Tag Archives: Leedu

Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist.

Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas. Elamuehituse piirkondlikest erinevustest hoolimata on kogu elamufondi jaotus asukoha järgi püsinud enam-vähem muutumatu. 2011. aasta alguses asus maal 224 470 ja linnas 431 430 eluruumi. Seega paiknes kolmandik eluruumidest maal ja kaks kolmandikku linnas.

2011. aasta alguses oli elaniku kohta 30,1 ruutmeetrit pinda ja 1000 elaniku kohta 489 eluruumi. Eluruumi kättesaadavus ja elamistingimused on aasta-aastalt järjest paranenud. Ehkki oma osa selles on üha väheneval rahvaarvul, on eluruumide suhteline arv ja suurus pidevalt kasvanud. Eluruumi keskmine pind on 1994. aastaga võrreldes 24% suurem, eluruumide arv 1000 elaniku kohta on kasvanud 18%. Viimastel aastatel on mõlema näitaja kasv siiski aeglustunud. 2011. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 0,4% ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta 0,6% suurem kui aasta varem. Majanduslangus, mille tõttu vähenes nõudlus uute eluruumide järele, ning väiksemad sissetulekud ja pankade karmimad laenutingimused mõjutasid 2008. aastal alanud eluruumide arvu kasvu aeglustumist ka 2010. aastal, kui lisandus vaid 2320 uut eluruumi. See näitaja oli viimase kaheksa aasta väikseim, olles seega võrreldav 2003. aasta tasemega. Võrreldes 2009. aastaga vähenes kasutusele võetud eluruumide arv 23%. Kuigi eluruumide arvu kasvutempo on aeglustunud, on eluruumi keskmine pind elamufondis järjest suurenenud. 2011. aasta alguses oli eluruumi kohta 61,5 ruutmeetrit pinda – üks ruutmeeter rohkem kui 2007. aastal. Sellele on kaasa aidanud pereelamute osatähtsuse ja keskmise pinna suurenemine uute eluruumide seas.

Eluruumide arv 1000 elaniku kohta ja keskmine pind elaniku kohta, 1994-2011

Eluruumide arv 1000 elaniku kohta ja keskmine pind elaniku kohta, 1994-2011 Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2011

Lätis ja Leedus on eluruumide kasutuselevõtt samuti tunduvalt vähenenud. Uute eluruumide osatähtsus riigi eluruumide koguarvus on Balti riikides kõige suurem Eestis. 2010. aastal oli uusi eluruume Lätis 0,2% ja Leedus 0,3% kogu elamufondist. Enim vähenes uute eluruumide kasutuselevõtt Leedus, kus võrreldes 2009. aastaga tuli juurde kahe kolmandiku võrra vähem eluruume. Kõige vähem mõjutas viimane aasta eluruumide lisandumist Eestis. Baltimaadest on eluruumidega kõige paremini varustatud Eesti – siin on 1000 elaniku kohta enim eluruume (489). Eluruumide suhteline arv on kõige väiksem Leedus, kus neid on 1000 elaniku kohta viiendiku võrra vähem kui Eestis. Elamureformi tulemusena kuulub enamik eluruume eraomandusse. Riik ja kohalikud omavalitsused on vaid 4% elamufondi omanikud (kohalikele omavalitsustele kuulub 75% ja riigile 25% avaliku sektori eluruumidest). Üldjuhul on erasektori eluruumid suuremad ja eraomanduses on 97% kogu elamufondi pinnast.

Elamufondis olevate eluruumide suurus pole oluliselt muutunud – põhiosa eluruumidest on endiselt kahe- (36%) või kolmetoalised (31%). 15% eluruumidest on ühetoalised, 12% neljatoalised ja 7% vähemalt viietoalised. Eluruumi suurus oleneb sellest, mis aastal see ehitatud on – uuemad eluruumid on suuremad. 2010. aastal kasutusele võetud eluruumide hulgas oli ühetoalisi vaid veidi alla kümnendiku, igas viiendas uues eluruumis oli neli ja sama paljudes eluruumides vähemalt viis tuba. Võrreldes 2007. aastaga on lisandunud eluruumid järjest suurema tubade arvuga, väiksemate tubade arvuga eluruumide osatähtsus on vähenenud.

Põhjaliku ülevaate Eestis asuvatest eluruumidest ja elanike elamistingimustest annab aasta lõpul algav 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus.

Marin Tasuja, rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna vanemanalüütik

Pikemalt koos graafikutega värskest Eesti statistika aastaraamatust. Lae endale raamatu tasuta elektrooniline versioon.

Leedu rahvaloendus näitab elanikkonna kahanemist

Leedu elanikkond on viimase kümnendi jooksul kahanenud ligi 430 000 inimese võrra, selgub täna avaldatud Leedu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsetest tulemustest.

Loenduse esialgsetel andmetel elas tänavu 1. märtsi seisuga Leedus püsivalt 3,0538 miljonit inimest (1,407 miljonit meest ja 1,645 miljonit naist), teatab Leedu Statistikaamet . Eelmine, 2001. aastal toimunud rahvaloendus andis riigi rahvaarvuks 3,483 miljonit, 1989. aasta rahvaloendus aga 3,674 miljonit inimest.

3,234 miljonist rahvastikuregistri andmetel Leedus püsivalt elavast inimesest õnnestus tänavu märtsist maini toimunud rahvaloendusel leida 94%. 

Leedu 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus

Leedu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse puhul avaldatud mark

Leedu suuremate linnade rahvaarv 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse esialgsete andmete järgi:

  • Vilnius 539 000
  • Kaunas 321 000 
  • Klaipeda 161 000
  • Šiauliai 113 000
  • Panevežis 103 500 

Eluasemete arvuks saadi 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel 1,415 miljonit.

NB! Tegemist on esialgsete tulemustega ja lõplikud tulemused võivad neist erineda. Lõplikud ja detailsed tulemused avaldab Leedu Statistikaamet 2013. aasta juunis.

Leedus toimus rahvaloendus tänavu 1. märtsist 9. maini kahes etapis. Esimeses etapis oli Leedu elanikel soovi korral võimalik täita loendusküsimustik interneti teel ehk osaleda e-loendusel. Teises etapis külastasid e-loendusel mitteosalenuid rahvaloendajad.  Pikemalt Leedu rahvaloenduse kohta eesti keeles.

Rahva ja eluruumide loendused toimuvad 2010. ja 2011. aastal enamikes maailma riikides. Eestis kestab rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini.

Kristo Mäe, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse avalike suhete projektijuht

Leedus algab rahvaloendus

 Täna, 1. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus, teatab Leedu Statistikaamet. Esmakordselt on Leedu alalistel elanikel võimalus täita rahvaloenduse küsimustik e-loendusel internetis.
Leedu Statistikaameti teatel korraldatakse rahvaloendus eesmärgiga saada teada täpne Leedu elanike arv, ülevaade elanikkonna paiknemisest, struktuurist ja rändeprotsessidest ning elamistingimustest. 2001. aastal toimunud eelmise rahvaloenduse ajal elas Leedus 3, 483 miljonit elanikku, kuid kümne aasta jooksul on elanikkond pidevalt vähenenud ja jõudnud 2010. aasta seisuga on 3, 329 miljoni alalise elanikuni.  
 

Rahvaloendusel saab osaleda interneti teel

2011. aasta rahvaloendusel on Leedu elanikel esmakordselt võimalus vastata loendusküsimustikule internetis ja nii loendada iseennast ning oma leibkonda elektrooniliselt e-loendusel (www.esurašymas.lt). 1.-14. märtsini toimuva e-loenduse teeb mugavaks asjaolu, et osaliselt on ankeet juba riiklikes andmebaasides oleva infoga eeltäidetud (nt sünnikoht, kodakondsus, eluhoone ehitusaeg). Kui kõik eluhoone elanikud on korrektselt e-loendatud, siis küsitlusloenduse ajal rahvaloendaja enam hoonet ei külasta. Kuna 60% riigi elanikkonnast kasutavad internetti, siis paneb Leedu Statistikaamet uuele küsitlusmeetodile suuri lootusi.

Leedu rahvaloenduse teine etapp leiab aset 5. aprillist 9. maini, kui seda osa elanikkonnast, kes e-loendusel ei osalenud külastavad rahvaloendajad.
Leedu e-loenduse demo

Rahva ja eluruumide loendused toimuvad 2010. ja 2011. aastal enamikes maailma riikides. Eestis kestab rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011 – 31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16.02 – 31.03.2012 rahvaloendajad.

Leedu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse meeskonna liikmed

Osa Leedu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse meeskonnast. Esireas: Dalia Ambrozaitienė, Ieva Každailienė ja Daumantas Každailis, tagareas Asta Vildžiūnienė, Lina Volbikaitė Eglė Kasperavičiūtė ja Natalija Nikifirova. Foto: Leedu Statistikaamet http://www.stat.gov.lt

Rohkem infot Leedu rahvaloenduse kohta leiab SIIT.

Kristo Mäe, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse avalike suhete projektijuht

Leedus algab rahvaloenduse prooviloendus

Teisipäeval, 30. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus, mille käigus küsitletakse riigi erinevates piirkondades kuu aja jooksul 7500 inimest, teatab Leedu Statistikaamet.

Leedu Statistikaameti teatel katsetatakse prooviloendusel nii organisatsioonilisi kui tehnilisi lahendusi ja hinnatakse valmisolekut 2011. aastal toimuvaks rahvaloenduseks. Prooviloendus toimub Vilniuse ja Trakai piirkonnas kahes etapis: 30. märtsist 11. aprillini saavad prooviloenduspiirkondade elanikud osaleda e-loendusel ja täita Leedu Statistikaameti veebilehel elektroonilist küsimustikku, 14.-30. aprillil külastavad rahvaloendajaid aga neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes ei osalenud e-loendusel.

Viimane rahvaloendus toimus Leedus 2001. aastal, kui riigis loendati 3,484 miljonit inimest. Leedu Statistikaameti hinnangul on alates eelmisest rahvaloendusest toimunud riigist suur väljaränne ja seetõttu riigi elanikkond on oluliselt kahanenud. 2011. aasta rahvaloendus peakski toimunud muudatused välja selgitama.

Tänavu toimub prooviloendus ka Lätis, kus Läti Statistikaameti teatel loendatakse septembris kuues piirkonnas ligi 2700 inimest. Nagu Eesti ja Leedu, plaanib ka Läti lisaks küsitlusloendusele e-loendust, mille käigus saavad inimesed edastada enda ja oma leibkonna andmed elektrooniliselt statistikaametile.

Eestis lõppeb prooviloendus 31. märtsil ja selle käigus loetakse e-loenduse ja küsitlusloenduse abil kokku üle 10 000 inimese. 2010. ja 2011. aastal toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides.