Tag Archives: kaubavarude müügiaeg

Eestis on kaupade juurdehindlus väiksem kui enamikus Euroopa riikides

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.  

Eestis on suurte jaekaubandusettevõtete ja kaubanduskettide kaubanduslik juurdehindlus enamasti madalam kui väikestel ettevõtetel, kuna nende efektiivsus on suurem ja üldkulud väiksemad. Lisaks on suurtel ettevõtetel ka rohkem võimalusi tarnija mõjutamiseks. Samas tihe konkurents on sundinud ka väiksemaid ettevõtteid juurdehindlust alandama, mistõttu erinevused juurdehindluste osas on ühtlustumas. 

Juurdehindlus erineb kaubagrupiti 

Traditsiooniliselt on Eestis kõige väiksem juurdehindlus mootorikütuse jaemüügis, ulatudes statistikaameti andmetel 7–9%. Et kütuseäri on mahuäri, siis kaupmehe jaoks on olulisem läbimüük. Mida odavam on liitri hind, seda rohkem ka autodega sõidetakse ning kütust tarbitakse. Võrreldes teiste kaupadega on mootorikütusel ka oluliselt lühem kaubavarude müügiaeg — 13–14 päeva. 

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete juurdehindlus jääb 15–17% piiresse ning kaubavarude keskmine müügiaeg on 40 päeva. 

Kõige suurem on juurdehindlus rõivastel ja jalanõudel (74%), kuid tegemist on kaubaga, mille kaubavarude müügiaeg on teiste kaubagruppidega võrreldes oluliselt pikem. Jalanõude ja nahktoodete keskmine kaubavarude müügiaeg on 140 päeva, rõivastel 100 päeva. 

Kindlasti on siin oma osa ka Eesti turu väiksusel, mis seab teatud piirid ette kauba soetamisel. Kui teistes Euroopa riikides on tavaks sõlmida otselepinguid tootjatega suurtele kogustele ja pikemaks perioodiks, siis Eesti kaupmehed on enamasti sunnitud kasutama vahendajate teenuseid, mis mõjutab toote soetusmaksumust. 

Eesti juurdehindlus Euroopa peeglis 

Kui võrrelda Eesti jaekaubanduse keskmist juurdehindlust teiste Euroopa Liidu riikidega (värskemad andmed on 2009. aastast), siis Eesti juurdehindlus on suhteliselt tagasihoidlik. Eesti juurdehindlus on väiksem võrreldes lähinaabrite Läti ja Leeduga ning üle kümne protsendi madalam kui Soomes. 

Euroopa Liidu väikseimad juurdehindlused on Sloveenias, Bulgaarias ja Rumeenias. Suurem juurdehindlus iseloomustab eelkõige vanasid liikmesriike nagu Suurbritannia (47%), Saksamaa (45%), Holland (36%).

Kaubanduslik juurdehindlus EL riikides, 2009

Millest juurdehindlus koosneb? 

Tarbija seisukohalt on huvitav teada, kui palju kaupmees juurdehindlusest tulu saab. Kui analüüsida juurdehindlust kulukomponentide kaupa, siis on näha, et suurem osa juurdehindlusest läheb erinevate kulutuste katteks, millest suurimad on tööjõukulud — 36%. Teine suurem kulukomponent on ostetud teenused (transport, raamatupidamisteenus, reklaam, esitluskulud jms), mis moodustavad neljandiku. Enam kui kümnendik kuludest läheb rendi- ja üürikuludeks ning 15% juurdehindlusest moodustavad kulutused kütusele, elektri- ja soojusenergiale. Võrreldes teiste juurdehindluse komponentidega on kasumi osatähtsus üllatuslikult väike vaid 3%. Sellest üks osa läheb investeeringuteks ja ülejäänud osa jääb kaupmehele. Seega on juurdehindlusest saadav tulu vägagi tagasihoidlik.

Juurdehindluse kulukomponendid

Seega tuleb tõdeda, et kaupmees ainult juurdehindlusele lootma jäädes rikkaks ei saa. Paljuski määrab kaupmehe hea käekäigu tarbija käitumine. Seetõttu jääb vaid loota, et inimestel on tööd ja raha, mida kulutada. Kui tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes kasvab, saavad nad ka julgemalt kauplusi külastada. 

 

Tiina Pärson, Statistikaameti ettevõtluse aastastatistika talituse juhataja

Kaubandusettevõtete kasumist, juurdehindlusest ja kaubavarude müügiajast

2010. aasta III kvartalis hakkasid kaubandusettevõtted majanduskriisist toibuma. See väljendub eelkõige kasumi taastumises ning buumieelsele 2004. aasta tasemele jõudmises. Kaubanduslik marginaal (kaupluste juurdehindlus kaupadele) on samuti tõusnud võrreldes senise madalaima seisuga 2009. aasta III kvartalis, kuid buumieelsele tasemele pole veel jõudnud. Tegevusalati on majanduskriisist taastumine olnud väga erinev.

Sõiduautode registreerimine on võrreldes 2009. aastaga veidi kasvanud, kuid jõudnud alles 2002. aasta tasemeni. Uute sõiduautode müük on endiselt kesine ning jääb 2000. aasta tasemele. Mootorsõidukikaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on madal. Kaubavarude müügiaeg on veidi lühenenud, kuid jääb buumieelsest tasemest pikemaks. Kuigi 2010. aasta II ja III kvartalis õnnestus sõidukikaubandusettevõtetel kahjumist välja tulla, pole neil õnnestunud kasumit buumieelsele tasemele kasvatada.

Hulgikaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on veidi tõusnud, kuid püsib buumieelsest tasemest madalamal. Kaubavarude müügiaeg on lühenenud ja langenud 2008. aasta tasemele. Hulgikaubandusettevõtted on 2010. aasta II ja III kvartalis kasumi 2004. aasta tasemele kasvatanud. Toidukaupade hulgikaubandusettevõtted tõstsid kaubandusliku marginaali ning suutsid 2010. aasta II–III kvartalis kasumi buumiaegsele tasemele tõsta ja kaupade müügiaega lühendada.

Kütuse, metalli, puidu, ehitusmaterjali, rauakaupade ja keemiatoodete hulgimüügiettevõtete kaubanduslik marginaal on üks madalamaid (2010. aasta III kvartalis 11%) ja püsib sellel tasemel neljandat kvartalit järjest. 2010. aasta II–III kvartalis on nende hulgimüügiettevõtete kasum kasvanud ja saavutanud 2005. aasta taseme.

Jaekaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on küllaltki stabiilsena püsinud ja pole viimastel aastatel palju muutunud. Kaubavarude müügiaeg on võrreldes 2009. aasta III kvartaliga küll lühenenud, kuid on ikkagi neli päeva pikem kui buumieelsetel aastatel. Jaekaubandusettevõtetel on samuti õnnestunud pärast üle aasta kestnud kahjumiga müüki 2010. aasta II ja III kvartalis kasumisse tõusta.

Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügiettevõtete kogukasum oli kahjumis kuus kvartalit järjest. 2010. aasta II–III kvartalis saavutas nimetatud ettevõtete grupp väikese kasumi, mis on võrreldav 2004. aasta kasumiga. Nende ettevõtete kaubanduslik marginaal on suhteliselt stabiilsena püsinud. Majanduskasvu aastatel marginaal veidi kasvas, kuid nüüd on langenud buumieelsele tasemele. Kaubavarude müügiaeg on 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes lühenenud, kuid siiski pikem kui 2007. ja 2008. aastal.

Kaubandusettevõtete kogukasum, kaubanduslik marginaal ja kaubavarude müügiaeg, I kvartal 2002 - III kvartal 2010 (2005 = 100)

Kaubandusettevõtete kogukasum, kaubanduslik marginaal ja kaubavarude müügiaeg, I kvartal 2002 - III kvartal 2010 (2005 = 100)

Liivi Adamson, Statistikaameti vanemstatistik