Tag Archives: lastimine

Mullu kasvas kaubamaht sadamates ja vähenes raudteel

Statistikaameti andmetel veeti 2014. aastal Eesti sadamate kaudu 43,5 miljonit tonni kaupa ja raudteel ulatus kaubavedu 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes sadamate kaubamaht veidi kasvas, ent raudteel vähenes ligi viiendiku.

Kauba lossimine sadamates suurenes aastaga viiendiku

2014. aastal lähetati Eesti sadamatest välismaale ja välissadamatest saabus siia 43,5 miljonit tonni kaupa, mis oli 1% rohkem kui aasta varem. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 29,8 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 13,7 miljonit tonni. Sadamate kaubamahu kasvu toetas just välismaalt Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv. Kaupu lastiti 6% vähem (1,9 miljonit tonni), kuid lossiti koguni 21% (2,4 miljonit tonni) enam kui 2013. aastal.

1

Kuigi 2014. aastal jätkus kaubaveo vähenemine avalikul raudteel, mõjutas see kaubavedu sadamate kaudu vähem kui varasematel aastatel. Pärast kaubaveo mahtude vähenemist 2007. ja 2008. aastal, oli suurim langus sadamate kaubaveos 2012. aastal, mil nii lastimine kui ka lossimine vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Sadamate kaubamaht vähenes veidi ka 2013. aastal. Kaubamahu vähenemise põhjuseks oli ennekõike Venemaa oma sadamate arendamine ning vedellasti mahu vähenemine Eesti sadamates.

Kaupade lastimine on mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, mis peamiselt hõlmab transiitkauba vedu. Kui võrrelda 2004. aasta mahuga, on kaupade lastimine vähenenud ligi kolmandiku võrra. Kaupade lossimise maht on aga kümnendiga kasvanud üle kahe korra. Viimastel aastatel väikeste tõusude ja mõõnadega toimunud lossimise mahu kasv sadamates annab tunnistust sellest, et sadamad teenindavad uusi kaubavooge. Elavnenud on kaubavedu konteineritega.

Kaubavedu Balti riikide sadamates

Balti riikide võrdluses oli 2014. aastal sadamate kaubamaht suurim Lätis (74 miljonit tonni), järgnesid Eesti ja Leedu kumbki ligi 44 miljoni tonniga. Kaupade lastimine ja lossimine kasvas varasema aastaga võrreldes enim Lätis (5%), Leedus oli kasv 3% ja Eestis 1%.

Raudteede kaubamaht vähenes aastaga ligi viiendiku

2014. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 36,3 miljoni tonnini, mis oli 17% vähem kui aasta varem. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse Eesti sadamate asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid.

Eesti riigisisestel vedudel oli 2014. aastal raudteetranspordi kaubamaht 20,1 miljonit tonni. Kaubakogustest moodustasid transiitveod 14,1 miljonit tonni, eksport 1,1 miljonit tonni ja import 1 miljon tonni. Riigisisestel vedudel veeti peamiselt põlevkivi, transiitkaubana nafta- ja keemiatooteid, eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.

2014. aastal ulatus kaubavedu avalikul raudteel 19,2 miljoni tonnini, mis oli viiendiku võrra vähem kui 2013. aastal. Avalikul raudteel veetud kaubast ligi kolm neljandikku ehk 14,1 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,6 miljonit tonni ekspordi ja 1 miljonit tonni impordi arvelt.

2

2014. aastal võrreldes 2004. aastaga veeti raudteel 45% vähem kaupa, avalikul raudteel koguni 2,2 korda vähem kaupa. Raudteevedude kaubamaht tonnides vähenes nii 2013. aastal kui ka 2012. aastal. Eelmise aastaga võrreldes oli 2014. aastal tegemist suurima kaubaveo mahu vähenemisega pärast 2007. ja 2008. aastat.

Kaubavedu Balti riikide raudteel

Balti riikides kasvas 2014. aasta varasema aastaga võrreldes nii Läti kui ka Leedu raudteel kaubavedu tonnides ligi 2%, Eestis aga vähenes ligi viiendiku. Suurim oli raudtee kaubaveo maht Lätis (57 miljonit tonni), järgnesid Leedu (49 miljonit tonni) ja Eesti (36 miljonit tonni). Balti riikide võrdluses on Lätis ka enim kaubavedudeks avatud raudteid.

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik


Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Kaubavedu avalikul raudteel – raudteetranspordiga kaupade vedu avalikul raudteel (avalikuks kasutamiseks määratud raudteed) kajastab Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel Eesti avalikul raudteel kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtete andmeid.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

Eesti sadamate kaubamaht mullu vähenes

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti Eesti sadamates 2012. aastal 43,3 miljonit tonni kaupa, mis oli 10% vähem kui aasta varem. Kaubamahu vähenemise põhjus oli ennekõike Venemaa sadamate arendamine ning vedellasti mahu vähenemine. Laevade lastimine moodustas 2012. aastal Eesti sadamate kaubamahust 31,5 miljonit tonni ja lossimine 11,9 miljonit tonni. Nii lastimine kui ka lossimine vähenes 2011. aastaga võrreldes kümnendiku. Esialgsetel andmetel kasvas naaberriigis Lätis kaubavedu sadamate kaudu 9% ja vähenes Leedus 4% 2011. aastaga võrreldes.

Lastitud ja lossitud transiitkaupa oli 29,7 miljonit tonni, mis oli 14% vähem kui 2011. aastal. Transiitkaupu lastiti sadamates laevadele 23,5 miljonit tonni ja lossiti laevadelt 6,2 miljonit tonni. Transiitkauba lastimine vähenes 13% ning lossimine 19%.

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2007–2012

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2007–2012

Sadamaid läbinud kaubalaevu oli 2% vähem. Vähem oli nii vedellasti- kui ka puistlastlaevu. Konteinerilaevu oli sadamates aga enam kui 2011. aastal. Kokku saabus 2012. aastal Eesti sadamatesse 4975 kaubalaeva.

Eesti sadamates käideldi jätkuvalt enim vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi 25,3 miljonit tonni), mille vedu vähenes aastaga 15%. Suurematest kaubagruppides kasvas neljandiku lämmastikuühendite ja väetiste vedu. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu TEU-des kasvas aastaga 15%, transiitkonteinerite vedu vähenes. Konteinerites veeti tonnides 8% rohkem kaupa võrreldes 2011. aastaga.

Eesti sadamaid külastanud laevade keskmine kogumahutavus on võrreldes 2007. aastaga kasvanud kaks kolmandikku. See tähendab, et sadamaid külastavad üha suuremad laevad. Enim mõjutas kasvu reisilaevade ja ristlusreisilaevade, aga ka konteinerilaevade ja segalastilaevade kogumahutavuse kasv. Kaubalaevade keskmine kogumahutavus oli 2007. aastal 8316 ja 2012. aastal 11 473, ehk kaubalaeva keskmine kogumahutavus on selle ajaga kasvanud 38%.

Kaubavedu Eesti viie põhisadama (sadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle miljoni tonni kaupa) kaudu vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 11%. Neis käideldi kokku 40,6 miljonit tonni kaupa.

Elavaim kaubavedu toimus Eesti põhisadamatel USA, Soome, Hollandi, Rootsi, Venemaa ja Singapuri sadamatega. Enim kaupa saabus Eesti põhisadamatesse Soome, Venemaa ja Läti sadamatest. Enim kaupa lähetati Eesti põhisadamatest USA, Hollandi ja Soome sadamatesse.

Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem inimesi kui aasta varem

Rahvusvahelistel vedudel läbis Eesti sadamaid 2012. aastal 9,2 miljonit sõitjat ning riigisisestel regulaarvedudel 2 miljonit sõitjat. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel on viimasel viiel aastal pidevalt kasvanud. Sadamatesse saabus välismaalt 4,7 miljonit sõitjat ning välismaale lähetati 4,4 miljonit sõitjat.

Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 4% enam kui 2011. aastal. Seda mõjutas Soomest saabunud ja Soome lähetatud sõitjate arvu kasv. Põhjuseks ei ole ainult soomlaste jätkuv huvi Eesti vastu, vaid ka Eesti elanike kasvav suundumus töötada Soomes. Ristluslaevadega saabus Eesti sadamatesse ligi 425 000 merereisijat, mis oli veidi vähem kui 2011. aastal. Ristlusreisilaevu käis sadamates sama palju kui aasta varem ehk 297. Peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel veeti 8% enam sõitjaid kui 2011. aastal. Ka sadamatesse saabunud reisilaevade arv kasvas aastaga. 2012. aastal saabus Eesti sadamatesse 6172 reisilaeva.

Kauba- ja reisijatevedu EL sadamates 2011. aastal

Euroopa Liidu liikmesriikide sadamates kasvas lasti käitlemine 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 2%. Käideldud kaupade kogukaal oli hinnanguliselt 3,7 miljardit tonni. Eesti osatähtsus sellest oli 1%. Suurbritannia sadamad käitlesid kõige suurema koguse meritsi veetavatest kaupadest (520 miljonit tonni), järgnesid Itaalia (500 miljonit tonni) ja Holland (492 miljonit tonni).

Erinevalt Eestist on EL sadamaid läbinud reisijate koguarv alates 2008. aastast aasta-aastalt vähenenud. Seda on põhjustanud uute sildade ja tunnelite avamine maismaal ning odavate lühilendude lisandumine. 2011. aastal läbis EL sadamaid 385 miljonit sõitjat. Sõitjad kasutasid sadamate teenuseid enim Itaalias (82 miljonit sõitjat), Kreekas (79 miljonit sõitjat) ja Taanis (42 miljonit sõitjat).

Eesti sadamate kauba- ja reisijateveo detailsem ülevaade on statistika andmebaasis. EL sadamate 2011. aasta ülevaade on avaldatud Eurostati väljaandes Statistics in Focus “Maritime ports freight and passengers statistics 2011” (ilmus 20.03.2013). 

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik