Tag Archives: Läti

Eestimaalaste peamine reisisiht oli mullu Läti

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2017. aastal 1,3 miljonit ööbimisega välisreisi, neist ligi pooled naaberriikidesse. Kui varasematel aastatel oli kõige populaarsem sihtkoht Soome, siis mullu külastasid Eesti elanikud kõige enam Lätit, kuhu tehti kolmandik ööbimistega välisreisidest.

2017. aastal tegid Eesti elanikud naaberriikidesse 606 000 ööbimisega välisreisi. Peale Läti olid populaarsuselt järgmised sihtkohad Soome ja Venemaa, järgnesid Rootsi ja Leedu.

Ka Läti elanike jaoks oli Eesti väga populaarne reisisihtkoht. Läti statistikaameti andmetel reisisid 2017. aastal Läti elanikud Eestisse 173 000 korral, mis moodustas 14% kõikidest Läti elanike ööbimisega välisreisidest ja üle kolmandiku kõikidest Läti elanike reisidest naaberriikidesse.

Reisimiseks populaarseim aastaaeg on suvi

Kõige enam ehk kolmandik (33%) ööbimisega välisreisidest teevad Eesti elanikud III kvartalis ehk suvel. II ja IV kvartalis kummaski toimub umbes 23% ööbimisega välisreisidest ning kõige vähem I kvartalis (21%).

Suurem osa ööbimisega välisreise kestab 1–3 ööd, millest võib järeldada, et eelistatakse sõita nädalalõpuks. 2017. aastal kestsid ligi pooled (48%) välisreisidest 1–3 ööd. Umbes kolmandik reisidest kestsid 4–7 ööpäeva ja veerand üle 7 ööpäeva. Viimase kümne aasta jooksul on 1–3-päevased välisreisid olnud jätkuvalt kõige populaarsemad.

Euroopa Liidu kodanikest reisivad kõige enam Luksemburgi elanikud

Eurostati andmete kohaselt reisivad EL liikmesriikide elanikest kõige rohkem kõrge elatustasemega Luksemburgi elanikud, kes tegid 2016. aastal 100 elaniku kohta 300 ööbimisega välisreisi. Neile järgnesid Soome, Küpros ja Iirimaa, mille elanikud reisisid aastas 100 elaniku kohta ligi 200 korda. Eesti elanikud paiknevad ühel pulgal Maltaga, kus aastas reisiti 100 elaniku kohta üle 100 korra. Kõige vähem reisivad kodumaalt väljapoole Rumeenia elanikud ehk 100 elaniku kohta keskmiselt kuus korda. Seda võib seostada Rumeenia elanike madalama elatustasemega, mis mõjutab nende reisimisvõimalusi.

Inimeste reisi eesmärk on erinev: puhkus, tuttavate/sugulaste külastamine, töölähetus jne. Kui eelnevalt selgus, et Rumeenia elanikud reisivad Euroopa Liidu teistest elanikest kõige vähem, siis huvitav on see, et peaaegu kõik (99%) rumeenlaste ööbimistega välisreisidest on olnud puhkusereisid või sugulaste/tuttavate külastused. Ka Rootsi ja Poola elanikud teevad ööbimisega välisreise peamiselt puhkamise eesmärgil. Eesti elanikud on aga reisimiseks leidnud ilmselgelt alternatiivse põhjuse (töö-, äri- ja ostlemisreisid), kuna Eesti paikneb selles riikide pingereas viimasel kohal.

Välisreisil kulutavad enim raha Prantsusmaa, kõige vähem Ungari elanikud

Kõige rohkem raha ühe inimese kohta kulutavad reisil olles Prantsusmaa elanikud – keskmiselt 1017 eurot. Neile järgnevad Küpros (990 eurot) ja Malta (912 eurot). Eesti elanikud kulutavad reisil keskmiselt 566 eurot ehk ligi poole vähem kui prantslased. Kõige vähem kulutavad välisreisil Sloveenia ja Ungari elanikud, vastavalt 335 ja 312 eurot. Selline kulutuste erinevus riigiti võib tuleneda ka sihtriigist. 2016. aastal reisisid Prantsusmaa elanikud enim Hispaaniasse (19%), Itaaliasse (13%) ja Ameerika Ühendriikidesse (8%). Ungarlased aga Saksamaale (16%), Austriasse (13%) ja Rumeeniasse (12%). Seega võib järeldada, et reisil kulutatav summa on mingil määral seotud sihtriigi elukallidusega ja pingerida on moodustunud selle järgi, millistesse riikidesse inimesed reisivad.

Läti elanikud kulutavad ööbimisega välisreisil keskmiselt 341 eurot, ehk 225 eurot vähem kui Eesti elanikud. Selle põhjuseks võib olla Läti oma lennufirma olemasolu, mis viib otse ja keskmiselt soodsamalt paljudesse sihtkohtadesse.

Eestimaalased on ööbimisega reiside arvukuselt teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üsna eesotsas. Raha kulutab eestimaalane reisil Euroopa keskmisest aga vähem ning ööbimisega välisreisidel käib muudel põhjustel kui puhkamas.

 

 

Pille-Riin Järv, Statistikaameti praktikant

 

Metoodika

Statistikaamet korraldab turismi uuringut alates 2016. aastast. Küsitlusi tehakse iga kuu ja küsitakse eelmise kuu jooksul lõppenud sisereiside ning eelmise kahe kuu jooksul lõppenud välisreiside kohta. Varasematel aastatel uuriti Eesti elanike reisimist mõne teise uuringu lisana. Uuringus kogutakse andmeid vähemalt 15-aastastelt Eesti elanikelt. Iga aasta on valimis 10 000 isikut. Avaldatakse nii kvartali- kui ka aastaandmeid. Uuringu avaliku huvi peamised esindajad on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS Turismiarenduskeskus ja Eesti Pank. Detailsemad andmed statistika andmebaasis.

Populaarsemate ekspordiartiklite mõju kaubavahetusele Lätiga

Eesti eksportis 2017. aastal enam kui miljardi euro väärtuses kaupa kolme riiki: Soome, Rootsi ja Lätti. Kui Soome ja Rootsi eksporditi üle miljardi euro väärtuses kaupu juba aastatel 2004 ja 2007, siis Lätiga ületati antud lävi alles 2012. aastal.

Statistikaamet analüüsis Eesti eksporti Lätti perioodil 2001–2017, et välja selgitada, millist mõju avaldas sellele liitumine Euroopa Liiduga, majandusbuum ja -kriis ning taastunud kaubavahetus. Muutusi ekspordimahtudes analüüsiti suurimate kaubagruppide kaupa.

Eesti eksportis Lätti 2017. aastal 1174,6 miljoni euro väärtuses kaupu. Perioodil 2001–2017 eksporditi Eestist Lätti suuremas mahus viite kaubagruppi. Keskmiselt moodustasid need  kaubagrupid antud perioodil ligi 54% koguekspordist ning 2017. aastal 61% koguekspordist.

Uuritava perioodi alguses (2001–2004) olid peamisteks ekspordiartikliteks põllumajandussaadused ja toidukaubad, mis moodustasid keskmiselt 18% koguekspordist Lätti. Põllumajandussaadused ja toidukaubad olid jällegi suurimaks ekspordiartikliks aastatel 2011–2013. Antud toodete eksport kasvas 2010. aastaga võrreldes 80 miljoni euro võrra ehk üle 55%, ent koguekspordist Lätti moodustasid nad sel perioodil 18%, mis jäi algusperioodiga võrreldes samale tasemele.

Põllumajandussaadustest ja toidukaupadest eksporditi keskmiselt igal vaatlusaastal Lätti  enim piima ja rõõska koort (10,5 mln eurot), sealiha (8 mln eurot), piiritusjooke ja likööri (7,2 mln eurot) ning rapsi-, rüpsi- ja sinepiõli (7,1 mln eurot). Alkoholi sisaldavad tooted on oluliselt mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade viimaste aastate ekspordi kasvu. Kui 2013. aastal moodustas alkohol vaid 8,1% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist Lätti, siis 2017. aastal oli selleks väärtuseks 19,5%, kusjuures viimase nelja aasta jooksul on alkoholi eksport kasvanud 1,3 korda (24,3 miljoni euro võrra). Enim on mõjutanud alkohoolsete jookide ekspordi kasvu linnaseõlu (2,3 korda) ning piiritusjookide ja likööri (1,1 korda) eksport.

Euroopa Liiduga liitumisele järgnevatel majandusbuumi aastatel eksporditi Lätti kõige rohkem sõidukeid ning nende osasid ja tarvikuid. Mainitud kaubagrupi eksport Lätti kasvas 2007. aastani, kui sõidukite ning nende osade ja tarvikute ekspordimaht oli kasvanud 220 miljoni euro võrra ehk 2003. aastaga võrreldes 28 korda. Viimase viie aastaga on Lätti eksporditud keskmiselt 145,5 miljoni euro väärtuses sõidukeid ning nende osasid ja tarvikuid, mis moodustas aastatel 2013–2017 Eesti koguekspordist Lätti keskmiselt 12,3%.

Alates 2004. aastast on sõiduautod moodustanud keskmiselt üle 67% sõidukite ning nende osade ja tarvikute ekspordist Lätti. Aastal 2007 kasvas sõiduautode eksport võrreldes 2003. aastaga enam kui 88 korda. Sõiduautodest eksporditi enim bensiinmootoriga autosid silindri töömahuga 1,5–3 liitrit.

Finantskriisi ajal (2007–2010) olid olulised ekspordiartiklid mineraalsed tooted (mootorikütus, elektrienergia). Võrreldes 2007. aastaga oli antud kaupade eksport Lätti 2010. aastaks enam kui kolmekordistunud. Mineraalsete toodete ekspordikasv jätkus ka aastatel 2014–2015, kui Eesti eksportis Lätti vastavalt 300,2 ja 291,6 miljoni euro väärtuses mineraalseid tooteid. Aastal 2014  moodustasid mineraalsed tooted 23,1% ja 2015. aastal 24,2% koguekspordist Lätti.

Mineraalsete toodete ekspordi kasvu mõjutasid enim elektrienergia ja mootorikütuste eksport. Kui aastatel 2007–2010 kasvas mineraalsete toodete ekspordimaht 108 miljoni euro võrra, siis  elektrienergia eksport suurenes üle 40 miljoni ja mootorikütuste eksport üle 64 miljoni euro. Alates 2014. aastast on oluliselt kasvanud kütuselisandite eksport. Kui 2011. aastal eksporditi kütuselisandeid vaid 150 000 euro väärtuses, siis 2014. aastal oli ekspordimaht üle 28,5 miljoni ning 2015. aastal üle 51,6 miljoni euro.

Lisaks eelnimetatud kaubagruppidele on Eestist Lätti eksporditud väiksemas mahus masinaid ja mehaanilisi seadmeid ning elektrimasinaid ja -seadmeid. Aastani 2005 eksporditi mõlemat kaubagruppi sarnase mahuga – mehaanilisi seadmeid keskmiselt 14,6 miljoni ja elektriseadmeid 14,85 miljoni euro väärtuses. 2005. aastal kahekordistus mõlema kaubagrupi eksport ning kasv jätkus väiksemas mahus. Kasvust hoolimata ei moodustanud kumbki kaubagrupp 10% koguekspordist Lätti.

Läti on olnud üks Eesti tähtsamaid ekspordipartnereid ning liitumine Euroopa Liiduga on oluliselt mõjutanud Eesti ekspordi kasvu Lätti. Eksport kasvas kõige enam viies kaubagrupis,  sisekaubagrupi-sisesed kasvud  olid tihti seotud vaid mõne kaubaartikliga. Viies peamises kaubagrupis mõjutasid ekspordi kasvu enim põllumajandussaadused ja toidukaubad, sõidukid ning nende osad ja tarvikud ning mineraalsed tooted. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade seas oli suurima eksportmahu kasvuga piim ja rõõsk koor ning erinevad alkohoolsed joogid. Sõidukite kaubagrupis eksporditi Lätti kõige enam bensiinmootoriga autosid mahus 1,5–3 liitrit ning mineraalsetest toodetest elektrienergiat ja mootorikütuseid.

 

 

Sten Mirski, Statistikaameti praktikant

 

Analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodid
01–24: Põllumajandussaadused ja toidukaubad;
0203: värske, jahutatud või külmutatud sealiha; 0401: piim ja rõõsk koor; 1514: rapsi-, rüpsi- ja sinepiõli; 2203: linnaseõlu; 2204: värsketest viinamarjadest valmistatud viinamarjaveinid; 2208: piiritusjoogid ja liköör.

27: Mineraalsed tooted (mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad);
2707: kütuselisandid; 2710: mootorikütused; 2716: elektrienergia.

84: Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad;

85: Elektrimasinad ja –seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja –heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud;

87: Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud;
8703: sõiduautod. 870322: Ainult sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid, silindrite töömahuga üle 1000 cm3, kuid mitte üle 1500 cm3; 870323: Ainult sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid, silindrite töömahuga üle 1500 cm3, kuid mitte üle 3000 cm3; 870332: Ainult survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid, silindrite töömahuga üle 1500 cm3, kuid mitte üle 2500 cm3; 870333: Ainult survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid, silindrite töömahuga üle 2500 cm3.

Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011

2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist.

Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009. aastal oli kasutusse lubatud eluruumide osatähtsus linnas viimaste aastate väikseim (62%), siis 2010. aastal see suurenes taas. Elamuehituse piirkondlikest erinevustest hoolimata on kogu elamufondi jaotus asukoha järgi püsinud enam-vähem muutumatu. 2011. aasta alguses asus maal 224 470 ja linnas 431 430 eluruumi. Seega paiknes kolmandik eluruumidest maal ja kaks kolmandikku linnas.

2011. aasta alguses oli elaniku kohta 30,1 ruutmeetrit pinda ja 1000 elaniku kohta 489 eluruumi. Eluruumi kättesaadavus ja elamistingimused on aasta-aastalt järjest paranenud. Ehkki oma osa selles on üha väheneval rahvaarvul, on eluruumide suhteline arv ja suurus pidevalt kasvanud. Eluruumi keskmine pind on 1994. aastaga võrreldes 24% suurem, eluruumide arv 1000 elaniku kohta on kasvanud 18%. Viimastel aastatel on mõlema näitaja kasv siiski aeglustunud. 2011. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 0,4% ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta 0,6% suurem kui aasta varem. Majanduslangus, mille tõttu vähenes nõudlus uute eluruumide järele, ning väiksemad sissetulekud ja pankade karmimad laenutingimused mõjutasid 2008. aastal alanud eluruumide arvu kasvu aeglustumist ka 2010. aastal, kui lisandus vaid 2320 uut eluruumi. See näitaja oli viimase kaheksa aasta väikseim, olles seega võrreldav 2003. aasta tasemega. Võrreldes 2009. aastaga vähenes kasutusele võetud eluruumide arv 23%. Kuigi eluruumide arvu kasvutempo on aeglustunud, on eluruumi keskmine pind elamufondis järjest suurenenud. 2011. aasta alguses oli eluruumi kohta 61,5 ruutmeetrit pinda – üks ruutmeeter rohkem kui 2007. aastal. Sellele on kaasa aidanud pereelamute osatähtsuse ja keskmise pinna suurenemine uute eluruumide seas.

Eluruumide arv 1000 elaniku kohta ja keskmine pind elaniku kohta, 1994-2011

Eluruumide arv 1000 elaniku kohta ja keskmine pind elaniku kohta, 1994-2011 Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2011

Lätis ja Leedus on eluruumide kasutuselevõtt samuti tunduvalt vähenenud. Uute eluruumide osatähtsus riigi eluruumide koguarvus on Balti riikides kõige suurem Eestis. 2010. aastal oli uusi eluruume Lätis 0,2% ja Leedus 0,3% kogu elamufondist. Enim vähenes uute eluruumide kasutuselevõtt Leedus, kus võrreldes 2009. aastaga tuli juurde kahe kolmandiku võrra vähem eluruume. Kõige vähem mõjutas viimane aasta eluruumide lisandumist Eestis. Baltimaadest on eluruumidega kõige paremini varustatud Eesti – siin on 1000 elaniku kohta enim eluruume (489). Eluruumide suhteline arv on kõige väiksem Leedus, kus neid on 1000 elaniku kohta viiendiku võrra vähem kui Eestis. Elamureformi tulemusena kuulub enamik eluruume eraomandusse. Riik ja kohalikud omavalitsused on vaid 4% elamufondi omanikud (kohalikele omavalitsustele kuulub 75% ja riigile 25% avaliku sektori eluruumidest). Üldjuhul on erasektori eluruumid suuremad ja eraomanduses on 97% kogu elamufondi pinnast.

Elamufondis olevate eluruumide suurus pole oluliselt muutunud – põhiosa eluruumidest on endiselt kahe- (36%) või kolmetoalised (31%). 15% eluruumidest on ühetoalised, 12% neljatoalised ja 7% vähemalt viietoalised. Eluruumi suurus oleneb sellest, mis aastal see ehitatud on – uuemad eluruumid on suuremad. 2010. aastal kasutusele võetud eluruumide hulgas oli ühetoalisi vaid veidi alla kümnendiku, igas viiendas uues eluruumis oli neli ja sama paljudes eluruumides vähemalt viis tuba. Võrreldes 2007. aastaga on lisandunud eluruumid järjest suurema tubade arvuga, väiksemate tubade arvuga eluruumide osatähtsus on vähenenud.

Põhjaliku ülevaate Eestis asuvatest eluruumidest ja elanike elamistingimustest annab aasta lõpul algav 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus.

Marin Tasuja, rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna vanemanalüütik

Pikemalt koos graafikutega värskest Eesti statistika aastaraamatust. Lae endale raamatu tasuta elektrooniline versioon.

Läti uurib rahvaloendusel väljarände suurust



Märtsis algava Läti rahvaloenduse tulemusena peaks selguma, kui suur on viimase kümne aasta jooksul olnud riigist väljaränne. Praeguste hinnangute kohaselt lahkub riigist välismaale tööle igal aastal 16 000 inimest.

2011. aasta 1. märtsist 31. maini toimuva Läti rahva ja eluruumide loenduse üheks põhiküsimuseks on see, kui suur on olnud elanikkonna väljaränne alates viimasest, 2000. aastal toimunud rahvaloendusest . Et alates 1990. aastate algusest ei ole puuduliku seadusandluse tõttu elanike välisrännet süstemaatiliselt registreeritud, siis ei teata Lätis sarnaselt Eestile riigi tegelikku rahvaarvu.

Läti 2011. aasta rahvaloenduse logo

Läti 2011. aasta rahvaloenduse logo

Loendusküsimustiku 32 teema hulka mahub esmakordselt ka küsimus, mis peab andma vastuse, kui palju inimesi on Lätist lahkunud ja millistesse riikidesse. Saadud vastuseid võrreldakse Läti rahvastikuregistri andmetega ja vajadusel viiakse sellesse sisse parandused.

16 000 inimest aastas
Nii Eestis kui Lätis on alates 1989. aasta rahvaloendusest toimunud pidev rahvaarvu vähenemine. Näiteks kahe eelmise rahvaloenduse vahelisel ajal (1989–2000) vähenes Läti elanike arv 10,8%, Eestis aga 12,5%.

Kuigi Lätis ei ole selgepiiriliselt võimalik emigratsiooni mõõta, siis 2008. aastal hindas Läti sotsiaalministeerium iga-aastaseks välismaale tööleminejate hulgaks 16 000 inimest, kes tagasi enam ei pöördu. Algav rahvaloendus peabki näitama, millise jälje on väljaränne jätnud nii riigi kui ka maakonna tasandil.
Läti rahvaloenduse telereklaam

Võimalus detailsemaks analüüsiks
Varasemad rahvaloendused annavad Läti rahvastiku tegeliku paiknemise kohta hea ülevaate ja näitavad, et suurem osa sellest on koondunud linnadesse. Samas on vajadus maapiirkondade rahvastikku puudutava teabe järgi pidevalt suurenenud, et lähtuvalt piirkonna elanike arvust ja tööealisest elanikkonnast hinnata tulevikuvõimalusi ning planeerida sotsiaalteenuseid. Loendusandmed võimaldavad teha piirkondade kaupa detailsemaid rahvastikuanalüüse.

Erilises huviorbiidis on algaval rahvaloendusel Latgale piirkond, mida iseloomustab suur põllumajanduse osatähtsus, eakate suur osakaal ning lätlaste keskmisest väiksem osakaal rahvastikus. Latgale piirkonnas räägitakse ka läti keelest mõnevõrra erinevat latgali keelt, mille oskajate väljaselgitamiseks esitaksegi piirkonna elanikele üks küsimus tavapärasest rohkem.

Võimalik vastata ka internetis
Majanduskriis pani 2009. aastal rahvaloenduse toimumise Lätis korraks ka kahtluse alla, kuid eelmise aasta suvel otsustas Läti valitsus loenduse siiski korraldada ning kiitis heaks loendusküsimustiku. Kulude kokkuhoiu eesmärgil on pööratud olulist tähelepanu juba olemasolevate registrite andmestiku kasutamisele ja e-loenduse võimaluse pakkumisele. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on pikendatud oluliselt ka loenduse kestust.

Rahvaloendus toimub Lätis sel korral kombineeritud meetodil. 1.-10. märtsini on Läti alalistel elanikel võimalik täita ise loendusküsimustik interneti teel, e-loendusel mitteosalenud leibkondi külastavad 17. märtsist 31. maini rahvaloendajad.

Viimane rahvaloendus toimus Lätis 2000. aasta märtsis, kui riigi alaliseks elanikkonnaks loendati 2 377 383 inimest.

2010/2011. aastal toimuvad rahvaloendused suuremas osas maailma riikides. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011 – 31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16.02 – 31.03.2012 rahvaloendajad.
Diana Beltadze, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht

Leedus algab rahvaloenduse prooviloendus

Teisipäeval, 30. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus, mille käigus küsitletakse riigi erinevates piirkondades kuu aja jooksul 7500 inimest, teatab Leedu Statistikaamet.

Leedu Statistikaameti teatel katsetatakse prooviloendusel nii organisatsioonilisi kui tehnilisi lahendusi ja hinnatakse valmisolekut 2011. aastal toimuvaks rahvaloenduseks. Prooviloendus toimub Vilniuse ja Trakai piirkonnas kahes etapis: 30. märtsist 11. aprillini saavad prooviloenduspiirkondade elanikud osaleda e-loendusel ja täita Leedu Statistikaameti veebilehel elektroonilist küsimustikku, 14.-30. aprillil külastavad rahvaloendajaid aga neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes ei osalenud e-loendusel.

Viimane rahvaloendus toimus Leedus 2001. aastal, kui riigis loendati 3,484 miljonit inimest. Leedu Statistikaameti hinnangul on alates eelmisest rahvaloendusest toimunud riigist suur väljaränne ja seetõttu riigi elanikkond on oluliselt kahanenud. 2011. aasta rahvaloendus peakski toimunud muudatused välja selgitama.

Tänavu toimub prooviloendus ka Lätis, kus Läti Statistikaameti teatel loendatakse septembris kuues piirkonnas ligi 2700 inimest. Nagu Eesti ja Leedu, plaanib ka Läti lisaks küsitlusloendusele e-loendust, mille käigus saavad inimesed edastada enda ja oma leibkonna andmed elektrooniliselt statistikaametile.

Eestis lõppeb prooviloendus 31. märtsil ja selle käigus loetakse e-loenduse ja küsitlusloenduse abil kokku üle 10 000 inimese. 2010. ja 2011. aastal toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides.