Tag Archives: laste ja noorte kultuuriaasta

Noore inimese päev

12. augustil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist noortepäeva. Statistikaamet vaatas sel puhul, milline näeb ajakasutuse uuringu põhjal välja 10–24-aastase inimese päev.

Noored ärkavad suhteliselt vara. Nädala sees on hommikune ärkamisaeg poole seitsme paiku, nädalavahetuseti veidi hilisem. Pärast ärkamist kulub aeg hügieenile, riietumisele ja muudele isiklikele tegevustele. Neile tegevustele kulub päevas kokku veidi üle 50 minuti. Hommikueine võtab aega umbes 10 minutit ja seda süüakse enne kella 9. Paljude noorte puhul eelneb sellele söögi valmistamine, mis viitab, kui mitte vanematest eraldi elamisele, siis vähemalt mõningale iseseisvusele.

Õppetööga seotud liikumine ehk kooli minek ja sealt tulek võtab 10–14-aastastel päevas aega 27 minutit ning 15–24-aastastel 16 minutit.

Koolis on noored keskmiselt kella 10st hommikul kuni kella 13.30ni pärastlõunal. Õppimisele kokku kulub päevas 10–14-aastastel keskmiselt veidi alla nelja tunni ja 15–24-aastastel veidi üle kahe tunni. See aeg on võrreldes 2000. aastaga noorematel pikenenud 15 minutit ja vanematel isegi 26 minutit. Õppimisele kuluva aja andmete põhjal võib järeldada, et mitte ainult õppimisele kuluv aeg päevas ei pikene, vaid õpinguaastad laienevad vähehaaval keskea poole.

Arvuti või nutiseadmete abil intensiivsem suhtlemine ja kirjavahetus toimub noortel hommikuti kella 10.30 ja 11.00 ajal ning pärastlõunal kella 16.30 paiku. Arvutiga seotud tegevustele (välja arvatud arvutimängud) kuluv aeg on võrreldes 2000. aastaga märgatavalt pikenenud. Kui 10–14-aastased veetsid 2000. aastal arvuti taga keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastased 7 minutit päevas, siis selle kümnendi alguseks oli see noorematel veninud 1 tunni ja 23 minutini päevas ja vanematel ligi pooleteise tunnini päevas.

Paljud 15–24-aastased töötavad ja neil kulub selleks päevas keskmiselt veidi üle kahe tunni. Tööle kuluv aeg on noortel võrreldes sajandi algusega lühenenud keskmiselt 13 minutit. Noored töötavad lähtuvalt oma muudest tegemistest erinevatel aegadel. Paljudel algab tööpäev juba enne kella kaheksat hommikul, aga paljudel jääb tööpäeva algus pärastlõunasesse aega, vahemikku kella 13.00st 15.00ni või veelgi hilisemasse aega.

Lõunavaheaeg algab noortel nädala sees tavaliselt kella 12.40 paiku ja kestab ligi 40 minutit. Nädalavahetuseti lõunatatakse natuke hiljem ja pikemalt. Paljude noorte puhul eelneb söömisele ka toidu valmistamine, olgu see siis kas kodus või töökohas. Toidu valmistamisele kuluv aeg päevas on 10–14-aastastel lühenenud 2000. aasta 14 minutilt 2010. aastal 8 minutile ning 15–24-aastastel vastavalt 31 minutilt 21 minutile. Mis viitab sellele, et rohkem süüakse kas valmistoitu või kodust väljas.

Noortel kulub füüsilistele harjutustele päevas ligi üks tund. 10–14-aastastel 65 minutit ja 15–24-aastastel 43 minutit. Noorematel on füüsilistele harjutustele kuluv aeg kümnendi jooksul 6 minuti võrra lühenenud ja vanematel 5 minuti võrra pikenenud. Peamine aeg sportimiseks on vahemikus kell 16–17.45. Liikumisharrastustega tegeleb 81% 15–24-aastastest. Lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka ligi 13% alla 15-aastastest.

Pärastlõunane aeg kulub paljudel noortel peale spordi ka mitmete muude harrastustega tegelemisele. 15–24-aastaste seas on muusika levinuim kultuuriharrastus, millega tegeleb neist 17%. Lisaks sellele tegeleb 16% noori fotograafiaga, 13% tantsuga, 11% käsitööga ja 9% kujutava kunstiga. Peale nende tegeletakse veel filmide või videote tegemisega, näitlemisega, loovkirjutamisega, rõivaste või veebidisaini või muude harrastustega ning vähesel määral ka kollektsioneerimise ja kultuuripärandi eest hoolitsemisega.

Noored on aktiivsed kultuuritarbijad

Noorte seas on kõige armastatum kultuuriasutus kahtlemata kino. 83% noortest käib aasta jooksul vähemalt korra kinos. Raamatukogus käib neist aasta jooksul vähemalt korra 72%, kontserdil 64% ja kultuurimälestisi külastamas 62%. Ligi pooled noortest käivad aasta jooksul vähemalt korra ka muuseumis ja teatris.

Kui kinos käiakse sagedamini enne kella 18 õhtul, siis teatris ja kontserdil peamiselt pärast kella 18 õhtul. Meelelahutusele ja kultuurile kulub 10–14-aastastel keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastastel keskmiselt 13 minutit päevas.

Lugemisele kulub 10–14-aastastel 20 minutit päevas ja 15–24-aastastel 11 minutit päevas. Lugemisele kulutavad noored paraku samuti vähem aega kui sajandivahetusel. Nooremad 5 minutit ja vanemad isegi 18 minutit vähem.

Erinevatele majapidamise ja perega seotud tegevustele (kodu ja riiete korrashoid, lemmikloomade ja väiksemate laste eest hoolitsemine jms) kulub noortel päevas keskmiselt 1 tund ja 20 minutit. See aeg on samuti võrreldes sajandivahetusega lühenenud. Noorematel 25 minutit ja vanematel isegi 45 minutit.

Õhtuse söömaaja algus satub paljudel noortel tihti täistunnile, kas kuuest, seitsmest või kella kaheksast. Palju on ka noori, kelle õhtune näksimine venib keskööni ja on üksikuid, kes ei ütle ära öisest suutäiest.

Suur osa vabast ajast kulub noortel televiisorivaatamisele. Noortel kulub teleka ees keskmiselt 1 tund ja 50 minutit päevas. Kümnendi jooksul on see aeg siiski lühenenud 10–14-aastastel 35 minutit ja 15-24 aastastel isegi 40 minutit. Võib öelda, et telekavaatamise arvelt on suurenenud õppimisele, aga ka arvuti taga istumisele kuluv aeg. Vaba aja tegevustele kuluv aeg kokku on noorematel üle 7 tunni ja vanematel veidi alla 7 tunni.

Kõige suurema osa ööpäevast võtab noortel uni. Keskmiselt magab noor veidi all 10 tunni ööpäevas. Noored lähevad magama tavaliselt õhtul kella kümne ja kesköö vahel. Aga paljudel noortel võib see toiming venida kuni kella neljani hommikul, millest tulenevalt võib uneaeg olla oluliselt lühem kui see noorele inimesele vajalik oleks.

Kutt Kommel, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Rahvusvaheline noortepäev on ÜRO algatatud iga-aastane sündmus, mille eesmärk on tõmmata ühiskonnas tähelepanu noortele ja noortega seotud teemadele. Esimene rahvusvaheline noortepäev toimus 2000. aastal.

Ajakasutuse uuringut korraldatakse Eestis ja mujal riikides iga kümne aasta tagant, Statistikaameti korraldatud uuring toimus Eestis 2010. aastal ja enne seda 2000. aastal. Lisaks on analüüsis kasutatud 2015. aasta kultuurimooduli andmeid.

Rohkem andmeid leiate Statistikaameti statistika andmebaasist.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/01Ajakasutus/01Ajakasutus.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/07Kultuur/04Kultuurielus_osalemine/04Kultuurielus_osalemine.asp

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

Noorte ja laste reisimisest

Tänase lastekaitsepäeva ning laste ja noorte kultuuriaasta raames vaatleme laste ja noorte ööbimisega reisimist nii Eestis kui ka välisriikides. Kui tihti reisitakse? Kuhu? Mis eesmärgil? Vaatluse all on 15–26-aastased noored ja alla 15-aastaste lastega reisijad.

Kuhu ja mis eesmärgil reisivad 15–26-aastased kõige rohkem?

Statistikaameti turismiuuringu andmetel tegid 15–26-aastased noored 2016. aastal kokku ligikaudu 820 200 ööbimisega reisi Eestis ning 230 600 välisriikides (vastavalt 78% ja 22% ööbimisega reisidest). Seega on noorte seas rohkem levinud pigem Eestis reisimine.

Eestis reisiti valdavalt tuttavate või sugulaste külastamise eesmärgil (49%), mittetöötavate noorte seas oli see veidi enam levinud kui töötavate noorte puhul. Puhkusereisil käidi 37%-l juhtudest.

Ööbimisega välisreisidest üle poole tehti puhkuse, 23% töö ja 18% välismaal elavate sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil. Puhkusereise välisriiki tegid mittetöötavad noored (71%) rohkem kui töötavad noored (44%).

Eesti piires tehti ööbimisega reise enim kas Tallinnasse, Tartusse või Pärnusse. Ööbimisega välisreisil külastati valdavalt ehk 79% juhtudest mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki. Lätit ja Rootsit külastati võrdselt (14%) ning Soome reisimine hõlmas 15–26-aastaste noorte ööbimisega välisreisidest 10%.

15–26-aastaste noorte ööbimisega sisereisid olid enamasti lühiajalised – 91% neist kestis üks kuni kolm ööd, samal ajal kui üle 54-aastaste seas oli sama näitaja 86%. Ööbimisega välisreisidele jäid noored aga pigem pikemaks ajaks – rohkem kui pooltel juhtudest vähemalt neljaks ööks.

Kus ööbiti?

Eestisisesel ööbimisega reisil ööbiti veidi üle kolmveerandi (78%) öödest tasuta majutuses, millest omakorda enim tuttavate või sugulaste juures (66%). Hotellis või hotellilaadses majutuses (nt hostel, külalistemaja, kämping) ööbiti 15% öödest. Välisreiside võrdluses oli tendents vastupidine – peaaegu kolmveerand öödest ööbiti mõnes tasulises majutuses, millest omakorda enam kui pooltel juhtudest hotellis või hotellilaadses majutuses ning 16% juhtudest muus tasulises majutuses (nt Airbnb kaudu broneeritud kodumajutus).

Alla 15-aastaste lastega reisimine

2016. aastal ööbiti koos vähemalt ühe alla 15-aastase lapsega reisil olles Eestis ligikaudu 776 300 korda ja välismaal 234 800 korda (vastavalt 77% ja 23%).

Eestis reisides külastati 51% juhtudest sugulasi või tuttavaid ja 46% juhtudest külastati Eesti eri paiku puhkuse eesmärgil. Välisriikidesse reisiti aga enamasti puhkuse (76%) ja sugulaste või tuttavate külastamise eesmärgil (20%).

Populaarseimad sihtkohad ja reisi kestus

Koos lastega Eestis reisides külastati enim ehk 15% juhtudest Pärnumaad, Harju- ja Saaremaad mõlemaid võrdselt 12%. Ööbimisega välisreisidel külastati koos alla 15-aastastega enamasti (78%) mõnda Euroopa Liidu riiki, sh Lätit (16%), Soomet (14%) ja Rootsit (12%).

Koos alla 15-aastastega Eestis reisides oli reisi pikkus enamasti (93%) üks kuni kolm ööd. Ööbimisega välisreisil veedeti 48% juhtudest aga vähemalt neli ööd.

Kaks kolmandikku Eestis reisil oldud öödest veedeti tasuta ja üks kolmandik tasulises majutuses. Ööbimisega välisreisil ööbiti koos alla 15-aastase lapse või lastega 76% öödest tasulises majutuses, sh 56% öödest hotellis või hotellilaadses majutuses ning 18% öödest muus tasulises majutuses (nt Airbnb kaudu broneeritud kodumajutus).

noored reisivad_veeb

Jaanika Ait – Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Turismiuuringus küsitletakse iga kuu eelmise kuu jooksul lõppenud sisereiside ja eelmise kahe kuu jooksul lõppenud välisreiside kohta. Avaldatakse nii kvartali- kui ka aastaandmed. Küsitletakse vähemalt 15-aastaseid Eesti elanikke. Elanike reisimist uurivad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Detailsemad andmed sündimuse kohta vaata statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Millele kulub lastega perede raha?

Lastega perede tarbimisharjumused on üsna erinevad peredest, kus ei ole lapsi. Eelkõige tuleneb see sellest, et lastega pered on sunnitud oma sissetulekuid efektiivsemalt ja säästlikumalt kasutama. Statistikaameti andmetel kulutas 2015. aastal lastega leibkond leibkonnaliikme kohta 371 eurot kuus.

Lastega leibkond ei saa endale lubada nii suuri kulutusi kui lasteta leibkond. Seetõttu võib öelda, et lastega pered on majanduslikus mõttes haavatavamad, sest on ju lastega pere reeglina suurem ning seega pereliikme kohta kättesaadav sissetulekusumma väiksem. Küll on aga näha võrreldes lasteta peredega küllaltki erinevaid tarbimismustreid. Nõnda võib näiteks märgata, et lastega pere eelistab kulutada rohkem vabale ajale ja transpordile, samuti käia aeg-ajalt väljas söömas, osta rohkem mänguasju jne. Mõned kulutused on lastega perede puhul aga möödapääsmatud – nt lasteriided ja koolikaubad.

Kulutused toidule

Suured erinevused on ka lastega ja lasteta perede toidutarbimises. Huvitaval kombel kulutavad lasteta leibkonnad toidule tunduvalt enam kui lastega leibkonnad (vastavalt 103 ja 79 eurot leibkonnaliikme kohta kuus). Toidukulutuste suurus kahaneb laste arvu kasvades ehk kõige lasterikkamad pered saavad kulutada toidule kõige vähem, kuna suure pere puhul on hädavajalik toidukulusid kokku hoida ja teha süüa võimalikult odavalt.

Samas ilmneb ka teine tendents. Toidukulude hulka ei arvestatud siinkohal väljaspool kodu söömist, mis läheb restoranide ja hotellide kulugrupi alla. Väljaspool kodu söömisele kulutavad lastega pered rohkem kui lasteta pered (vastavalt 16 ja 13 eurot leibkonnaliikme kohta kuus), kuid mida rohkem on peres lapsi, seda väiksem on väljaspool kodu söömisele kulutatav summa. Seega eelistavad kodust väljas süüa pigem ühe-kahe lapsega pered, lasterikastele peredele käib see üle jõu.

Üks toidukulugrupp, mis puudutab vaid lastega peresid, on väikelastetoit ehk imikutele mõeldud homogeniseeritud püreed jms. Imikutoidule kulus lastega leibkondadel keskmiselt seitse eurot leibkonnaliikme kohta aastas. Pisikeste lastega peredel on veel üks suur kulu – mähkmed. Mähkmetele kulutasid lastega leibkonnad 19 eurot liikme kohta aastas.

Kulutused riietele ja koolikaupadele

Lastega perede vältimatuteks kulutusteks on ka lasteriided. Alla 14-aastaste laste riideid ostsid lastega pered liikme kohta 51 euro eest aastas. Alates kolmandast lapsest hakkavad lasteriiete kulud vähenema, kuna suurperedel on vähem rahalisi võimalusi ning riided antakse edasi vanematelt lastelt noorematele.

Kulud koolikaupadele ja haridusele on samuti eelkõige lastega perede pärusmaa. Haridusele kulutasid lastega pered aastas liikme kohta keskmiselt 102 eurot ehk 76 eurot rohkem kui lasteta pered. Koolitarvetele ja kirja- ning joonistustarvetele kulus lastega peredel aga aastas umbes 12 eurot pereliikme kohta. Ka transpordikulud (eelkõige kütus) on lastega peredel paratamatult suuremad (53 eurot lastega leibkonnas liikme kohta kuus).

Kulutused vaba aja veetmiseks

Lisaks lastega leibkondade n-ö kohustuslikele kuludele, on igal perel soov võimaldada oma lastele ka meeldivat vaba aja veetmist ehk kulutada mänguasjadele ja meelelahutusele. Mänguasju ostis lastega pere keskmiselt 45 euro eest aastas pereliikme kohta, nende vabaaja kulutused olid aga 512 eurot aastas, mis on 8 eurot rohkem võrreldes lasteta peredega. Näiteks kinole, teatrile ja kontsertidele kulus lastega leibkondadel 37 eurot aastas liikme kohta, mis on lasteta leibkondadest 6 eurot rohkem ning muuseumidele ja loomaaiale 6 eurot aastas, mis on lasteta leibkondadest 2 eurot rohkem. Vabaaja- ja sporditeenustele (sh hobiringid ja trennid) kulus lastega leibkondadel liikme kohta 105 eurot aastas, mis on peaaegu poole rohkem, kui lasteta leibkondadel.

Paljud lastega perede kulutused annavad aimu, et emad-isad soovivad võimaldada lapsele võimalikult turvalist ja meeldivat kasvukeskkonda. Need kulud on osa lapse kasvatamisest, harimisest ja hoolitsemisest, sest kui leibkonnas on laps, siis võetakse arvesse ka lapse vajadused. Mõned kulutused on möödapääsmatud, kuid on ka kulutusi, mis teevad lapse lapsepõlve rõõmsamaks ning lähtuvad rohkem soovidest kui vajadustest.

170411_leibkondade_kulutused

Tiiu-Liisa Rummo, Statistikaameti analüütik

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2015. aasta andmetel. 2015. aastal osales uuringus ligi 3400 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. 2015. aastal oli Eestis veidi üle 581 000 leibkonna, leibkonna keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

untitled

Statistikanoppeid: aprill

170404_unistuste_kodu_aprill_veeb

Kultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe. Pildile lisatud info kasutab 2011. aasta rahvaloenduse andmeid. #kultuuriaasta #minaka

untitled

 

Statistikanoppeid: märts

170301_m@rts_mandala_veebKultuuriministeerium kuulutas 2017. aasta laste ja noorte kultuuriaastaks. Statistikaamet avaldab sel puhul aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe. Info pärineb Eesti sotsiaaluuringust.

untitled

Laste ja noorte keeleoskus emakeele järgi

170313_infograafik_emakeelep@ev_vol4 (003)

Tänase emakeelepäeva ja käimasoleva laste ja noorte kultuuriaasta puhul vaatame, milline on laste ja noorte keeleoskus emakeele järgi. Kasutatud on rahvaloenduse ja rahvastikustatistika andmeid. #kultuuriaasta #minaka

untitled

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Noored on tööturul üks peamisi riskirühmi eriti majandussurutiste ajal. Mitme uurimuse tulemused on kinnitanud, et noorte tööturuolukorda mõjutab omandatud haridustase. Noorte tööturuvõimaluste parandamine on kriitilise tähtsusega, eriti olukorras, kus tööealine elanikkond ja seetõttu ka hõivatute hulk väheneb. Töötute osatähtsus 20–24-aastaste seas oli haripunktis 2010. aastal, kui tööd otsis neist umbes kolmandik, aastaks 2015 oli näitaja langenud 11,6%-ni.

Nii nagu paljudes teistes EL-i riikides on ka Eestis noorte töötus seotud omandatud haridustasemega. Põhiharidusega 15–29-aastastest otsis 2015. aastal tööd alla viiendiku, keskharidusega noorte töötus määr on langenud 8,8%-ni. Kõrgharidusega noorte töötuse määr on vaadeldud ajavahemikul püsinud alla 10%. Seega pakub kõrgharidus Eesti noortele töötuse eest teatavat kaitset, kuigi majanduskriis puudutas ka kõrgharidusega noori.

01

NEET-noored

Töötuse määra kõrval on oluline tööturutõrjutuse näitaja selliste noorte osatähtsus, kes ei omanda haridust, ei tööta ega osale koolitustel (NEET-noored). (Nimetus tuleneb inglisekeelsest väljendist youth neither in employment nor in education or training). Seega hõlmab näitaja ka mitteaktiivsust. Ligikaudu kolmandik 15–29-aastastest NEET-noortest olid 2015. aastal töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed.

Valdav osa mitteaktiivseid hoolitseb laste või teiste pereliikmete eest (kellest osal võib seega töökoht olla), aga umbes kümnendik noortest on mitteaktiivsed haiguse või puude tõttu ja sama palju muul põhjusel, sh on osa tööotsingutest loobunud ehk heitunud, osa aga teeb mitteametlikke juhutöid jne.

Tööturule sisenevate noorte nägemus oma olukorrast

Rahvusvahelise teadusprojekti tarbeks tehti üheksas EL-i riigis ja Ukrainas kokku üle 300 poolstruktureeritud intervjuu. Eesti noortega tehti 53 intervjuud. Valimisse kuulusid 18–30-aastased noored, kellel on õpingute lõpetamisest või katkestamisest möödas kõige rohkem viis aastat ja kes on selle aja jooksul olnud töötud vähemalt kuus kuud või töötanud ebakindlatel töökohtadel. Intervjuus käsitleti noore haridust ja tööteed, iseseisvaks saamist, tervist, elutingimusi, majanduslikku olukorda, sotsiaalset ja institutsionaalset tuge ning tulevikuväljavaateid.

Noorte lugudest selgub, et kui tööturule sisenemine pole olnud sujuv, võtab n-ö oma koha otsimine kaua aega. Sageli tajutakse, et asi jääb töökogemuse puudumise taha. Üks IT-valdkonnas kutsehariduse omandanud noor ütleb nii:

„Kui nõutakse 2-aastast kogemust, noh siis ma ilmselt ei kandideeri sinna, sellpärast mul ei ole seda kogemust /…/ Mu sõbrannal on täpselt samamoodi, et ta tahab automaalriks kandideerida, aga igal pool nõutakse 2-aastast kogemust … samas koolist ei saa sa seda 2-aastast kogemust, kuidas sa siis üldse kuskile tööle saad? /…/ Mul ei ole praktikat, mul ei ole töökogemust ja ma ei saa tööle, kõik punkt.“ Mati, 26-aastane, kutseharidus, kõrgharidus lõpetamata

Peamiselt tulevad intervjueeritud noored toime tänu vanemate ja teiste lähedaste toele, aga paljud ka tänu enda aktiivsele hoiakule, mis väljendub järjepidevuses ja intensiivsetes tööotsingutes. Kui tööotsingud venivad pikale, võivad noored kaaluda töökohale esitatavates nõudmistes järeleandmist, aga seda juhul, kui tööleminek peaks muutuma möödapääsmatuks.

Kokkuvõtteks

Põhi- ja üldkeskharidusega noorte riskiteguriks on erialaoskuste puudumine. Intervjuudest selgus, et nad tahavad edasi õppida, aga ei ole soovitud eriala õppima pääsenud või tunnevad, et õpinguid ja töötamist on keeruline ühitada (eriti kui majanduslik olukord ei võimalda mittetöötamist). Nii kirjeldab üks varakult õpingud katkestanud noormees oma olukorda järgnevalt:

„Vot, kooli ma ei lõpetanud, kuna väga paljud asjad segasid mind ja tahtsin kiiremini tööle minna. Alustasin töötamist, sain raha ja ei tahtnud rohkem õppida. Praegu ma väga kahetsen seda, sest et võimalusi on vähem, püüdsin end sundida õppima, aga nägin hindu, nägin, kui palju see aega võtab, ja sain aru, et ei saa tööd ja õppimist ühendada.“ Daniil, 21-aastane, põhihariduseta

Statistika järgi pakub kõrgem haridustase kaitset töötuse eest, kuid noorte lugudest paistab, et endale sobiva ameti või eriala leidmine on keeruline ja kui valik ei osutu õigeks, siis see tööturul kindlamat positsiooni ei taga.

Tundub, et kutseõppe kasuks otsustanud on raskemas olukorras, kuna akadeemiline kõrgharidus on laiapõhjalisem, mistõttu võib valiku tegemine paista lihtsam (spetsialiseeruda saab ka hiljem). Samuti on ebaõnnestunud erialavalik sageli üks õpingute katkestamise põhjuseid.

Siiski ei ole kõik mitteõppivad ja mittetöötavad noored sotsiaalselt tõrjutud – sotsiaalne toetus (valdavalt vanemad) võimaldab mittetöötamist, parema töökoha otsimist või pikemalt õige ameti/eriala valimist.

M. Kazjulja, Tallinna Ülikooli teadur

E.-L. Roosmaa, Tallinna Ülikooli nooremteadur

Põhjalikum ülevaade on Statistikaameti kogumiku „Sotsiaaltrendid 7“ artiklis “Noored sisenemas tööturule: raskused ja toimetulekuviisid”.