Tag Archives: keskkonnakaitse

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).

Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras ja juhtivanalüütik Grete Luukas

FOTO: Shutterstock

Eesti panustab keskkonnakaitsele aasta-aastalt järjest enam: kui 2014. aastal oli keskkonnateenuseid ja -kaupu tootvas sektoris (edaspidi rohemajanduses) toodangu maht 2,2 miljardit eurot, siis 2017. aastal 3,0 miljardit eurot. Rohemajanduses töötab juba praegu ligi 32 000 inimest ja suuruselt on rohemajandussektori tööhõive võrreldav tervishoiu omaga. Kokku panustati Eestis 2017. aastal rohemajandusse ligi 64 miljonit töötundi.

Eesti on rohemajanduses esirinnas

Rohemajanduse juurde kuuluvad peale klassikalise keskkonnakaitse ka loodusressursi säästlikuma haldusega seotud tegevused. Eesti suurimad rohemajanduse valdkonnad ongi taastuvenergia (615,3 miljonit eurot) ja soojuse ning energia säästuga (1025,4 miljonit eurot) seotud kaupade ja teenuste tootmine, mis moodustavad üle poole kogu rohemajandusest. Järgnevad metalli ja klaasi taaskasutuse ning säästuga (11%) ja jäätmekäitlusega (7%) seotud valdkonnad. Rohemajanduse sektori loodud lisandväärtuse suurus on Eestis 1,2 miljardit eurot. Majanduse suurust arvesse võttes oleme Euroopa Liidu riikide võrdluses Soome järel teisel kohal.

Mitmete keskkonnakaitse tegevuste osas näeb kulutatud aja ja energia positiivset mõju alles tulevikus. Samas näiteks kulutused reovee käitlemisele ja selle korraldamisele ning pinna, põhja- ja pinnavee kaitseks toovad meile veekogude paranenud seisundi näol tajutavalt kiirema tulemuse. Need kulutused on olulised nii veeloomastikule, aga ka iga päev inimestele, kellele rannaalad on lisaks elualadele ka puhkealadeks. Kokku kulutati Eestis vee ja pinnase valdkonnas 2017. aastal 263 miljonit eurot ehk 9% rohemajandusest.

Elu- ja liigirikkus on prioriteet

Lisaks laiematele probleemidele on oluline tähelepanu pöörata üksikute liikide ja nende elupaikade kaitsele. Inimene jagab elukeskkonda planeedil Maa paljude liikidega. Teadlaste arvamusele tuginedes on üle maailma suur hulk neist väljasuremisohus. Saaremaa robirohu ainus looduslik elupaik on Eestis ja selle liigi elupaikade hoidmine on meie riigi ülesanne. Saaremaa robirohu üheks suuremaks ohuteguriks on varem rajatud madalsoode kuivendussüsteemid, mille rekonstrueerimisi kaitsekorralduskava järgi välditakse ning vajadusel suletakse. Samuti raiutakse võsa, et tagada kasvamiseks vajalikud valgustingimused.

Mitmete tähelepanu vajavate liikide, nagu näiteks lendorava, euroopa naaritsa ja ebapärlikarbi Eesti populatsioonide taastamise nimel tegutsevad juba paljud. Samuti on tegevuskava näiteks sellisegi jääaja jäänuki nagu kuninga kuuskjala kasvukohtade hoolduseks Niitvälja soos. Veel panustatakse rannakülade ja rahvusparkide mälumaastike heakorrastamisele ja hooldamisele, puis- ja rannaniitude taastamistöödele, looduskaitsealade taastamisele, puistude mosaiiksuse taastamisele ja kujundamisele, kalade rändeteede avamisele ja paljule muule, mis on elurikkuse kaitse vaatenurgast oluline.

Elurikkuse, ökosüsteemide ja liigikaitse valdkonna osakaal on siiski vaid 1,6% kogu rohemajandusest ning kogusummas kulutati sellele 2017. aastal 48,3 miljonit eurot.

Aeg loodusesse panustada

Paljude jaoks on aeg loodusele jalutuskäik roheluses või Looduse Omnibussi retk. Järjest enam aga mõistetakse, et lisaks selle nautimisele on aeg loodusesse ka panustada. Vastasel juhul on varsti aeg looduse käes ja ta räägib, olgu siis muutuva kliima või muude looduse tasakaaluseisundite muutuste kaudu.