Tag Archives: keskkond

Tuuleenergia kogub tuure

Iga aasta 15. juunil tähistatakse ülemaailmset tuulepäeva, kui maailma eri paikades jagatakse laialdaselt infot tuuleenergia ja selle vajalikkuse kohta.

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel töötas 2018. aasta lõpus Eestis 139 elektrituulikut koguvõimsusega 309,96 MW. Tuuleenergia toodang on kümne aastaga jõudsalt suurenenud. Aastal 2018 toodeti tuuleenergiat üle kümne korra rohkem kui 2005. aastal.

Tehnoloogia areneb kiiresti

Elektrienergiaallikana hakati maailmas tuult kasutama 19. sajandi lõpus. Tuul on piiramatu taastuvenergiaressurss, mille rakendamise tehnoloogia areng käib käsikäes tuuleelektrijaamade rajamisega maailmas.

Eestis on paremate või kehvemate tuuleolude tõttu jäänud toodang viimastel aastatel siiski vaid 5–7% piiresse kogu elektritoodangust.

Eleringi andmete alusel on elektrivõrku sisenenud taastuvelektritoodangust tuulest saadud elekter biomassist toodetud elektri kannul osatähtsuselt teisel kohal. Taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrist moodustab tuuleenergia koguni 35%. Sealjuures on käesoleva aasta nelja kuu kokkuvõttes 2018. aastaga võrreldes tuule osatähtsus taastuvenergiast suurenenud 7%.

01

Maalt merele

Eestisse pole viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi tuuleparke kuigi palju rajatud. Kõige perspektiivikamad tuuleparkide asukohad on Lääne- ja Põhja-Eestis. Riigi kaitse nõuete tõttu aga ei lubata Põhja-Eestis igale poole uusi tuuleparke rajada, sest need segavat lennukeid avastavate radarite tööd. Seepärast on uute parkide projekteerimisel võetud siht siirduda maalt merele.

Tuuleenergia eelis on keskkonnasäästvus ja piiramatu ressurss. Siiski kaasnevad tuuleparkide rajamisega ka probleemid, peamiselt negatiivne mõju linnustikule ja müra. Kõige tuulisemad piirkonnad on tihti ka kauni avatud maastikuga alad ja neis paigus on kõige vähem märke inimese sekkumisest.

Igaüks saab tuulest elektrit teha

Väiketuulik on üks väheseid tarbijale kättesaadavaid võimalusi kodus elektrit toota. Aastal 2013 ühendati Elektrilevi võrku 15 uut väiketuulikut, mis tootsid umbes 100 MWh elektrit. Teada aga ei ole, kui palju toodeti nendega elektrit oma tarbeks ja kui suur on selliste tuulikute võrguühenduseta elektritoodang.

Elektrilevi 2017. aasta andmete kohaselt on nende võrku liidetud 20 alla 15 KW võimsusega mikrotuulikut, mille koguvõimsus on 190 KW.

Kõige tähtsam taastuvenergiaallikas

Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) aastaraamatu andmetel on tuuleenergiast saamas Euroopa Liidu suurim jõuallikas, mis möödub nii kivisöe-, tuuma- kui ka gaasielektrist juba enne 2030. aastat. Tuul taastuvenergiaallikana andis 2017. aastal rohkem kui veerand ehk 37% kogu taastuvatest allikatest toodetud energiast Euroopa Liidus ja muutus kõige olulisemaks taastuvenergiaallikaks, tõrjudes hüdroenergia teisele kohale.

02
Energia tootmises on tuuleenergia üha tähtsam aina suuremas hulgas riikides. Riigiti on toodang Euroopa Liidus väga erinev. Mõistetavalt on see seotud nii riigi suuruse, looduslike iseärasustega kui ka kohaliku energeetikapoliitikaga.

Rita-RaudjarvRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Rita Raudjärv

 

Ülemaailmset tuulepäeva koordineerib Ülemaailmse Tuuleenergia Nõukogu (GWEC) ning Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon (EWEA) koos paljude partneritega teistest riikidest, kelleks on peamiselt kohalikud tuule- ja taastuvenergia assotsiatsioonid ning ettevõtted. Eestis koordineerib tuulepäeva üritusi Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.

Millise mustri koob Eesti oma keskkonda

Veel mäletavad paljud inimesed aega, kui vanaemad kudusid uusi kindaid vanadest kampsunitest harutatud lõngast. Mustritriibud tehti kenamatest värvilistest lõngajuppidest, mis olid nii lühikesed, et mujale ei kõlvanud, materjal oli kallis ja töö nõudis rohkem aega ja vaeva. Tänapäeval on selline kindakudumine muutunud üksikute tegijate hobiks, sest kõike saab poest lihtsalt ja kiiresti, see aga iseloomustab meie tootmis- ja tarbimismustreid, mis jätavad jälje meid ümbritsevasse keskkonda.

ÜRO seatud üleilmne säästva arengu eesmärk „Säästev tootmine ja tarbimine“ keskendub säästliku tootmise ja tarbimise tavadele, ressursside tõhusamale kasutamisele ja tegevusele, mis vähendab inimmõju keskkonnale ja ka tervisele. [i]

Üleilmse eesmärgi „Tagada säästev tarbimine ja tootmine“ suunal liikumist on keeruline hinnata. Eestis on selles valdkonnas mõõdikud seotud jäätmete tekke vähendamise ja ringlussevõtuga ning hea keskkonnamajandamise näitajatega. Nende näitajate seire annab aimu, kui suure jälje me keskkonda jätame ja juhib mõtted ka sellele, millise keskkonnasurve mustri oleme kudunud  või milline on sinu enda säästlikkust tunnustav keskkonnamärgis.

Statistikaameti andmetel oleme mitmete säästva tarbimise näitajate osas (olmejäätmete ringlussevõtt, ohtlike jäätmete taaskasutus ja jäätmete teke) Euroopa Liidu riikide seas kehvemate hulgas.

Viimase kümne aasta lõikes on paranenud olmejäätmete ringlussevõtu ja keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamise näitajad. Jäätmete tekke ja ohtlike jäätmete taaskasutuse trendid on aga läinud kehvemaks.

Eestis on majanduskasvu ja sissetulekute suurenemisega suurenenud tarbimine ning selletõttu on kasvanud mõnevõrra ka olmejäätmete teke kodumajapidamisest. Positiivne on siiski see, et olmejäätmeid tekib vähem mujal (nt kaubanduses ja teeninduses) ning et ringlusse võetud olmejäätmete osatähtsus kogu olmejäätmete tekkest on suurenenud. Siiski oli olmejäätmete liigiti kogumise näitaja 2016. aastal viimase kümne hulgas Euroopa Liidus.

Põlevkivi kaevandamine, jäätmeteke ja ohtlike jäätmete taaskasutus on seotud Eesti energiatootmise erinevate tahkudega. Põlevkivi kaevandamise maht aastas on püsinud 10–16 miljoni tonni piires viimasel kahel kümnendil. Nii fossiilse loodusvara kaevandamine kui ka jäätmete teke elaniku kohta on Euroopa Liidu riikide seas kõrged. Samas on väike ohtlike jäätmete taaskasutus. Valdava osa ohtlikest jäätmetest moodustab põlevkivielektrijaamade tuhk, mille teiseseid kasutusalasid alles otsitakse.

Järjest rohkem ettevõtteid rakendab aga integreeritud keskkonnajuhtimissüsteemide ja tõendavad oma keskkonnasäästlikku tegevust vastavate sertifikaatidega: Eestis sertifitseeriti esimesed ISO 14001 organisatsioonid 1999. aastal, sellest alates on keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine Eesti organisatsioonides olnud tõusuteel ja 2017. aasta lõpu seisuga on kehtivaid ISO 14001 ja EMAS sertifikaate kokku 587. Lisaks on Eestis kasutusel mitmed rahvusvaheliselt levinud teenustele ja toodetele antavad lihtsamad keskkonnajuhtimissüsteemid ja ökomärgised, mille saamiseks peab ettevõte samuti tõendama oma keskkonnasäästlikku tegevust.

Kuigi üldine suund on ka Eestis on võetud ringmajanduse printsiipide rakendamisele,  lisanduvad igal aastal keskkonda järjest suuremad kogused jäätmeid ja ohtlikke jäätmete taaskasutuse osakaal võrreldes 2002 aastaga väheneb. Siiski on positiivne olmejäätmete ringlusse võtu kasv.

Olmejäätmete teke ja ringlusse võtt 2000-2016:

22Täpsemalt loe veebikogumikust

Teiste Eestis oluliste üleilmsete säästva arengu eesmärkide ja näitajatega saad tutvuda: veebinurgas ja andmebaasitabelite vahendusel.

Eneli Niinepuu

 

 


Eneli Niinepuu
, ekspert

Kaia Oras

 

 


Kaia Oras,
juhtivanalüütik

[i] ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi rakendada säästva tarbimise ja tootmise programmide kümneaastane raamistik. Programmi sisu on loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine. Tähtis on ka vähendada toidujäätmeid poole võrra, samuti tuleb vähendada toidu kadu kogu tootmis- ja tarneahelas. Eraldi on tegevuskavas esile toodud kemikaalide ja kõigi jäätmete keskkonnaohutu käitlemisvajadus, et vältida nende sattumist keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), ennetades seega inimeste tervise kahjustamist. Jäätmete teket tuleb vältida ja vähendada, võtta neid ringlusse ja taaskasutada. Omaette tegevuseesmärk on kaotada raiskavat tarbimist soodustavad fossiilkütusetoetused. Tegevuskavaga innustatakse ettevõtteid tegutsema säästvalt ja teavitama sellest oma tegevusaruannetes. Riigiasutusi kutsutakse üles korraldama rohelisi riigihankeid, et suurendada ettevõtete ja kõigi inimeste teadlikkust säästvast arengust.