Tag Archives: juhtimislauad

Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.

Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras

FOTO: Shutterstock

Koroonaviiruse tõttu on tänavad, veeteed ja õhuruum muutunud liiklustühjaks ning ka õhusaastatus on seireandmete alusel võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Juba analüüsitakse ka müra vähenemist. Elukeskkonnakvaliteedi vaatenurgast on saastatuse vähenemine positiivne, kuid püsiva muutuse saavutamiseks on vajalikud siiski struktuursed nihked.

Kuigi selle aasta rahvusvahelise Maa päeva teema on kliimameetmed, siis ka Maa päeva korraldajad toovad esile kaks üleilmset kriisi, mille lahendamisega tegeleda. Üks on koroonapandeemia ja teine kliimakatastroof. Kui esimest on võrreldud sprindiga, siis teist maratoniga.

Looduse sõnum inimkonnale

ÜRO keskkonnaprogrammi seisukohtade põhjal on nii kliimakriis kui ka koroonaviirusest tingitud kriis looduse sõnum inimkonnale. Me peame kaitsma kogu metsikut loodust, et tagada enda tervis ja heaolu planeedil Maa. Keskkonnaeksperdid rõhutavad, et loomadelt pärinevate haigusetekitajate levik inimestele on meie enda tegevuse tagajärg. Nii muutuv kliima kui ka maakasutuse muutused toovad kaasa uued elutingimused, mis võivad viia elupaikade kadumisele ja sunnivad loomi elama inimestele lähemal. Inimeste või kariloomade suhtlemine metsloomadega loob võimaluse potentsiaalsete haigusetekitajate ülekandumiseks. Näiteks nahkhiirtega seotud viirused hakkasid arvatavalt rohkem levima põllumajanduse laienemisest tingitud elupaikade kadumise tõttu.

ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor Inger Andersen ütles märtsi lõpus toimunud usutluses, et esmaseks prioriteediks praegu on inimeste kaitse koroonaviiruse eest ja selle leviku tõkestamine. Kuid ta rõhutas, et pikaajalises plaanis on vajalik tegeleda ka looduslike liikide elupaikade kaitsega. Kümnele miljardile läheneva rahvaarvuga inimkonnal on parem suunduda tulevikule vastu omades looduse näol liitlast, mitte vaenlast.

Kliimameetmed Eestis

Kliimateemade punane signaaltuli on juba mõnda aega plinkinud mitmetel globaalsetel juhtimislaudadel. Kliimamuutused on paljude teadlaste arvates suurim väljakutse inimkonna tulevikule harjumuspärases elukeskkonnas. Üleilmseltki on seatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Näiteks süsinikuheidet maailmas on vaja vähendada kiirusega 7% aastas, et Pariisi kliimaleppes aastaks 2050 seatud eesmärke saavutada. Pariisi kliimaleppega on ühinenud ka Eesti.

Kasvuhoonegaaside koguemissioon langes Eestis 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 4,5% ja võrreldes 1990. aastaga on langus enam kui kahekordne. Üleeelmisel, 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase ehk 88% tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2%, tööstusest 3,1% ja jäätmekäitlusest 1,6%. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine ühe elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

Selle aasta Maa päeva fookus ongi just kliimameetmetel. Arutletakse, mis aitaks toetada nii majandust kui ka tuua täiendava arengu kliimavaldkonnas. Samuti otsitakse vastuseid, kuidas toetada majanduskasvu ning panustada nii kohaliku kui ka üleilmse kestliku arengu saavutamisele. Euroopa rohelise kokkuleppe kombineerimine praegusest kriisist väljumise meetmetega võimaldaks luua keskkonnasõbralikuma majandusmudeli, mis arvestaks planeedi piiridega.

Planeedi piire arvestava ühiskonna ja majanduse arengu mudel (Rockström ja Klum, 2016)

Keskkonnateenuseid ja -kaupu tootev sektor (edaspidi rohemajandus) on juba praegu Eestis potentsiaalikas majandusharu, mis loob lisandväärtust, pakub töökohti ja võimaldab toota eksportturgudele. Rohemajanduse kogusuurus Eestis oli 2017. aastal 3 miljardit eurot. Kui võrrelda selle mahtu majanduse kogutoodanguga, siis esialgsel hinnangul hõlmas rohemajandus sellest ligikaudu 6%. Sektori toodetud lisandväärtus moodustas 5% sisemajanduse koguproduktist (SKPst) ja 15% selle toodangust eksporditi. Rohemajandus on aasta aastalt kasvanud ning on suuruselt võrreldav näiteks hariduse ja tervishoiu valdkonna toodanguga.

Jätkusuutliku arengu hindamiseks on loodud säästva arengu üleilmsete eesmärkide raamistik, mis võimaldab võtta arvesse olulisi keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri sihte. Selleks, et saavutada struktuurseid ja püsivaid nihkeid meie keskkonnas ja majanduses, tuleb jälgida Eestile asjakohaseid säästva arengu tegevuskava indikaatoreid ning kasutada otsuste tegemisel temaatilist juhtimislauda. Juhtimislauad tuginevad tegelikele andmetele ja annavad ülevaate olulistest näitajatest ning lootuse riske paremini hallata ka praeguses kriisisituatsioonis. Oleme oma planeedi ja elukeskkonna vastu viisakad ning kasutame seda targalt, tehes läbimõeldud otsuseid.

Lähemalt Maa päevast ja rohemajandusest

Liituge täna, 22. aprillil Maa päeva tähistajatega kogu maailmas ja tehke midagi, mis muudaks meie kauni planeedi paremaks elukohaks. Näiteks liituge „Teeme ära!“ poolt täna korraldatava ühise digiprügi koristusega või istutage puu. Maapäeva võrgustik võttis plaani istutada 2020. aastal 7,8 miljardit puud.

Lähemalt loe Maa päeva kohta siit: https://www.earthday.org/earth-day-2020/

Maa päeva võrgustiku missiooniks on mitmekesistada, harida ja aktiveerida keskkonnaliikumist kogu maailmas. See on maailma suurim keskkonnaliikumise keskus, kes teeb koostööd enam kui 75 000 partneriga rohkem kui 190 riigis, edendades positiivset koostööd meie planeedi heaks. Aastal 2020 on rahvusvahelise Maa päeva 50. aastapäev.

Vaata andmeid rohemajanduse kohta

Kas sina juba kuulud tarkade otsustajate klubisse?

Mis juhtub andmetega, kui need rebida välja ülekuhjatud Excelist ja paigutada läbimõeldult graafikutesse? Numbrid hakkavad elama ja rääkima keeles, mis suunab tegema tarku ja kvaliteetseid juhtimisotsuseid. Statistikaameti juhtimislauad on andmetele sellise elu sisse puhunud.  

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti projektijuht

Statistika on teadliku otsustamise juures võimas tööriist. Andmetel põhinevad otsused suurendavad töö efektiivsust, kiirendavad arengut ja aitavad tagada jätkusuutlikkust. Kui paljud meist aga suudavad töödelda, kirjeldada ja analüüsida lõputut hulka teadmisi, mis iga päev peale voolab?

Juba üle kahe kuu on igaühele, kellele läheb korda, et tema otsused põhineksid teadmistel ja andmete põhjalikul analüüsil, mitte pelgalt kõhutundel või hetkeemotsioonil, kasutamiseks statistikaameti loodud uuenduslik digitööriist – juhtimislauad. Juhtimislauad leiab aadressilt https://juhtimislauad.stat.ee/.

Kelle jaoks juhtimislauad loodi?

Idee luua juhtimislaudade rakendus sai alguse sellest, et statistikaameti poole pöördus ettevõtete ja erialaliitude juhte, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste esindajaid, kelle ühine mure oli, kuidas saada endale olulistest näitajatest head, selget ja kiiret ülevaadet.

Nii hakkaski statistikaamet looma veebirakendust, kus eri elualade esindajad võiksid oma näitajad koondada endale vajalikuks ülevaateks, mida olulisi otsuseid tehes jälgida.  

Mis infot leiab juhtimislaualt?

Juhtimislauad kajastavad kolme sorti infot:

1) ettevõtlusandmed;

2) piirkondlik statistika;

3) arengukavade näitajad.

Juhtimislaual olevad andmed pärinevad statistikaameti andmebaasist. Usaldusväärsed ja objektiivsed uuenevad juhtimislaudadel automaatselt.

Juhtimislaud annab täpse pildi sellest, millises suunas olulised näitajad liiguvad ja mis eesmärgid on vaja arengukavades saavutada.

Rakendust luues oli statistikaametil üks põhieesmärk – soodustada seda, et avaliku ja erasektori suhtlus muutuks tõhusamaks, nad vaataksid ja analüüsiksid samu näitajaid, mõtestaksid neid üheskoos lahti ning tehtud otsuste põhjal muutuks Eestis elu paremaks.

Miks on kasulik rakendust kasutada?

Juhtimislaud aitab kokku hoida hulga väärtuslikku aega nii ametnikul kui ka ettevõtte juhil, sest andmebaasi kaevumata saab kätte andmed, mis on visualiseeritud ülevaatlikel andmegraafikutel.

Neid jooniseid võib soovi korral jagada oma partneritega ja sotsiaalmeedias, lisada oma veebilehele või esitlusele.

Juhtimislauda andmeid saab vaadata aegreal, kaardil, piirkondade võrdlusena, graafikud võimaldavad ka valitud väärtuseid sisse ja välja lülitada.

Kuidas juhtimislauda kasutada?

Juhtimislaual võib hõlpsalt kokku panna ka päris oma juhtimislaua, kust saab alati kõige kiiremini kätte näitajad, mis just sulle kõige rohkem huvi pakuvad ning mida kõige sagedamini vajad.

Kui oled näiteks mõnes kohalikus omavalitsuses spetsialist ja sul vaja täpset ülevaadet oma piirkonna elanike rände kohta, siis juhtimislaualt leiad info nii rändesaldo, inimeste sisse- ja väljarändamise kohta.
Keda aga huvitab üldisemalt, milline on Eesti inimeste elujärg, kui turvaline ja puhas on meie elukeskkond, kui mõistlikult kasutame oma loodusvarasid ning mis suunas Eesti nendes valdkondades liigub, leiab vastused säästva arengukava näitajate juhtimislaualt.

Kui oled juhtimislauale sisenenud tuvastatud kasutajana, avaneb sulle alati see töölaud, kus viimati andmete uurimine pooleli jäi.

Mis kasu on juhtimislauast ettevõtjale?

Juhtimislaualt saab kasulikku teavet nii alustav ettevõtja kui ka juba tegutseva ettevõtte juht, kes peab laienemisplaane.  Andmegraafikud ja joonised annavad vastuseid paljudele küsimustele, näiteks kui palju ettevõtteid huvipakkuvas sektoris tegutseb, kui suured on nende tootmismahud, müügitulu ja investeeringud, mis on sektoris keskmine brutokuu- ja tunnipalk ning kui palju on vabu ametikohti.

Lisaks võib leida juhtimislaualt infot, kui palju tegutseb huvipakkuvas piirkonnas konkurente, kui suured need on ja mis hinnaga tasub oma toodet müüa.  

Hetkel on kasutamiseks toiduainetööstuse-, kaubanduse-, metsanduse ja puidutööstuse, turisminduse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja raamatupidamise juhtimislaud.

Vaata juhtimislauad.stat.ee! Ei leidnud infot, mis sind huvitab? Võta ühendust statistikaameti klienditoega stat@stat.ee