Tag Archives: jõulud

Eesti päritolu jõulupuud ehivad peamiselt Taani kodusid

Statistikaameti andmetel eksportis Eesti 2016. aastal ligi 115 500 jõulupuud, millest 99,7% oli kasvatatud Eestis. Ligi 60% Eestist eksporditud jõulupuudest jõudis Taani ja 25% Suurbritannia kodudesse.

Jõulupuude väljavedu kahenes 2016. aastal eelneva aastaga võrreldes 11%, mida enim mõjutas väljaveo vähenemine Saksamaale 85%. Eesti jõulupuid jõudis vähem ka Taani, Lätti, Poola, Soome ja Rootsi. Samas suurenes Eesti jõulupuude eksport Suurbritanniasse ning uuesti leidsid Eesti jõulupuud tee Venemaale ja Belgiasse.

Eestisse veeti 2016. aastal sisse 7900 jõulupuud, mis on sarnane varasema aasta kogusele. Ligi kolmveerand Eestisse imporditud jõulupuudest tuleb Taanist.

Jõulupuude kaubavahetus toimub aasta kahel viimasel kuul. Eestist eksporditakse aastas kümne elaniku kohta üks jõulupuu. Jõulupuude eksport toob sisse 1,5 eurot elaniku kohta.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Kombineeritud nomenklatuuris (KN) on jõulupuude kaubakood: 06042020. Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

Ilutulestik jõuab Eestisse peamiselt aasta viimases kvartalis

Statistikaameti andmetel imporditi 2016. aastal Eestisse 1 miljoni euro eest ilutulestikutooteid. Nende peamine sissetoomise aeg on aasta viimane kvartal ja päritoluriik Hiina.

2016. aastal tuli 92% kogu imporditud ilutulestikust Hiinast, viis aastat varem 100%. Viimastel aastatel on kaupa toodud ka Saksamaalt (5%) ja Itaaliast (2%). 2016. aasta toodi koguseliselt Eestisse 408 tonni ilutulestikutooteid. Hiinast sisse toodava ilutulestiku kilo hind on läbi aegade olnud ca 2 eurot kg ja Euroopast toodul ligi 30 eurot kg. Ilutulestikutoodete peamine sissetoomise periood on II poolaasta ja enim just aasta viimane kvartal. Viimastel aastatel on ilutulestiku import püsinud 1 miljoni euro piires, suurim oli sissevedu 2013. aastal kui ilutulestikku toodi Eestisse 1,2 miljoni euro eest.

2016. aastal eksporditi Eestist 122 000 euro eest ilutulestikku ja see läks Venemaale. Varasematel aastatel on lisaks Venemaale eksporditud ka Leetu, Lätti ja vähem Ukrainasse. 2013. aastal oli ilutulestiku eksport suurim kui 309 000 euro eest eksporditi Eestisse toodud kaupa edasi Leetu ja Venemaale.

Kombineeritud nomenklatuuris on ilutulestikutoodete kaubakood: 36041000
Detailsem ülevaade statistika andmebaasis.
VK2161: Kaupade eksport kaubakoodi (KN 8-kohaline kood) ja riigi järgi, 2016 (kuud)
VK2162: Kaupade import kaubakoodi (KN 8-kohaline kood) ja riigi järgi, 2016 (kuud)

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Pilt

Eesti jõulukuused Euroopa kodudes

Jõulukuu muudab elanike tarbimisharjumusi

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Jõulukaupade eksport kahekordistus

Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi 2013. aastal jõulukaupu
2,5 miljoni euro eest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes jõulukaupade eksport kaks korda ja import 1,4 korda.

Jõulukaupu imporditi 23 riigist. Kõige rohkem toodi Eestisse jõulukaupu Hiinast ja Hollandist (vastavalt 42% ja 11% jõulukaupade impordist). Eesti eksportis jõulukaupu 35 riiki, kõige rohkem Saksamaale ja Venemaale (vastavalt 44% ja 20% jõulukaupade ekspordist).

Jõulupuid imporditi Eestisse 2013. aasta viimases kvartalis üle 100 000 euro eest ning peamiselt Taanist (97%). Samal ajal eksporditi jõulupuid üle 700 000 euro eest ning peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Eesti turul müüdavad ilutulestikutooted on enamasti pärit Hiinast (96%). 2013. aastal imporditi pürotehnilisi tooteid üle 1,2 miljoni euro eest, mis oli 1,6 korda rohkem kui aasta varem.

Detsembris jätab elanik kauplustesse ligi 340 eurot

Detsembrit võib pidada jaekaupmeeste edukaimaks kuuks – jaemüük suureneb novembriga võrreldes püsivhindades keskmiselt viiendiku võrra. Selline tõus on tavapärane, kuna toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

2013. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi kauplustesse elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku rohkem kui novembris. Jaekaupmeeste jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66% andsid suured toidukauplused (nn super- ja hüpermarketid), kus on ülekaalus toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu. Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27%, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud. Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38%, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17%.

Detsember on aasta edukaim kuu ka Läti ja Leedu jaekaupmeestele, kui müük teeb sarnaselt Eestile suurima kuise hüppe. 2013. aasta detsembris kasvas nii Läti kui ka Leedu jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades eelmise kuuga võrreldes kummaski ligi 17%, Eestis oli müügitulu kasv mõnevõrra aeglasem – 15%. Kui võrrelda Balti riikides jaekaubandusettevõtete müügitulu elaniku kohta, siis Eestis oli see 2013. aasta detsembris 391 eurot, mis oli 45% suurem kui Leedus (269 eurot) ja 32% suurem kui Lätis (297 eurot). Siinkohal võib ühe peamise põhjusena välja tuua Eesti suurema keskmise brutokuupalga, mis oli 2013. aasta IV kvartalis 46% suurem kui Leedus ning 34% suurem kui Lätis.

Majutatute hulgas suureneb puhkusereisil olijate osatähtsus

2013. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 222 000 turisti, kellest 82 000 olid Eesti elanikud ning 140 000 välisturistid. Enim ehk 80% välisturiste saabus Eestisse naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist. Populaarseimaks sihtkohaks nii välisturistide kui ka Eesti elanike seas oli Tallinn, millele järgnesid Pärnu ja Tartu.

Detsembris on tavapärane, et novembriga võrreldes suureneb puhkuse- ja väheneb tööreiside arv. Nii oli ka 2013. aasta detsembris, kui Eesti majutusettevõtetes peatunud turistide puhkusereiside arv kasvas ligi viiendiku ja tööreiside arv vähenes sama palju.

Pühadesõnumid on populaarsed

Üldjuhul suureneb IV kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes lühisõnumite saatmine. 2013. aasta IV kvartalis saadeti 3,8 miljonit lühisõnumit rohkem kui III kvartalis. Lühisõnumite arvu suurenemist IV kvartalis mõjutab osaliselt jõulukuu, mil inimesed saadavad üksteisele jõulutervitusi sõnumi teel.

Detsembris tõuseb keskmine brutokuupalk

Detsembris on tavapärane ka keskmise brutokuupalga tõus võrreldes novembriga. Kui 2013. aasta keskmine kuine brutokuupalga muutus oli 0,7%, siis detsembris võrreldes novembriga oli see 6,1%. Sellist muutust mõjutavad osaliselt ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud (töötajatele makstavad jõulupreemiad, tulemustasud, aastalõpu preemiad jne).

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik

 Mõisted

Jõulu- ja uusaastakaubad (v.a. küünlad ja elektrilised küünlad, naturaalsed jõulupuud ning jõulupuude alused) – kombineeritud nomenklatuuri kaubakood 950510.

Kaupade jaemüük on kaupade edasimüük kauplustest, kioskitest ja müügilettidelt eraisikule isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks. Kaupade jaemüügis ei arvestata püsikaupade müüki eraisikutele liisinguettevõtte kaudu, kui kauba omanikuks saab liisinguettevõte.

Müügitulu on ettevõtte kogutulu ehk siis kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise.

Statistiku pilk jõuludele

Detsembris imporditakse Eestisse ligi 40% mandariinide aastasest kogusest, ehk ligi kolm kilogrammi elaniku kohta. Suureneb jõulukaupade, jõulupuude ja küünalde väljavedu Eestist. Kaupade jaemüük kasvab detsembris ligi viiendiku ning majutusasutustes peatub üks Vene turist kolme Soome turisti kohta.

Jõulu- ja uusaastakaupu eksporditi 2011. aasta detsembris Eestist 1,38 miljoni euro eest ja imporditi Eestisse 1,15 miljoni euro eest. Nende kaupade eksport suurenes eelneva aastaga võrreldes üle kahe korra. Kui varasematel aastatel ületas jõulukaupade import eksporti, siis 2011. aastal oli esmakordselt eksport suurem. Kolmveerand Eestisse sisseveetavast jõulu- ja uusaastakaubast on Hiina päritolu.

Eesti ekspordib jõulupuid peamiselt Taani

Eestist eksporditi 2011. aasta jõulupühadeks ligi 51 500 jõulupuud. Enim ehk 34 700 jõulupuud viidi Taani, järgnesid Suurbritannia ja Holland. Võrdlusena olgu toodud, et Põhjamaade seas oli Taani ise suurim jõulupuude eksportija (6,7 miljonit jõulupuud), Rootsi eksportis ligi 53 400 jõulupuud, Soome aga mitte ühtegi. Viimastel aastatel on Eestisse detsembris imporditud ligi 7000 jõulupuud.

Küünalde ekspordi kõrgaeg on aasta viimasel kolmel kuul

Eesti eksportis 2011. aastal 17 miljoni euro eest küünlaid, sellest pool veeti välja jõuluperioodil ehk oktoobrist detsembrini. Küünlaid eksporditi peamiselt Rootsi, Soome ja Norrasse. Eesti ekspordib oluliselt rohkem küünlaid kui impordib.

Mandariinid jõuavad Eestisse jõuluks

Detsembris imporditi Eestisse 3600 tonni mandariine ehk 2,7 kilogrammi elaniku kohta. Mandariinidel on elanike jõululaual kindel koht — detsembris imporditi 40% Eesti aastasest mandariinikogusest. Pooled sisseveetavatest mandariinidest olid Hispaania päritolu, järgnesid Maroko ja Itaalia.

Kauplustesse jääb ligi 300 eurot elaniku kohta

2011. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes 393 miljoni euro eest kaupa ehk 293 euro eest elaniku kohta. Kõige suurema kuise hüppe teeb jaemüük detsembris. Kui 2011. aastal oli jaekaubanduses keskmine kuine muutus 1,3%, siis detsembris võrreldes novembriga 21%. Ka eelnevatel aastatel suurenes detsembris jaemüük võrreldes novembriga ligi viiendiku.

Kõige rohkem kaupu müüakse toidukaupade kauplustes, mis annavad ligi pool kogu detsembri jaemüügist. Kõige rohkem kasvab müük just suurtes toidukauplustes — novembriga võrreldes neljandiku. See näitab, et Eesti elanikud ostavad kingitusi poodidest, kus sooritatakse oma igapäevaseid toiduostud. Internetist jõulukingitusi eriti ei osteta. 2011. aastal detsembris müüdi interneti ja posti teel 5,5 miljoni euro eest kaupu, mis moodustas veidi üle 1% kogu jaemüügist ning detsembri müük oli väiksem kui novembris.

Eesti majutusettevõtetes peatuvad peamiselt Soome ja Venemaa turistid

2011. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes 125 000 välisturisti. Kõrghooajal juulis oli Eesti majutusettevõtetes 273 000 väliskülalist, mis on üle kahe korra rohkem kui detsembris. Detsembris olid pooled Eestit külastanud turistidest Soomest (64 000 turisti). Iga kolme Soomest tulnud turisti kohta majutati üks turist Venemaalt (kokku 24 000 Venemaa turisti).

Jõulu- ja uusaastakaubad (v.a. küünlad ja elektrilised küünlad, naturaalsed jõulupuud ning jõulupuude alused) – kombineeritud nomenklatuuri kaubakood 950510.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik