Tag Archives: kaubavedu

EV100: sadamate ja raudteede kaubamaht mullu ning sajand tagasi

Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal. Ligi 100 aastat tagasi oli nii raudtee kui ka sadamate kaubaveo maht umbes miljon tonni aastas.

Sajandiga on kaubavedu raudteedel mitu korda suurenenud

Ligi 100 aastat tagasi ulatus raudtee kaubamaht 1–2 miljoni tonnini aastas. Aastal 1920 veeti Eesti raudteedel 921 000 tonni kaupa ja 1923. aastal pea poole rohkem ehk 1,6 miljonit tonni kaupa. Transiitkaupu veeti raudteel 1920. aastal 28 000 tonni (3% kogu veetud kaubamahust), 1922. aastal suurenes transiitkauba vedu raudteel 345 000 tonnini. 1923. aastal transiitkaupade vedu vähenes ja ulatus 95 000 tonnini. Nimetatud aastal oli peamine kaubaartikkel puit, mis hõlmas ligikaudu poole veetavast kaubast. Põlevkivi, kivisöe ja koksi osatähtsus oli 13% ja toidukaupade osatähtsus 11% raudteel veetavates kaupades.

Transiitkaupade vedu raudteel, 1920–1924

 

Kui viimasel kümnendil on kaubavedu raudteel pidevalt vähenenud, siis 2017. aasta tõi kaasa kaubamahu kasvu: kaubavedu Eesti raudteedel ulatus 27,3 miljoni tonnini ehk 8% rohkem kui aasta varem. Riigisisene kaubavedu raudteel mõjutas 2017. aastal kaubaveo suurenemist enim. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2017. aastal 18,1 miljonit tonni – 15% enam kui aasta varem. Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 7,6 miljonit tonni, import 1,3 miljonit tonni ja eksport 0,3 miljonit tonni. Transiitkauba vedu vähenes aastaga 5%, importkaupa veeti 7% vähem ning eksportkaupa 24% enam kui 2016. aastal.

Üle poole raudteel veetavast kaubast hõlmab tänapäeval toornafta ja põlevkivi vedu, enamik sellest on riigisiseselt transporditava põlevkivi vedu. Olulise osa raudteevedudest annavad ka lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised) ning vedelad rafineeritud naftatooted. Puidu ja toiduainete osatähtsus on muutunud marginaalseks.

Kaubaveo maht raudteel viimasel kahel kümnendil suurim

Kahe viimase kümnendi raudteekaubaveo maht on Eesti ajaloo suurim. Enim kaupa veeti raudteel aastatel 2002–2005 – ligi 70 miljonit tonni aastas. Sellest üle poole andis transiitkauba vedu. Võrreldes eelmise kümnendi lõpu ehk 2007. aastaga on raudtee kaubamaht vähenenud 2,5 korda, sh transiitkauba vedu 3,6 korda. 2007. aastal veeti raudteel 66,1 miljonit tonni kaupa, transiitkaupu veeti siis 27,5 miljonit tonni. Viimase kolme aasta tulemused sarnanevad 1990ndate algusega. Transiitkaupadest veeti peamiselt naftatooteid Venemaalt Eesti sadamatesse. Venemaa on lubanud lõpetada 2018. aastaks täielikult naftatoodete ekspordi Baltimaade sadamate kaudu, naftasaaduste vedamine läbi Eesti on juba praegu minimaalne.

Transiitkaubal endiselt oluline osa sadamate kaubakäibes

Sajand tagasi ulatus Eesti sadamate kaubaveo maht umbes 1 miljoni tonnini aastas. Aastal 1922 oli rahvusvahelise kaubaveo maht sadamates 0,9 miljonit tonni. Sadamates lossiti 624 400 tonni kaupa ja lastiti 256 500 tonni kaupa. 1923. aastal sadamate kaubavedu veidi vähenes ja ulatus 0,7 miljoni tonnini ning 1924. aastal 0,8 miljoni tonnini.

100 aastat tagasi arvati, et transiitkaupade vedu sadamate kaudu annab tulevikus olulise osa sadamate kaubakäibest. On teada, et kogu väliskaubanduse mahust tonnides tolliametite järgi andis transiit 1923. aastal 13% (95 000 tonni). Väliskaubanduse maht kokku oli siis 0,7 miljonit tonni.

Kaubavedu sadamate kaudu, 1923–1924

 

Transiitkaupade veol on sadamate kaubakäibes oluline osa ka tänapäeval. 2016. aastal andis transiitkauba vedu 54% sadamate kaubamahust (18,1 miljoni tonni), sadamates lastiti 12,7 miljonit tonni transiitkaupa ning lossiti 5,4 miljonit tonni transiitkaupa. 2017. aastal veeti Eesti sadamate kaudu 34,8 miljonit tonni kaupa (ühes kuus keskmiselt 2,9 miljonit tonni), mis oli 4% rohkem kui aasta varem. Sadamates suurenes nii kauba lastimine kui ka lossimine. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2017. aastal sadamate kaubamahust 23,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11,3 miljonit tonni. 2016. aastaga võrreldes lastiti sadamates 4% ja lossiti 2% rohkem kaupa.

Nii raudtee kui ka sadamate kaubamaht oli kahel viimasel kümnendil Eesti ajaloo suurim. Viimase 20 aasta Eesti sadamate kaubamahu rekord jääb aastasse 2006 (49,8 miljonit tonni). Eelmise kümnendi lõpus ehk 2007. aastal lastiti ja lossiti sadamates 44,8 miljonit tonni kaupa ehk 1,3 korda rohkem kui mullu. 2017. aastal vähenes lastimise maht sadamates võrreldes 2007. aastaga 1,6, kuid lossimise maht suurenes 1,4 korda. Viimastel aastatel on Venemaa oma sadamaid arendanud ja seni Balti riike läbinud kaubavedu oma sadamatesse suunanud. Kaupade lastimise mahu vähenemist on mõjutanud transiitkaupade veo vähenemine raudteel, seda peamiselt naftatoodete puhul. Samal ajal on suurenenud väetiste, segakaupade ja puidu lastimise maht. Kaupade lossimine Eesti sadamates on kasvanud peamiselt segakaupade ehk koos transporditavate eri liiki kaupade veo suurenemise tõttu.

 

 

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album „Eesti Vabariik 100“, mis ilmus 16. veebruaril 2018.

2017. aasta detailsemad andmed on statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).

Metoodika

2017. aasta ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Veoste kogus tonnides raudteel – veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

 

Mullu kasvas kaubamaht sadamates ja vähenes raudteel

Statistikaameti andmetel veeti 2014. aastal Eesti sadamate kaudu 43,5 miljonit tonni kaupa ja raudteel ulatus kaubavedu 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes sadamate kaubamaht veidi kasvas, ent raudteel vähenes ligi viiendiku.

Kauba lossimine sadamates suurenes aastaga viiendiku

2014. aastal lähetati Eesti sadamatest välismaale ja välissadamatest saabus siia 43,5 miljonit tonni kaupa, mis oli 1% rohkem kui aasta varem. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 29,8 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 13,7 miljonit tonni. Sadamate kaubamahu kasvu toetas just välismaalt Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv. Kaupu lastiti 6% vähem (1,9 miljonit tonni), kuid lossiti koguni 21% (2,4 miljonit tonni) enam kui 2013. aastal.

1

Kuigi 2014. aastal jätkus kaubaveo vähenemine avalikul raudteel, mõjutas see kaubavedu sadamate kaudu vähem kui varasematel aastatel. Pärast kaubaveo mahtude vähenemist 2007. ja 2008. aastal, oli suurim langus sadamate kaubaveos 2012. aastal, mil nii lastimine kui ka lossimine vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Sadamate kaubamaht vähenes veidi ka 2013. aastal. Kaubamahu vähenemise põhjuseks oli ennekõike Venemaa oma sadamate arendamine ning vedellasti mahu vähenemine Eesti sadamates.

Kaupade lastimine on mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, mis peamiselt hõlmab transiitkauba vedu. Kui võrrelda 2004. aasta mahuga, on kaupade lastimine vähenenud ligi kolmandiku võrra. Kaupade lossimise maht on aga kümnendiga kasvanud üle kahe korra. Viimastel aastatel väikeste tõusude ja mõõnadega toimunud lossimise mahu kasv sadamates annab tunnistust sellest, et sadamad teenindavad uusi kaubavooge. Elavnenud on kaubavedu konteineritega.

Kaubavedu Balti riikide sadamates

Balti riikide võrdluses oli 2014. aastal sadamate kaubamaht suurim Lätis (74 miljonit tonni), järgnesid Eesti ja Leedu kumbki ligi 44 miljoni tonniga. Kaupade lastimine ja lossimine kasvas varasema aastaga võrreldes enim Lätis (5%), Leedus oli kasv 3% ja Eestis 1%.

Raudteede kaubamaht vähenes aastaga ligi viiendiku

2014. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 36,3 miljoni tonnini, mis oli 17% vähem kui aasta varem. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse Eesti sadamate asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid.

Eesti riigisisestel vedudel oli 2014. aastal raudteetranspordi kaubamaht 20,1 miljonit tonni. Kaubakogustest moodustasid transiitveod 14,1 miljonit tonni, eksport 1,1 miljonit tonni ja import 1 miljon tonni. Riigisisestel vedudel veeti peamiselt põlevkivi, transiitkaubana nafta- ja keemiatooteid, eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.

2014. aastal ulatus kaubavedu avalikul raudteel 19,2 miljoni tonnini, mis oli viiendiku võrra vähem kui 2013. aastal. Avalikul raudteel veetud kaubast ligi kolm neljandikku ehk 14,1 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,6 miljonit tonni ekspordi ja 1 miljonit tonni impordi arvelt.

2

2014. aastal võrreldes 2004. aastaga veeti raudteel 45% vähem kaupa, avalikul raudteel koguni 2,2 korda vähem kaupa. Raudteevedude kaubamaht tonnides vähenes nii 2013. aastal kui ka 2012. aastal. Eelmise aastaga võrreldes oli 2014. aastal tegemist suurima kaubaveo mahu vähenemisega pärast 2007. ja 2008. aastat.

Kaubavedu Balti riikide raudteel

Balti riikides kasvas 2014. aasta varasema aastaga võrreldes nii Läti kui ka Leedu raudteel kaubavedu tonnides ligi 2%, Eestis aga vähenes ligi viiendiku. Suurim oli raudtee kaubaveo maht Lätis (57 miljonit tonni), järgnesid Leedu (49 miljonit tonni) ja Eesti (36 miljonit tonni). Balti riikide võrdluses on Lätis ka enim kaubavedudeks avatud raudteid.

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik


Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Kaubavedu avalikul raudteel – raudteetranspordiga kaupade vedu avalikul raudteel (avalikuks kasutamiseks määratud raudteed) kajastab Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel Eesti avalikul raudteel kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtete andmeid.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

Majanduskriis kärpis Euroopa Liidu lennunduse tiibu

Majanduskriisi tagajärjel vähenes Euroopa Liidus 2009. aastal lennureisijate arv varasema aastaga võrreldes 6% ning kauba- ja postivedu 12%. Aasta teises pooles oli siiski juba toibumise märke näha. 

Eurostati teatel kasutas Euroopa Liidus 2009. aastal õhutransporti 751 miljonit sõitjat. Reisijate arv vähenes varasema aastaga võrreldes esimest korda pärast kuueaastast tõusuperioodi. Enim vähenes lennureisijate arv Leedus, Eestis ja Slovakkias ning ainsana suurenes Lätis.

Lennureisijate arvu muutus Euroopa Liidu riikides, 2009

Lennureisijate arvu muutus Euroopa Liidu riikides, 2009

Kõige rohkem lennureisijaid oli Suurbritannias (199 miljonit, mis oli 7% vähem kui aasta varem), Saksamaal (158 miljonit, -5%), Hispaanias (148 miljonit, -8%), Prantsusmaal (118 miljonit, -4%) ja Itaalias (102 miljonit, -3%). EL suurima sõitjate arvuga lennujaamad olid jätkuvalt London/Heathrow, Paris/Charles de Gaulle ja Frankfurt/Main.

Enamikus suuremates lennujaamades vähenes lendude arv märkimisväärselt enam kui sõitjate arv. See võib peegeldada lennukite keskmise täitumuse kasvu või turu kohandumist kriisiga. 

Reisijatevedu hakkas aasta teises pooles taastuma

Kuigi 2008. aastal kasutas lennujaamade teenuseid rohkem sõitjaid kui kunagi varem, oli aasta lõpus majanduskriisi mõju õhutranspordile juba näha. 2008. aasta viimases kvartalis kahanes lennureisijate arv varasema aasta sama ajaga võrreldes 6% ning järgnevates kvartalites langustrend jätkus. 2009. aasta I kvartalis vähenes reisijate arv varasema aasta sama ajaga võrreldes 12%, II kvartalis 7%. Aasta teises pooles oli juba taastumise märke näha, kui viimases kahes kvartalis jäi reisijateveo maht 2008. aasta III ja IV kvartaliga võrreldes peaaegu samaks. 2010. aasta I kvartalis ilmnes juba väike kasv.

2009. aasta lõpu ja 2010. aasta alguse positiivset trendi tuleb võtta ettevaatlikult. Esialgsete hinnangute kohaselt kasvas 2010. aasta I kvartalis lennureisijate arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2%, kuid langes II kvartalis taas 5%. Vulkaanipurse Islandil 2010. aasta aprillis vähendas märkimisväärselt reisijateveo mahtu, sõitjate arv kahanes 2009. aasta aprilliga võrreldes 18%. See näitab, kui habras võib olla taastumine lennutranspordis.

Lennureisijad Euroopa Liidus, I kvartal 2008 – IV kvartal 2009

Lennureisijad Euroopa Liidus, I kvartal 2008 – IV kvartal 2009

Aktiivsem Euroopa Liidu sisene rahvusvaheline reisijatevedu toimub Suurbritannia ja Hispaania vahel

Euroopa Liidu lennujaamades olid 2009. aastal suurima osatähtsusega EL sisesed rahvusvahelised lennud (liikmesriikide vahel toimuvad lennud), mida kasutas 42% kõigist lennureisijatest. Majanduslangus mõjutas nende toimumist aga kõige enam ning lennud vähenesid varasema aastaga võrreldes 8%.

Lendude osatähtsus reisijate arvu järgi, 2009

Lendude osatähtsus reisijate arvu järgi, 2009

Enam kui kümnendik ELi-sisesest rahvusvahelisest reisijateveost toimus Suurbritannia ja Hispaania vahel, 7%-lise osatähtsusega järgnes Saksamaa ja Hispaania vaheline reisijatevedu. Prantsusmaa, Iirimaa, Saksamaa ning Suurbritannia vahelised veod andsid igaüks ligi 4% EL sisesest lennureisijate koguarvust.

Euroopa Liidu välised lennud: ainsana kasvas sõitjatevedu Kesk- ja Lähis-Itta

EL välised rahvusvahelised lennud moodustasid 2009. aastal 36% EL lennujaamades alanud või lõppenud lendudest. Märkimisväärne oli 5%-line kasv ELi ning Kesk- ja Lähis-Ida piirkonna vahelises reisijateveos. See oli ainus piirkond, kus sõitjatevedu aastaga kasvas.

Kui 2009. aastal vähenes kogu EL väline sõitjatevedu 4%, siis kõige selgemini avaldus see EL ja Kesk-Ameerika ning EL ja India poolsaare vahelistes reisijateveos, kus langus oli vastavalt 11% ja 9%.

London/Heathrow oli Euroopa peamine sõlmpunkt, mida läbis 14% ELi-välistesse sihtkohtadesse sõitjatest. Populaarseim ELi-väline liin oli London/Heathrow — New York/JFK, ehkki ka sellel vähenes sõitjate arv 12%.

Mahtu kaotas ka kauba- ja postivedu lennukiga

Kuigi kauba ja posti õhuvedude osatähtsus on võrreldes teiste transpordiliikidega küllaltki väike, on ühe tonni õhus transporditava kauba keskmine väärtus peaaegu alati palju suurem kui teiste transpordiliikide puhul. 2009. aastal vähenes lennukitega veetava kauba- ja postiveo maht varasema aastaga võrreldes 11,3 miljoni tonnini ehk 12%.

2009. aastal läbis suurim kauba- ja postiveo maht lennujaama Frankfurt/Main, järgnesid London/Heathrow, Amsterdam/Schiphol ja Paris/Charles de Gaulle.

Lennukauba- ja postivedu Euroopa Liidus, I kvartal 2008 – IV kvartal 2009

Lennukauba- ja postivedu Euroopa Liidus, I kvartal 2008 – IV kvartal 2009

Viimaste aastate lennukauba ja -postiveo trend on sarnane sõitjateveo omaga. Kui 2008. aastal laaditi EL lennujaamades kaupu ja posti rohkem kui kunagi varem, langes IV kvartalis maht varasema aasta sama ajaga võrreldes 7%. 2009. aasta I ja II kvartalis ulatus langus koguni viiendikuni. Aasta viimane kvartal näitas aga juba 4%-list kasvu.

EL välistel lendudel on kauba- ja postiveo osatähtsus suurim, moodustades 79% EL veoste transpordist. EL sisene kauba- ja postivedu andis 16% ja siseriiklik vedu vaid 5%. EL sisene kauba- ja postivedu vähenes aastaga 6% ning EL väline kauba- ja postivedu koguni 14%. Suurimad EL-st väljaspool asuvad kauba- ja postivedude partnerid on Aasia ning Põhja-Ameerika. 

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

 Detailsemad andmed on Eurostati andmebaasis  ja põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Signs of recovery for air transport in Europe in 2009  (ilmus 31.01.2011).

Euroopa sadamad majanduskriisi küüsis

Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.

 90% Euroopa Liidu välis- ja 40% sisekaubandusest toimub meritsi. Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik.

2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%.

Euroopa sadamate kaubavedu, 2008

Euroopa sadamate kaubavedu, 2008

 Eesti oli 2008. aastal Euroopa Liidu suurim kukkuja

Eesti sadamate kaudu veeti 2008. aastal 36,2 miljonit tonni kaupa ning see oli ligi viiendiku vähem kui aasta varem. See oli suurim sadamate kaubaveo mahu kahanemine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Samal ajal kasvas aga kaubavedude maht Leedu sadamates märkimisväärselt — ligi neljandiku.

2009. aasta tõi Eesti sadamatele kosutust

Kui Eesti sadamaid mõjutasid viimasel paaril aastal rahvusvahelistele transiitvedudele osaks saanud tagasilöögid ja ka maailmakaubanduse mahu üldine langus, siis 2009. aasta tõi pöörde paremuse poole.

2009. aasta I kvartalis vähenes kaubavedu Eesti sadamate kaudu 5%. Pärast seda hakkas aga kaubamaht taas kasvama. II kvartalis oli kasv võrreldes varasema aasta sama kvartaliga 11%, III kvartalis 9% ja IV kvartalis 12%. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastal kaubavedu Eesti sadamate kaudu 6%, ulatudes 38,5 miljoni tonnini. Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele.

Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni.

Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup

Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik just see, et sadamates lossitakse kaupa rohkem kui lastitakse. Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil 90% ja Eestil 77%. Peamiselt oli tegu naftatoodete väljaveoga.

Suurima osa ehk ligi 40% Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast andis 2008. aastal vedellast (enamasti naftatooted), kuivlast andis neljandiku ja konteinerlast 18%. Eesti paistis teiste riikide hulgas silma selle poolest, et 65% Eesti suuremate sadamate kaudu toimunud kaubavedudest andis vedellast (10% kuivlast ja 4% konteinerlast). Sadamates, mis on rohkem spetsialiseerunud vedellastile, täheldati 2008. aastal ka suuremat kaubavedude langust.

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, I kvartal 2005 - IV kvartal 2009

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, I kvartal 2005 - IV kvartal 2009

 Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

Euroopa sadamate kaubaveost on põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes „Statistics in Focus“ nr 11/2010 (ilmus 09.02.2010).