Tag Archives: külad

Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

1. jaanuar 2018 aasta seisuga elas Eestis 698 049 naist, moodustades 53% Eesti elanikkonnast. Naiste ja meeste osatähtsus oli enam-vähem võrdne ca 80% Eesti asustusüksustes.

kaart

Kõige rohkem asustusüksusi, kus naiste osatähtsus oli vähemalt 60% asus Võru (60) ning järgmisena Saare maakonnas (25). Kõige vähem aga Valga (3) ja Põlva (5) maakonnas.

Ainus „naisteküla“ Eestis oli Villa küla Rõuge vallas, kus elas seitse naist ja mitte ühtegi meest. Selliseid asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 80-86% oli lisaks veel seitse – Iruste, Hiievälja ning Tagamõisa külad Saaremaa vallas; Horma ja Mäessaare külad Võru vallas; Hiietse küla Märjamaa vallas ning Muduri küla Rõuge vallas. Tegemist on samas väga väikeste küladega, kus elanike arv jäi alla kümne. Asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 60-80% oli kokku 201.

Naiste osatähtsus oli alla 40% 746 asustusüksuses. Enim oli meesterikkamaid asulaid taaskord Võru (144) ja Saare (105) maakonnas. Kõige vähem aga Valga (14) ja Põlva (17) maakonnas.

Külasid ilma ühegi naiseta oli suisa kümme – Hilana, Kiislova ja Seretsüvä külad Setomaa vallas; Altküla Põhja-Pärnumaa vallas; Imatu küla Alutaguse vallas; Kugalepa küla Saaremaa vallas; Kõera küla Lääneranna vallas; Savioja küla Võru vallas; Savimäe küla Rõuge vallas ning Sigala küla Hiiumaa vallas. Meesterohked olid lisaks 33 küla, kus naiste osatähtsus moodustas vähem kui viiendiku. Rahvaarv kõigis neis oli alla 20 inimese.

Vaadates üldist pilti elanike paiknemisest, siis oli pelgalt naiste- või meesterohkeid asustusüksusi vähe. Üldisest pildist eristusid enim kaks Eestimaa piiriäärset maakonda – Võru ja Saare. Rohkem oli neid külasid, kus elavad üksnes mehed ning külasid ainult naissoost elanikega oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga vaid üks.

Täpsemat ülevaadet naiste ja meeste osatähtsusest Eestimaa eri paigus näed kaardirakendusest 
Helerin_Äär
Rohkem infot

Statistikaameti spetsialist Helerin Äär

Metoodika

*Analüüsis on kasutatud Eesti elanike nimistut seisuga 1.01.2018 ning rahvastikuregistris registreeritud elukohti. Analüüsi ei ole kaasatud kolme või vähema elanikuga asulaid, kuna tegemist on konfidentsiaalsete andmetega.

*1. jaanuar 2018 seisuga oli Eestis 4708 asustusüksust. Asustusüksused on linnad, linnaosad, külad, alevid ja alevikud.

 

 

Eesti külanimed pakuvad suvepuhkuseks tegevust

Eesti 4700 külast ligi 90 kannab käskivas kõneviisis nime. Puhkust planeerides saab neist põneva matkaraja kokku panna.

Eesti igasse maakonda jätkub külasid, mille nime häälduspikkust veidi moonutades saab võimalike tegevuste pingerea.

Ülekaalukalt on kõige rohkem käskivas kõneviisi külanimesid Lääne-Viru maakonnas (15): Katku, Kurna, Küti, Loksu, Loobu, Määri, Piilu, Piira, Sae, Suigu, Tapa (loodetavasti ei tõlgenda keegi seda üleskutsena!), Triigi, Tudu, Vasta, Võsu.

Järgnevad Võru maakond 9 tegevust pakkuva külanimega: Haki, Helbi, Lapi, Loosi, Lusti, Pritsi, Põru, Sandi, Tiri ning Harju maakond 8-ga: Kosu, Kurna, Loo, Sae, Triigi, Tuula, Vahi, Vääna.

Hiiu, Saare, Tartu ja Viljandi maakonnas on käskivas kõneviisis 6 külanime, Järva, Pärnu ja Valga maakonnas 5 ning Rapla maakonnas 4.

Lääne maakonnas 3 (Ammuta, Päri, Risti), Ida-Virumaal 2 (Matka, Varja) ja Põlvamaal 1 (Puuri).

Puhka Eestis! Loomingulist puhkust!

Vaata täpsemalt külade asukohta

 

 

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Eesti põnevad paigad ootavad avastamist

Statistikaamet pani kaardile paar võimalust, mida suvel Eestis puhkamiseks kasutada. Miks mitte külastada mõne maakonna loomanimelisi, mehe- või naisenimega külasid või hoopis Eestis asuvaid maailma suurlinnade nimekaimudest paiku? Head avastamist!

Pulli, Kulli, Lutsu ja Kirbu küla

Kõige arvukamalt on looma-, linnu-, kala- või putukanimelisi külasid Kagu-Eestis. Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaal matkates leiab mõne neist kindlasti. Kõige sagedamini on külale nime andnud pull, kellenimelisi külasid on Eestis viis, lindudest kull (neli küla), kaladest luts (kolm küla), putukatest kirp (kaks küla). Pikemat puhkust planeerides tasub arvestada, et kala-, putuka-, linnu- või loomanimega on Eestis üle 60 küla ja neid leiab igast maakonnast. Valik on tehtud kirjakeelsete nimede hulgast, aga kindlasti on Eestimaal ka murdekeelseid looma-, linnu-, kala- või putukanimelisi külasid, mille otsimis- ja avastamisrõõm jääb murdekeeleoskajaist kaardilugejatele.

loomad_linnud_kylad

loomariik kylade_nimed

Mehe- või naisenimega külasid on Eestis enam-vähem võrdselt

Eestis on vähemalt 130 mehe- või naisenimelist küla ning nende puhul valitseb sooline tasakaal – mehe- või naisenimega külasid on enam-vähem võrdselt. Kõige levinum on Koidu küla, mille leiab vähemalt viiest maakonnast. Nimede statistika rakenduse põhjal elab Eestis üle 5700 Jüri ja ligi 5400 Reinu ning neil on Eestis olemas ka paar endanimelist küla. Samuti on eeldatavasti enamik Eestis elavast üle 8500 Annast vähemalt korra elus läbi sõitnud Anna külast Järvamaal. Kas sul on omanimeline küla?

inimeste_nimed

inimnimedega kylad

Maailma suurlinnade nimekaimud Eestis

Samuti saab Eestis maailma suurlinnu külastada. Nii jõuab näiteks Tallinnast maanteed pidi ida suunas sõites tunniga Pariisi ning kahe ja poole tunniga Brüsselisse. Itaalia linnadest saab Eestis külastada Torinot, Milaanot, Veneetsiat ja Roomat. Pärnumaal puhkust veetes saab ühtlasi käia ka Kairos ja Sidnis ning kui juba mandrilt saarele minek, siis Saaremaal ringi sõites võib ühtlasi ka Mekast läbi põigata ja Hiiumaal Dublinit külastada. Eesti maailma suurlinnade nimekaimude külastamist planeerides tuleb arvestada, et nende puhul pole alati tegemist küladega ning ligipääs eravaldusesse võib toimuda vaid omaniku loal.

aprill_suurlinnadKokkuvõtteks saab soojalt soovitada – puhka Eestis!

Mainitud asukohti saad otsida Statistikaameti veebilehel statistika kaardirakendusest. Külanimede leidmisel on aluseks Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf