Tag Archives: käsitööõlu

Kuidas valida ettevõttele võimalikult edukat asukohta?

Kuhu on kõige mõttekam oma ettevõtet rajada? Kust ma teada saan, kus asub just minu ettevõtte sihtrühm? Nendele ja paljudele teistele sarnastele küsimustele vastuse leidmisel tuleb appi Statistikaamet asukohapõhise statistikaga.

Et tänavuse Tallinna Ettevõtluspäeva teema oli „Äri kui elamus“, valis Statistikaamet oma analüüsiks just maitseelamuse näite – kuidas valida Tallinnas käsitööõlle pruulikoja ja degusteerimissaali võimalikku asukohta, kui sihtrühma puhul on ette antud järgnevad parameetrid: „mehed ja naised, 18–55-aastased, kenad, vabad ja abielus, võib lapsi olla, elab pigem linnas, töö on hea, loominguline ja tasuv, auto on „räim“, pigem sõidab rattaga, puhkavad tihti ja palju, rõivad on disainerid ja kaltsukast, hobid on discgolf, rattasõit ja käsitööõlu, haridustase on kõrgharidus“? Lisaparameetrina tuli arvestada ka turistide osatähtsust Tallinnas.

Etteantud parameetrite alusel kaardistas Statistikaamet sisendandmed, mille tulemus on toodud lisatud tabelis 1. Mustaga märgitud parameetrid on Statistikaametil kõige detailsemal tasemel (ehk hoone aadressi täpsusega) olemas. Sinise kirjaga parameetrid on n-ö tuletatud parameetrid, mida kasutati analüüsile lisandväärtuse andmiseks. Punasega märgitud parameetrid on sellised mida Statistikaametil ei ole, kuna need põhinevad kas subjektiivsel hinnangul või on sellised andmed, mida Statistikaamet otseselt ei kogu. Seepärast jäid need parameetrid ka analüüsist välja.

tabel

Nii 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) kui ka eesseisva registripõhise loenduse põhjal saame päris hea ülevaate rahvastiku sotsiaal-majanduslikust taustast. Et nimetatud andmed on seotud konkreetsete aadressidega, saame suurema osa inimesi ruumis väga täpselt paika panna. Mis omakorda võimaldab Statistikaametil teha detailseid ruumianalüüse, kus rahvastiku paiknemist kombineeritakse teiste valdkondade andmetega.

REL 2011 andmete põhjal arvutati pruulikoja analüüsi esimeseks sisendiks sotsiaal-majanduslik komponent (kaart 1), mis sisaldas tabelis 1 toodud viite sotsiaal-majanduslikku parameetrit. Tulemused on kujutatud Tallinna 500m x 500m ruutkaardil, millelt eristuvad peamised magalapiirkonnad Lasnamäel, Mustamäel, Õismäel ja Stroomi kandis ning mõned üksikud kõrgema inimeste osatähtsusega ruudud Kesklinna ning Kristiine linnaosas. Et nimetatud piirkondades ongi rahvastiku paiknemine tihedam just suurte kortermajade paiknemise tõttu ning sihtrühma sisendparameetrid kitsendasid kogurahvaarvu kõigest suhteliselt laia vanuserühma, haridustaseme ning töö iseloomu kaudu, on selline tulemus igati loogiline.

Analüüsi sisendparameetrites mainiti korduvalt jalgratta osatähtsust, seega arvutati teiseks komponendiks just jalgrattateede osatähtsus konkreetses ruudus (kaart 2). Andmete kiire kättesaadavuse kaalutlustel kasutati Tallinna jalgrattateede kihti, mille alusel arvutati jalgrattateede kogupikkus konkreetses ruudus. Mida tumedam on ruut, seda tihedamalt/rohkem on jalgrattateid konkreetses ruudus. Tegelikult kajastab selline komponent pigem jalgrattaga sõitmise võimalust, mitte otseselt seda, kui palju jalgrattaga sõidetakse. Seega võiks edaspidi sarnase sisendi arvutamisel kaaluda näiteks Statistikaameti tööjõu-uuringu andmete kasutamist, mis kajastavad teiste hulgas näiteks ka seda, kui palju hõivatutest käib tööl jalgratta, mopeedi, mootorrattaga.

Kolmanda komponendina arvestati turistide arvu Tallinnas, mis tuletati Statistikaameti kogutavatest Tallinna majutusasutuste andmetest. Antud näite puhul võeti arvesse kõikide välismaalaste ööbimiste koguarvu Tallinna majutusasutustes. Et algandmed on punktipõhised ja kajastavad pelgalt turistide ööbimiskohti, mis aga ei võrdu üldjuhul turistide kogu liikumistrajektooriga, siis oli vaja nende alusel tuletada ruutudele väärtused sõltuvalt sellest, kui palju majutuskohti konkreetse ruudu lähenduses asus. Selleks kasutati kauguse pöördväärtusel põhinevat interpoleerimise meetodit ning eeldust, et mida tihedamalt asuvad suure ööbimiste arvuga majutusasutused, seda tõenäolisem on turistide liikumine antud piirkonnas. Saadud tulemusi kajastab kaart 3, mis näitab, et Kesklinn sh Vanalinn ning Kalamaja vanalinna poolne osa eristuvad oma kõrgemate väärtuste poolest selgelt teistest piirkondadest.

Et jalgrattateede komponenti ei peetud lõpliku sihtrühma asukoha määramisel niivõrd oluliseks kui teisi komponente, lähtuti koondindikaatori arvutamisel järgnevast:

  • komponent: sotsiaal-majanduslik indikaator – indikaatori väärtus*1
  • komponent: jalgrattateede indikaator – indikaatori väärtus*0,3
  • komponent: Turismiindikaator – indikaatori väärtus*1.

Lõpptulemust kajastab kaart 4, kus on kombineeritud eespool kirjeldatud kolme komponendi väärtused kokku üheks sihtrühmaindikaatoriks. Lisaks on tulemuste tõlgendamise lihtsustamiseks kuvatud pruulikoja praegused müügipunktid koos 500m teeninduspiirkondadega ja suuremad kaubanduskeskused. Mis me antud kaardist välja loeme?

  • Esiteks seda, et turismiandmete lisamisel sai kaalu juurde Kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirkond, kus reaalselt liigubki palju turiste ning seeläbi on seal ka reaalne nõudlus suurem;
  • Teiseks seda, et praeguste müügipunktide ja nende teeninduspiirkondadega on pruulikoda katnud suurema osa kõrgema sihtgrupi indikaatori väärtusega ruutudest Kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirkonnas;
  • Kolmandaks seda, et nii Mustamäel, Lasnamäel kui ka Stroomi kandis esineb kõrge sihtrühma indikaatori väärtusega ruute, aga pole ühtegi toodangu müügipunkti;

Arvestades nimetatud tulemusi, võiks alustavale pruulikojale soovitada järgmist:

  • Uurida oma toodangu müügivõimalusi näiteks ka Mustamäe ja Lasnamäe mõnes suuremas keskuses. Kui nimetatud keskustes on juba olemas mõni pood, mis näiteks käsitööõlut müüb, siis proovida oma toodangut sinna poodi müügile saada. Kui päevakorras oleks enda müügipunkti avamine, siis oleks vaja teha veel põhjalikum analüüs tarbija ostueelistuste kohta nimetatud piirkondades.
  • Arvestades praeguseid müügipunkte ja neid kõrge sihtrühma indikaatoriga ruute, mis ei lange praeguste müügipunktide teeninduspiirkondadesse, võiks üks potentsiaalne pruulikoja ja degusteerimissaali asukoht olla Pelgulinna/Stroomi kant. Konkreetsem asukoht sõltub juba seal olevate vabade rendipindade olemasolust.
  • Teostada praeguste müügipunktide teeninduspiirkondade raames eraldi turuanalüüs, et saada teada, kas Kesklinna-Kalamaja piirkonnas oleks turgu veel ühele müügipunktile (antud juhul siis pruulikoda ise koos oma degusteerimissaaliga);
  • Kombineerida sihtgrupi indikaatori väärtusi tühjade rendipindade andmetega (rendipinna suurused, hinna ja seisukorra suhe jne).

Kreet Solnask, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Statistikaametilt saab ruumianalüüse tellida tellimustööde hinnakirja alusel. Vaata tehtud töid siit.

 

Eesti päritolu alkoholi eksport I poolaastal kasvas

Eestis toodetud alkoholi koguseline eksport kasvas 2016. aasta I poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8%. Kodumaiste käsitööõllede eksport on sama perioodi võrdluses suurenenud 81 korda ja neid eksporditi 2016. aasta I poolaastal 18 riiki.

Koguseliselt on õlut 2016. aasta esimesel poolel eksporditud 6%, siidrit 1% ja kanget alkoholi 44% rohkem kui 2015. aasta samal ajal.

Eestis toodetud alkoholi ekspordist saadud tulu on 2016. aasta I poolaastal suurenenud 15% võrreldes 2015. sama perioodiga, ulatudes 19,9 miljoni euroni.  Tulu suurenemist on kõige rohkem mõjutanud õllede eksport. Kui 2015. aasta I poolaastal eksporditi teistest õlledest märksa kallimaid käsitööõllesid ainult väikeses koguses, siis 2015. aasta lõpust on nende õllede väljavedu olulisel määral suurenenud. Väikestes pruulikodades toodetud käsitööõllede ekspordihind on keskmiselt 6,8 korda kõrgem kui tavatööstuses toodetud õlledel, seetõttu mõjutab nende müük oluliselt õllede ekspordist saadud tulu.

Eestis toodetud alkohoolsetest jookidest eksporditakse peamiselt õlut, mille osatähtsus alkoholi koguekspordis oli 2016. aasta esimesel poolel 68%, aasta varem samal ajal 69%. Siidri osatähtsus kogu ekspordis on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga vähenenud 2 protsendipunkti ja kange alkoholi osatähtsus suurenenud 3 protsendipunkti.

joonis_1_1

Alkoholi veetakse peamiselt Lätti

Kõige rohkem eksporditi 2016. aasta I poolaastal Eestis toodetud alkoholi Lätti (63% alkoholi koguekspordist), Soome (10%), Taani (7%), Saksamaale (4%) ja Leetu (2%). Enim on võrreldes 2015. aasta I poolaastaga suurenenud alkoholi eksport Saksamaale  ja Lätti, kõige rohkem vähenenud Leetu.

Lätti eksporditakse peamiselt õlut, kuid selle osatähtsus kogu alkoholi ekspordis Lätisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama ajaga kahanenud 86%-lt 78%-le. Seevastu on siidri ja kange alkoholi osatähtsus kasvanud: kui 2015. aasta I poolaastal oli mõlema osatähtsus 7%, siis 2016. aasta I poolaastal moodustas siider 12% ja kange alkohol 10% Lätti eksporditud alkoholist. Koguseline eksport Lätti oli käesoleva aasta esimesel kuuel kuul 20% suurem kui eelmise aasta samal perioodil.

Soome eksporditakse peamiselt õlut ja siidrit. 2016. aasta I poolaastal moodustas õlu 52% ja siider 34% Soome eksporditud alkoholist. Aasta varem samal perioodil oli õlle osatähtsus 2 protsendipunkti väiksem ja siidri osatähtsus 7 protsendipunkti suurem.

Taani eksporditi 2016. aasta I poolaastal samuti põhiliselt siidrit ja õlut (vastavalt 65% ja 25% kogu alkoholi ekspordist Taani). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on siidri osatähtsus vähenenud 9 protsendipunkti ja õlle oma suurenenud 1 protsendipunkti võrra.

Kui 2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Saksamaale peaaegu ainult õlut (95% Saksamaale eksporditud alkoholist), siis 2016. aasta samal perioodil hakati sinna viima ka rohkem siidrit, mille osatähtsus küündis 31%-ni.

Alkoholi eksport Leetu vähenes tänavu I poolaastal võrreldes 2015. aasta I poolaastaga 71%. Kui 2015. aasta esimesel poolel moodustas enamuse (58%) alkoholi ekspordist õlu, siis 2016. aasta I poolaastal kahanes õlle osatähtsus 19%-le. Leetu hakati rohkem eksportima siidrit ja kanget alkoholi, mis moodustasid 2016. aasta I poolaastal vastavalt 53% ja 28% alkoholi ekspordist sinna.

Alkoholi_eksport_2015_4

Kodumaise alkoholi eksport on 2016. aasta I poolel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga koguseliselt kasvanud kõige rohkem Hiinasse (11 korda), Tšehhi (10 korda), Belgiasse (9 korda), Norrasse (8 korda) ja Sierra Leonesse (6 korda). Kui Sierra Leonesse on eksporditud peamiselt ainult siidrit, siis teistesse riikidesse peamiselt õlut. Sierra Leone on üks uuematest võimalikest sihtturgudest, samuti on Eestis toodetud alkoholi viimastel aastatel hakatud vedama Austriasse, Kõrgõzstani, Mauritiusele, Malaisiasse, Nepali, Uus-Meremaale, Slovakkiasse ja Vietnami.

Käsitööõllede eksport on tunduvalt laienenud

2015. aasta esimesel kuuel kuul eksporditi Eestis toodetud käsitööõllesid ainult Lätti ja Soome. Aasta hiljem samal perioodil on käsitööõllede eksport suurenenud 81 korda ja lisandunud on mitmeid uusi sihtriike. Käsitööõllesid on tänavu esimesel kuuel kuul eksporditud kõige rohkem Soome (39% kogu käsitööõllede ekspordist), Prantsusmaale (16%), Hollandisse (13%), Itaaliasse (6%), Saksamaale (5%) ja Taani (4%). Peale selle on käsitööõllesid väiksemas koguses veetud ka Suurbritanniasse, Belgiasse, Rootsi, Hispaaniasse, Norrasse, Lätti, Šveitsi, Poola, Bulgaariasse, Austriasse, Leetu ja Ameerika Ühendriikidesse. Käsitööõllede osatähtsus on aga eksporditava alkoholi koguses siiski marginaalne: 2016. aasta esimesel poolel moodustasid need vaid 0,8% alkoholi koguekspordist ja 1,1% kõikide õllede ekspordist.

joonis_2

Alkoholi import on suurenenud

Alkoholi koguseline import Eestisse on 2016. aasta I poolaastal võrreldes 2015. aasta sama perioodiga kasvanud  15%. Kõige rohkem on 2016. aasta alguses imporditud õlut (36%), veini (28%) ja siidrit (20%).

Kuna alkoholisortide mõõtühikud pole alati samad (nt õlle puhul on selleks liiter, kangema alkoholi korral liiter puhast (100%) alkoholi), siis on joonisel kasutatud nende võrdlemiseks netokaalu.

Mõisted

Netokaal – kauba kaal ilma pakendita ja see esitatakse kilogrammides.

Eesti päritolu kaupade eksport – Eestis toodetud või töödeldud kaupade väljavedu teistesse riikidesse.

Import – kaupade sissevedu Eestisse sisetarbimiseks ja välismaale edasimüügiks, taasväljaveo kohustusega ajutine sissevedu töötlemise eesmärgil ning taassissevedu pärast töötlemist väljaspool Eestit. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Hanna Pook, Statistikaameti väliskaubanduse praktikant
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik