurot, sellest enim kangele alkoholile, seejärel õllele ja veinile. 

Vaadeldes linna- ja maaleibkondade toidukulutusi jääb silma, et lihatoodete puhul ostab linnaleibkond enam liha ja maaleibkond vorsti. Puuviljadele kulub rohkem raha linnas ja aedviljadele maal. Üldiselt kulub linnas raha toidule pisut rohkem, kuid toidu osatähtsus kogukulutustest on maal pisut suurem. 

Toidukulutuste kõrval oli teine suur kulugrupp eluasemega seotud väljaminekud. 2010. aastal kulus leibkonnaliikmel kuus eluasemele keskmiselt 50 eurot ning see moodustas kogukuludest 19%. Eluaseme puhul oli suurimaks kuluartikliks elekter, millele kulus kuus 11 eurot leibkonnaliikme kohta. Tsentraalküttele kulus ligi 10 eurot kuus. 

Toit ja eluase on leibkonna eelarves vältimatud kulutused, mida nimetatakse sundkulutusteks. Leibkonna elukvaliteeti näitab kõige paremini sundkulutuste osatähtsus kogukuludest. 2010. aastal oli sundkulutuste (toit ja eluase kokku) osatähtsus 45% kogukulutustest. Eelmise, 2007. aasta uuringuga võrreldes on sundkulutuste osatähtsus suurenenud ligi viis protsendipunkti. Kuni 2007. aastani valitses sundkuludes pigem langustrend. Seega näitab sundkulude osatähtsuse suurenemine 2010. aastal elukvaliteedi langust, sest leibkonnal jäi muude kulutuste tegemiseks vähem raha ja võimalusi. 

Kui toidule ja eluasemele on leibkond sunnitud kulutama, siis transpordi, riiete ja jalanõude arvelt on võimalik kulusid kokku hoida. 

Transport on leibkonna eelarves suuruselt kolmas kulugrupp. Transpordile kulus 2010. aastal kuus keskmiselt 29 eurot leibkonnaliikme kohta. Siin oli suuremaks väljaminekuks igakuine kütusele tehtav kulu, mis küündis 13 euroni leibkonnaliikme kohta ning teiseks ühistranspordi kasutus, millele kulutati ligi 6 eurot kuus. Transpordile kulutas leibkond vähem kui 2007. aastal. Viimastel aastatel on bensiini hind tõusnud ning seoses sellega võib eeldada, et inimesed on enam kalkuleerima hakanud, kas kõiki sõite ikka on mõttekas autoga teha ja bensiini osta. 

Riietele ja jalanõudele tehtavad kulutused on võrreldes 2007. aastaga vähenenud 36%. Leibkonnad on kas riiete ja jalanõude ostmist edasi lükanud või soetanud neid odavamalt allahindlusi ja taaskasutuskauplusi kasutades. 

Vabale ajale kulutas leibkonnaliige 2010. aastal 25 eurot kuus, mida on veidi enam kui mõned aastad tagasi. Peamiselt kulutati vaba aja ja kultuuriteenustele (kino- ja teatripiletid, spordiüritused jms), aga ka vaba aja kaupadele (hobi- ja sporditarbed) ning audiovisuaal-, fotograafia- ja infotöötlusseadmetele (televiisor, fotoaparaat, arvuti jms). 

 

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2010. aasta andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2007. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud. 2010. aastal osales uuringus üle 3600 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,3 inimest.  

Leibkonna eelarve uuring keskendub leibkonna kulutustele. Andmeid kogutakse päevik-meetodil, uuritavad leibkonnad kirjutavad kahe uuringunädala jooksul kõik tehtud kulutused päevikusse või lisavad päevikule poest saadud tšekid.  

Leibkonna eelarve uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. 

Piret Tikva, Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja