Tag Archives: konteinervedu

Eesti sadamate kaubamaht mullu vähenes

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti Eesti sadamates 2012. aastal 43,3 miljonit tonni kaupa, mis oli 10% vähem kui aasta varem. Kaubamahu vähenemise põhjus oli ennekõike Venemaa sadamate arendamine ning vedellasti mahu vähenemine. Laevade lastimine moodustas 2012. aastal Eesti sadamate kaubamahust 31,5 miljonit tonni ja lossimine 11,9 miljonit tonni. Nii lastimine kui ka lossimine vähenes 2011. aastaga võrreldes kümnendiku. Esialgsetel andmetel kasvas naaberriigis Lätis kaubavedu sadamate kaudu 9% ja vähenes Leedus 4% 2011. aastaga võrreldes.

Lastitud ja lossitud transiitkaupa oli 29,7 miljonit tonni, mis oli 14% vähem kui 2011. aastal. Transiitkaupu lastiti sadamates laevadele 23,5 miljonit tonni ja lossiti laevadelt 6,2 miljonit tonni. Transiitkauba lastimine vähenes 13% ning lossimine 19%.

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2007–2012

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2007–2012

Sadamaid läbinud kaubalaevu oli 2% vähem. Vähem oli nii vedellasti- kui ka puistlastlaevu. Konteinerilaevu oli sadamates aga enam kui 2011. aastal. Kokku saabus 2012. aastal Eesti sadamatesse 4975 kaubalaeva.

Eesti sadamates käideldi jätkuvalt enim vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi 25,3 miljonit tonni), mille vedu vähenes aastaga 15%. Suurematest kaubagruppides kasvas neljandiku lämmastikuühendite ja väetiste vedu. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu TEU-des kasvas aastaga 15%, transiitkonteinerite vedu vähenes. Konteinerites veeti tonnides 8% rohkem kaupa võrreldes 2011. aastaga.

Eesti sadamaid külastanud laevade keskmine kogumahutavus on võrreldes 2007. aastaga kasvanud kaks kolmandikku. See tähendab, et sadamaid külastavad üha suuremad laevad. Enim mõjutas kasvu reisilaevade ja ristlusreisilaevade, aga ka konteinerilaevade ja segalastilaevade kogumahutavuse kasv. Kaubalaevade keskmine kogumahutavus oli 2007. aastal 8316 ja 2012. aastal 11 473, ehk kaubalaeva keskmine kogumahutavus on selle ajaga kasvanud 38%.

Kaubavedu Eesti viie põhisadama (sadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle miljoni tonni kaupa) kaudu vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 11%. Neis käideldi kokku 40,6 miljonit tonni kaupa.

Elavaim kaubavedu toimus Eesti põhisadamatel USA, Soome, Hollandi, Rootsi, Venemaa ja Singapuri sadamatega. Enim kaupa saabus Eesti põhisadamatesse Soome, Venemaa ja Läti sadamatest. Enim kaupa lähetati Eesti põhisadamatest USA, Hollandi ja Soome sadamatesse.

Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem inimesi kui aasta varem

Rahvusvahelistel vedudel läbis Eesti sadamaid 2012. aastal 9,2 miljonit sõitjat ning riigisisestel regulaarvedudel 2 miljonit sõitjat. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel on viimasel viiel aastal pidevalt kasvanud. Sadamatesse saabus välismaalt 4,7 miljonit sõitjat ning välismaale lähetati 4,4 miljonit sõitjat.

Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 4% enam kui 2011. aastal. Seda mõjutas Soomest saabunud ja Soome lähetatud sõitjate arvu kasv. Põhjuseks ei ole ainult soomlaste jätkuv huvi Eesti vastu, vaid ka Eesti elanike kasvav suundumus töötada Soomes. Ristluslaevadega saabus Eesti sadamatesse ligi 425 000 merereisijat, mis oli veidi vähem kui 2011. aastal. Ristlusreisilaevu käis sadamates sama palju kui aasta varem ehk 297. Peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel veeti 8% enam sõitjaid kui 2011. aastal. Ka sadamatesse saabunud reisilaevade arv kasvas aastaga. 2012. aastal saabus Eesti sadamatesse 6172 reisilaeva.

Kauba- ja reisijatevedu EL sadamates 2011. aastal

Euroopa Liidu liikmesriikide sadamates kasvas lasti käitlemine 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 2%. Käideldud kaupade kogukaal oli hinnanguliselt 3,7 miljardit tonni. Eesti osatähtsus sellest oli 1%. Suurbritannia sadamad käitlesid kõige suurema koguse meritsi veetavatest kaupadest (520 miljonit tonni), järgnesid Itaalia (500 miljonit tonni) ja Holland (492 miljonit tonni).

Erinevalt Eestist on EL sadamaid läbinud reisijate koguarv alates 2008. aastast aasta-aastalt vähenenud. Seda on põhjustanud uute sildade ja tunnelite avamine maismaal ning odavate lühilendude lisandumine. 2011. aastal läbis EL sadamaid 385 miljonit sõitjat. Sõitjad kasutasid sadamate teenuseid enim Itaalias (82 miljonit sõitjat), Kreekas (79 miljonit sõitjat) ja Taanis (42 miljonit sõitjat).

Eesti sadamate kauba- ja reisijateveo detailsem ülevaade on statistika andmebaasis. EL sadamate 2011. aasta ülevaade on avaldatud Eurostati väljaandes Statistics in Focus “Maritime ports freight and passengers statistics 2011” (ilmus 20.03.2013). 

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud kaubalaevu oli 9% enam.

Eesti sadamates käideldi enim rafineeritud naftatooteid (ligi 30 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 8%. Koos transporditavad eri liiki kaubad andsid kogu kaubast 4,3 miljonit tonni ja nende vedu kasvas aastaga 9%. Kivi, liiva, kruusa, savi, turba jm kaevandussaaduste vedu ulatus ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised) vedu andis üle 2,6 miljoni tonni ja see kasvas aastaga 11%. Metsandus- ja metsavarumistoodete vedu ulatus 1,6 miljoni tonnini (kasv 9%) ning puidust ja korgist toodete (v.a mööbel) vedu 1,5 miljoni tonnini (kasv 16%). Määramata kaubad konteinerites või vahetusveovahendites andsid samuti 1,5 miljonit tonni ning nende vedu kasvas aastaga 18%. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga 30%, transiitkonteinerite vedu 70%.

Eesti viies suuremas sadamas (nn põhisadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupa — Tallinna sadam (sh Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam), Sillamäe sadam, Kunda sadam, Pärnu sadam ja Vene-Balti sadam) lastiti ja lossiti 2011. aastal 45,7 miljonit tonni kaupa (kasv aastaga 5%). 

Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu, 2011

Enim kaupa saabus Eesti sadamatesse Venemaalt, Soomest ja Lätist. Enim kaupa lähetati USAsse, Hollandisse, Soome ja Taani.

Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem külastajaid kui aasta eest

Rahvusvaheliste vedudega külastas Eesti sadamaid 2011. aastal 8,8 miljonit sõitjat, mis oli 7% enam kui aasta varem. Ristluslaevadega saabus 436 181 merereisijat, mis on 11% enam kui 2010. aastal. Eesti meretranspordiettevõtted vedasid rahvusvahelistel liinidel 5,6 miljonit sõitjat ehk 8% enam kui 2010. aastal, peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel ligi 1,9 miljonit sõitjat ehk ligikaudu samapalju kui aasta varem.

Põhisadamate kaubaveo kohta detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik