Tag Archives: lastega pered

Lapsega naine abieluturul

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Lastega naise positsioon on muutunud ja seda just viimasel paarikümnel aastal. Lapse saamine ei takista naisel uut partnerit leidmast ning selles on erinevus meestega vähenemas. Lisaks on suurenenud inimeste hulk, kes saavad lapsi erinevate partneritega.

Statistikamaailmas on naiste väärtusest rääkides olnud seni peamiseks mõõdupuuks palgalõhe. Kindlasti on sama tähtis vaadelda eraldi naise edukust emana, sest lapse saamine on oluline sündmus ja see mõjutab naist rohkem kui meest. Tihti on see aeg, mil tuleb teha oma elus olulisi valikuid. Ema positsiooni ühiskonnas võib analüüsida nii tööjõu- kui ka abieluturu vaatevinklist. Seekord keskendun viimasele.

Loodusseadused peavad paika

Võrdlesin vähemalt kahe lapsega emasid ja isasid, kelle laste mõlemad vanemad on teada ning kes olid vaatlushetkel kuni 60-aastased. Tulemustest selgus, et 20 aastaga on suurenenud nende inimeste arv,  kes saavad lapsi mitme partneriga. Igal viiendal mehel ja igal kuuendal naisel on lapsed mitme partneriga.

Aastal 2000 oli erinevate partneritega lapsi saanud mehi 15% ja naisi 8%. Erinevus sugude vahel oli 6,6%. Aastaks 2019 on see erinevus kahanenud 4,5%.


Meeste hulgas on rohkem neid, kellel on lapsi mitme partneriga. See reegel on loodusseadustega kooskõlas. Loomaökoloog Raivo Mänd on korduvalt leheveergudel selgitanud, et loodus soosib isastel võimalikult paljude partnerite himustamist. Emastel aga on kalduvus ihaldada pigem väheseid, aga see-eest konkurentsivõimelisemaid isaseid – kõige elujõulisemaid, vapramaid, targemaid, elukogenumaid (st endast vanemaid), dominantsemaid ja rikkamaid, kes pärandaksid oma võimekuse ka emase järglastele. Seda tendentsi kinnitas ka meie hiljuti avaldatud analüüs isadest (https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/), millest selgus, et keskmised isad on lastetutest meestest targemad, edukamad, tervemad, oma naisest pisut vanemad ja teenivad teistest meestest rohkem. Järelikult on naistega võrreldes rohkem mehi, kes jäävad lastetuteks, edukamad aga saavad lapsi mitme naisega.

Naise positsioon ajaloos

Mitme partneriga laste saamine mõjub meeste ja naiste mainele erinevalt. Õigupoolest on see naiste renomeele ajas eri moodi mõjunud. Nõukogude ajal ja selle järellainetusena ka taasiseseisvunud vabariigi alguses pälvis vallasema staatus ühiskonnas sageli hukkamõistu, kuid see pole alati nii olnud.

Folklorist Merilin Metsvahi uurimused näitavad, et 18. sajandil ja varem suhtuti siinkandis lapsega või lapseootel vallalisse tüdrukusse rahulikult ja abieluranda jõudmisel võis laps isegi kasuks tulla. See oli kui kindel tõend, et naine on võimeline lapsi saama ja abikäed on majapidamises kohe lisaks võtta. Lugupidamist lastega naiste suhtes kinnitavad erinevad säilinud ülestähendused, rahvajutud ja kombekirjeldused. Näiteks vahel vallalised tüdrukud isegi valetasid end rasedaks, et saaks naise seisusesse ja tanu alla. See kinnitab, et Eesti ajaloos oli naise positsioon üsna kõrge. Meestekesksest Euroopast saabunutele oli see võõras. Enamikus Lääne-Euroopa piirkondades oli naine täielikult mehele allutatud ning meesliin võrreldamatult tähtsam kui naisliin.

Pea kõikjal Lääne-Euroopas oli vallasema karistuseks ihunuhtlus, häbistamine või isegi hukkamine. Eesti aladel hakkas varasem liberaalne suhtumine muutuma alles 19. sajandi keskpaiku, mil talusid hakati päriseks ostma ja talu pärijaks sai pere vanim poeg. Isaduse küsimus muutus siis varasemast olulisemaks ja naiste-meeste suhted teravnesid.

Uude suhtesse koos lapsega

Kuni 20. sajandi keskpaigani valitses Euroopas seis, kus abielud olid püsivad ja perekonnamudel traditsiooniline. See saavutati kahel põhjusel. Esiteks oli naine mehe ülalpeetav ja ta poleks suutnudki üksi lapsi kasvatada. Teiseks ei olnud abielu lahutamine kooskõlas sotsiaalsete normidega. Koos naiste suurema osalemisega tööturul hakkas muutuma arusaam perekonnast ja selle funktsioonidest. Naised said võimaluse lahutada ebaõnnestunud abielud (Hansson, 2009).

Eestis lahutati möödunud sajandi esimesel poolel võrreldes teiste Euroopa riikidega pisut rohkem abielusid (Rootalu, 2018; Tammik, 2014), naised olid iseseisvamad ja töötavaid naisi oli rohkem. Ka nõukogude ajal sai naine iseseisvalt hakkama, aga lapsega üksi jäänud naisel oli väiksem võimalus endale uus partner leida.

Lahutuste ja kordusabielude arv suurenes Eestis 1990ndatel. Sellest ajast on järjest tavapärasem, et uude suhtesse jõutakse lapsega eelmisest suhtest.

Praeguseks on kärgpere üha levinum. Sinu lapsed ja minu lapsed kiusavad meie lapsi. Eks see ole hea ja halb ühtaegu. Ühest küljest pole inimesed enam oma paarisuhte vangid, teisalt võib-olla loobutakse vahel suhtest enne, kui on proovitud võimalusi seda jätkata. Veelgi halvem variant oleks, kui püsisuhetes on naised allutatud tugevale meeste kontrollile.

Naiste väärtustamine ei tohiks käia jõu- ja sunnimeetmetega või võrdluses meeste standarditega. Oleme olnud Euroopas erandlik riik, kus naised olid ühiskonnas kõrgel positsioonil, nüüd aga paistame silma Euroopa suurima soolise palgalõhega. Võime loota, et eestimaalastele on vereliini pidi edasi antud ammu juurdunud teadmised ja muutused mõlemat sugupoolt väärtustava ühiskonna poole saabuvad seetõttu kergemalt ja kiiremini.

Kasutatud allikad

Hansson, Leeni (2009). Muutused perekonnakäitumises ja -rollides. Hansson, Leeni (EditorsAbbr). Töö. Kodu ja vaba aeg: argielu Eestis aastatel 19852009 (38 –70). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Metsvahi, Merili (2015). “Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.” August Wilhelm Hupeli avaldatud talupoegade seksuaalelu kirjeldused eesti perekonna ajaloo kontekstis. Ariadne Lõng, 1/2, 104­–127.

Rootalu, Kadri (2018). Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives. Doktoritöö, Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Tammik, Kristel (2014). Abielulahutused Eestis 1921–1936. Magistritöö. Tartu.


Eesti ei ole abielulahutuste osas enam Euroopa meister

Kui veel kakskümmend aastat tagasi oli Eesti lahutuste arvu poolest Euroopas esikohal, siis praeguseks oleme taandunud keskmike sekka. Samal ajal on aga vähenenud ka abielude arv.

Statistikaameti andmetel sõlmiti Eestis 2017. aastal 6447 ja lahutati 3323 abielu. See teeb umbes ühe lahutuse kahe registreeritud abielu kohta. Kui lahutuste arv pole viimase kümnendi jooksul väga palju muutunud, siis abiellumuse osas võib näha suuremaid kõikumisi. Selgelt paistavad silma majanduskriisi aastad, mil abielluti tunduvalt vähem kui praegu.

Vaadates kaugema aja taha võib näha, et 1970ndatel ja 80ndatel abielluti palju rohkem: siis sõlmiti aastas kaks korda rohkem abielusid kui praegu. Samas, näiteks 1920ndatel ja 1930ndatel ei kasvanud sõlmitud abielude arv samuti kunagi üle 10 000. Seega 1970ndad ja 1980ndad olid abielude mõttes eriline periood.

Ka lahutusi oli kahekümne-kolmekümne aasta eest Eestis palju rohkem kui praegu, ligikaudu 5000–6000 lahutust aastas. Lahutuste üldkordaja poolest oli Eesti aastal 1997 Euroopas esikohal 3,8 lahutusega 1000 elaniku kohta. Teiste riikidega võrreldes oli Eestis lahutusi päris palju juba 1920–1930ndatel. Mitmedki Lääne-Euroopa riigid jõudsid samale tasemele alles 1970ndatel.

Lastega paarid kergekäeliselt ei lahuta

Üldiselt võib öelda, et paarid, kellel on lapsi, lahutavad väiksema tõenäosusega. Seejuures tuleb silmas pidada, osa paare lahutab juba enne kui nad üldse jõuavad lapsi saada. Ning vahel on ka nii, et kui inimesed tunnevad, et nende abielu ei ole väga hea, siis nad otsustavad lapsi mitte saada. Praegu on Eestis umbes pooled lahutused sellised, kus paaril ühiseid alaealisi lapsi ei ole. Lasteta paaride lahutuste osatähtsus on võrreldes 25 aasta taguse ajaga tunduvalt tõusnud.

Kas Eesti inimesed ei väärtusta perekonda?

Seda kindlasti öelda ei saa: Eesti elanikud peavad perekonda oma elus endiselt väga tähtsaks. Aastal 1990 pidas Euroopa väärtusuuringu andmetel perekonda oma elus väga tähtsaks 69% ja küllaltki tähtsaks 27% vastajatest. Sama uuringu 2008. aasta voorus pidas perekonda väga tähtsaks juba kolmveerand vastajatest, küllaltki tähtsaks pidas perekonda 21% vastajatest. Seega väärtustatakse perekonda endiselt, kuid sobilikuks peetavate perevormide hulk: üksikvanemaga pere, kärgpere jne – tundub olevat laienenud.

 

 

Kadri Rootalu, Statistikaameti andmeteadur