Tag Archives: jätkusuutlik Eesti

Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Üleilmsed eesmärgid on kutsunud vaatama Eesti arengule laiemalt ja seirama protsesse, mis on üldise tähelepanu all. Esimest korda avaldatakse Eestis jätkusuutlikkuse näitajad, lähtudes ÜRO tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ eesmärkidest. Eesti jätkusuutlikkuse jaoks oluline teema – kultuuriruumi elujõulisus – on üleilmsete eesmärkide kõrval võrdväärselt pildil.

Ühiskonna ja majanduse arengu suunamisel, et saavutada üleilmsed säästva arengu eesmärgid, on Eestil oma probleemid, eelisvaldkonnad ja vaatenurk. Statistikaamet avaldas 30. novembril kogumiku „Säästva arengu näitajad“, mis loodetavasti toob Eesti lugejale lähemale muidu ehk üsna kaugeks jäävad ÜRO üleilmsed eesmärgid. 17 eesmärgist koosnev seireraamistik kuvab 87 näitajat nii ajalises perspektiivis kui ka rahvusvahelises võrdluspildis. Kogumikus rulluvad lahti Eesti tugevad ja nõrgad küljed ning meie edu ja ebaedu nii Euroopa Liidu kui ka laiemas rahvusvahelises kontekstis. Detailirohke sissevaade Eesti arengule üleilmsete säästva arengu eesmärkide alusel on saanud teoks Riigikantselei ja säästva arengu komisjoni initsiatiivil ning Statistikaameti ja säästva arengu töörühma koostöös.

„Säästva arengu näitajate“ kogumikku esitletakse täna, 5. detsembril, Riigikogu konverentsisaalis säästva arengu foorumil „Eesti edenemisest üleilmsete säästva arengu eesmärkide rakendamisel“.

Kui tõsised probleemid on need valitud 17 eesmärki Eestis? See, kui suuri pingutusi tuleb jätkusuutlikkuse tagamiseks teha, ei ole praegu üleilmseltki selge. Eesti olukorra võrdluspilt Euroopa Liidu riikidega näitab andmete põhjal, et meil on kesisem seis viie eesmärgi puhul: tervis ja heaolu, ebavõrdsuse vähendamine, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuse leevendamine ning linnade ja asumite jätkusuutlikkus. Teistest parem on olukord samuti viie eesmärgiga: toiduga kindlustatus, jätkusuutilk põllumajandus, kvaliteetne haridus, üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks ning ookeanid ja mereressursid, lisaks meile iseomane  kultuuriruumi elujõulisuse tagamine. Ülejäänus oleme keskmisel tasemel. Siiski peab arvestama, et kõik ei ole andmete tõttu päris võrreldav, näiteks linnade ja asumite jätkusuutlikus.

Kümne aasta võrdluses on nelja halvemal positsioonil oleva eesmärgi näitajate olukord siiski paranenud. Nii on paranenud enamik näitajaid tervise ja heaolu valdkonnas ning olmejäätmete ringlussevõtt ja keskkonnajuhtimise rakendamise näitajad säästva tootmise ning tarbimise eesmärgi all.  Mitme nende eesmärkide näitajate poolest oleme siiski mahajääjate hulgas koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Kuigi „väntame“ neist edasi tunduvalt kiiremini, ei ole see olnud piisav, et juhtrühmale järele jõuda. Sellised näitajad on näiteks: tootlikkus, oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, välditavad surmad, suremus kroonilistesse haigustesse. Vaid ebavõrdsuse vähenemise kehvas kohas ei ole enamiku trendide korral näha paranemist. Kuigi sissetulekute erinevus teiste riikidega väheneb, ei ole eestisisestes sissetulekutes ega ka arstiabi kättesaadavuses positiivset muutust.

Eesmärkidest, kus oleme Euroopa Liidu riikide hulgas suhteliselt heal kohal, on haridusvaldkond juba viimased kümme aastat olnud edukas: kõrgharitute, elukestvas õppes ja huvihariduses osalejate ning tippsooritustasemel õpilaste hulk suureneb. Samuti väheneb nende madala haridustasemega noorte osa, kes ei jätka õpinguid. Mõnes eduvaldkonnas on näha ka n-ö käestlaskmist. Näiteks toiduga kindlustamise ja jätkusuutliku põllumajanduse eesmärgi puhul on Euroopa Liidus positiivsetena paistvad põllumajanduse kemiseerimise madalad näitajad siiski kasvamas.

Kõigi näitajate hulgas vilguvad siin ja seal nn punased tuled – need on näitajad, kus oleme Euroopa Liidu kolme viimase hulgas. Õnneks on mitmed neist siiski paranemas. Näiteks kasvuhoonegaaside heide ja happevihmasid põhjustavate gaaside emissioon vähenevad ning energia ja ressursitootlikkus suurenevad. Samuti väheneb sooline palgalõhe ja liiklusõnnetustes kannatanute arv.

Eredalt „rohelised tuled“ on meie edulood, millega oleme teistele riikidele eeskujuks. Meil on enim tippsooritustasemel õpilasi, Euroopa Liidu võrdluses soodsas seisundis elupaigatüüpe ja liike. Samuti on valitsemissektori võlg ja energiasõltuvus euroliidu madalaimad.

Üleilmsete eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus toimub ka kultuurikeskkonnas. Muudele positiivsetele suundumustele vastandub kontrastina see, et Eesti kultuuriruumi eesmärgi näitajatel – loomulik iive, summaarne sündimuskordaja ja eesti keele kõnelejate arv – on trend negatiivne.

Kogumik vaatab Eesti olevikule ja minevikutrendidele läbi üleilmsete tulevikueesmärkide prisma ja on sissejuhatus „üleilmsete säästva arengu eesmärkide maailma“.

Tegemist on nn esimese tõmmisega uuest näitajate valikust. Soovitame lugejatel pugeda nende jaoks oluliste ja asjakohaste näitajate pealispinna alla, et analüüsida nende sisu ja mõtestada Eesti arengut.

Peale veebikogumiku on veebinurk ja andmebaasitabelid, millele lisandub ka tulevikus interaktiivne juhtimislaud.

 

 

Kaia Oras, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

Eesti jätkusuutlikkus Rio+20 konverentsi valguses — kas reaalne edu või madal stardipositsioon?

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21). 

Kui Euroopa Liit (EL) ütleb ÜRO säästva arengu juubelikonverentsiks (Rio+20) ühtse seisukoha väljatöötamisel, et säästva arengu suunal liikumisel on suured puudujäägid ja rahvusvaheline üldsus ei ole 20 aastat tagasi kokku lepitud kohustusi veel täielikult täitnud, siis kuidas on Eestil läinud? 

Eestis lähtutakse jätkusuutliku arengu määratlemisel säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21, 2005) neljast arengueesmärgist ja säästva arengu rakendusvaldkondadest. Eesti jätkusuutlikkuse kriteeriumiks on tasakaalustatud ja mõõdetav liikumine nelja omavahel seotud arengueesmärgi suunal: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Nende arengueesmärkide saavutamiseks ja ka saavutatu mõõtmiseks on Riigikantselei (kes koordineerib säästva arengu strateegia rakendamist Eestis) määratlenud Eesti jaoks olulised fookusteemad: majanduslik jõukus, innovatsioon ühiskonnas, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, majanduse jätkusuutlikkus, tööhõive, haridus, elukvaliteet, võrdsed võimalused, hariduses osalemine, interneti levik, turvalisus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnasõbralik transport, keskkonnasaastamine, jäätmete teke ja jäätmete käitlus, liigiline mitmekesisus, eesti keele säilimine, kultuuris osalemine, eesti rahva säilimine. Vaatleme läbi nende fookusteemade Eesti arengusuundumusi möödunud kümnendil. 

Paljude majandusnäitajate valguses on Eesti heaolu suurenenud 

Paljudel Eesti riigirahanduse ja majanduse jätkusuutlikkuse ning ka innovatsiooni näitajatel on viimasel kümnendil hoolimata majanduskriisist positiivne suundumus. Neid positiivseid trende varjutab vaid enamusele näitajatele ajalooliselt välja kujunenud madal stardipositsioon EL liikmesriikide hulgas (SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, aga ka hõive teadmusintensiivses teeninduses ning keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses). Nii oleme siiski ka kümnendi lõpuks veel paljude jõudsalt paranenud näitajate osas allpool EL keskmisest tasemest. Positiivseks erandiks on riigirahanduse jätkusuutlikkuse näitajad (valitsemissektori eelarve tasakaal ja valitsemissektori võlg), mille osas olime ja oleme EL paremiku hulgas. 

Tööpuudus muudab kogukondade toimetuleku ja heaolu küsitavaks 

Tööhõive fookusteema näitajate osas oleme EL-s sattunud kriisi ajal just kehvemate sekka — töötuse määr on Eestis praegu märksa kõrgem kui EL-s keskmiselt. Eesti tööpuudus on olnud ELi keskmisest kõrgem nii eelmise kümnendi alguses kui ka nüüd. Eriti murettekitav on aga pikaajaliste töötute osatähtsuse kasv (pooled töötutest on pikaajalised töötud ehk aasta või kauem tööd otsinud). See näitaja kasvas viimastel aastatel järsult ja Eesti paigutus antud näitaja alusel EL kolme viimase riigi hulka. 

Elukvaliteedi, võrdsete võimaluste ja turvalisuse trendid on positiivsed, kuid võrdluses teiste EL riikidega oleme keskmisest tasemest allpool 

Elukvaliteeti peegeldavate näitajate (oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, HI-viiruse levik, vereringeelundite haigustesse suremus), enamuse võrdsete võimaluste näitajate (sissetulekute ebavõrdsus, suhteline vaesus, alaealiste vaesusrisk) ning turvalisuse näitajate (erinevatel välispõhjustel hukkunud, iskikuvastased kuriteod, aga ka enesetapud) trendid on möödunud kümnendil paranenud. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate trendidest on olnud teatavate negatiivsete arengutega vaid suremus pahaloomulistesse kasvajatesse ja võrdsete võimaluste näitajatest ka tõrjutust peegeldav pikaajalise töötuse näitaja. Kõigi nende näitajate järgi on aga olukord Eestis siiski kehvem EL keskmisest. 

Eesti haridusnäitajad on head 

Haridusest väljalangemine on Eestis olnud madalam kui EL-s keskmiselt. Samuti vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus on Eestis kõrgem kui EL-s keskmiselt. Need trendid on olnud viimasel kümnendil ka positiivsel arenguteel. Kõrgtehnoloogilisele innovatsioonikesksele majandusele ülemineku seisukohalt ühe olulise eelduse täitmine oleks loodus- ja täppisteadustes ning tehnikaaladel kõrghariduse saanute osatähtsuse kasv. Eestis on see näitaja võrreldes kümnendi algusega tõusnud, aga alates 2007. aastast langev. EL riikide hulgas oleme selle näitaja osas keskmisest allpool. 

Ökoloogilise tasakaalu otsingul — edu ja reaalsed probleemid 

Pikaajalise arengueesmärgi „ökoloogilise tasakaalu säilitamine“ aktuaalsetes fookusteemades ─ loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika ja transport, keskkonna saastamine, jäätmekäitlus ning liigiline mitmekesisus ─ väljendavad paljud näitajad positiivseid arenguid. Teisalt on Eesti paljude ökoloogilise tasakaalu näitajate põhjal EL liikmesriikide hulgas madalal kohal just Eesti energiatootmise suure keskkonnakoormuse tõttu. Lisaks energiatootmisega kaasnevatele suurtele jäätmete ja õhusaaste kogustele, on Eestis probleemiks ka majanduse enda suur energiamahukus — ühe SKP ühiku tootmiseks kulub Eestis rohkem energiat kui enamikus EL riikides. Samuti varjutab edu, mida saadakse puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuga, suurenenud tootmisega paratamatult kaasnev jäätmekoguste kasv. 2010. aastal tekkis Eestis kolmandiku võrra rohkem jäätmeid kui kümnendi alguses. Positiivne trend on majanduse energiamahukuse suhteline vähenemine, põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasv ja ka taastuvenergia osatähtsuse suurenemine. Samuti on positiivne heitveega keskkonda jõudva reostuse ja ka kõigi põhiliste õhusaasteainete atmosfääri paisatud koguste vähenemine. 

Eesti looduse liigilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt on oluline sajanditepikkuse traditsioonilise maahoolduse säilitamine 

Viimasel kümnendil on taas suurenenud traditsiooniliste maaharimisvõtete osatähtsus põllumajanduses, kus on omavahel ühendatud keskkonnahoid ja põllumajanduslik tegevus ning taimestiku ja loomastiku mitmekesisuse säilitamine. Näiteks on poollooduslikke pärandkooslusi hakatud riigi ja EL toetusel laialdasemalt taastama ja karjatamiseks kasutusele võtma. Kui pärandkoosluste harimisel ühendatakse keskkonnahoid majandustegevusega, siis loodusobjektide kaitsel keskendutakse otseselt liikide ja ökosüsteemide säilitamisele. Kaitstavate loodusobjektide pindala kolmekordistumist kümne aastaga saab pidada Eesti panuseks elurikkuse kaitsmisel ja säilitamisel. 

Eesti kultuuri elujõulisuse määravad esmajoones kultuurikandjad 

SE 21 arengueesmärgi „Eesti kultuuriruumi elujõulisuse säilimine“ fookusteemad on eesti rahva ja keele säilimine ning kultuuris osalemine. Iibe suurus seab piirid kultuurikandjate arvule kui ka inimkapitalile. Kuigi iibe näitajad on paranenud (2010. aastal oli iive taasiseseisvumisperioodil esmakordselt positiivne, st sündide arv ületas surmade arvu), on summaarne sündimuskordaja madalam kui rahva taastootmiseks vajalik. 

Eesti kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab ka ainelise ja vaimse kultuuripärandi olukord. Ainelise kultuuri murettekitavat olukorda iseloomustab avariilises seisundis ehitusmälestiste osatähtsus ja selle jätkuv kasv. Kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohast on positiivne kultuuritarbimise tõus: võrreldes kümne aasta taguse ajaga on suurenenud nii raamatukogude, kui ka muuseumide külastatavus. 

Milline hinnang anda Eesti jätkusuutlikkusele läbi SE21 arengueesmärkide ja kõigi fookusteemade?  

Eesti viimase kümnendi arenguülesanne on olnud raske ja omamoodi vastuoluline — järele jõuda EL elukvaliteedile, säilitades seejuures Eesti kultuuriruum, oluliselt suurendada ühiskonna sidusust ning tagada ökoloogiline tasakaal. Nii on just paljudel pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks olulistel näitajatel Eestil Euroopa riikide võrdluses madal positsioon. Sotsiaalse sidususe ja heaolu sotsiaalmajanduslike aspektide EL keskmisest oluliselt madalam positsioon võib luua aluse mitmekesisteks probleemideks jätkusuutliku arengu valdkondades. Positiivne on see, et Eesti paljude näitajate trendide osas on  paranejate esireas. 

SE21 siht on jõuda 2030. aastaks jätkusuutliku Eestini, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. SE21 põhjal on kõik neli arengueesmärki olulised, ühte ei saa teisega asendada. Seetõttu tuleb neid arengueesmärke käsitleda ühtse süsteemina, mille terviklik silmaspidamine ja arvestamine on jätkusuutlikkuse alus. Sellisele väga rangele määratlusele põhinedes saab öelda, et hoolimata paljudest positiivsetest arengutest ei pruugi praeguste negatiivsete trendide jätkumisel SE21-s 2030. aastaks seatud ambitsioonikas eesmärk olla kättesaadav. 

ÜRO säästva arengu juubelikonverents (Rio+20) toimub 20.–22. juunil 2012 Rio de Janeiros. Vt konverentsile pühendatud Eurostati kogumikku „Figures for the future“ (ilmus 15.06.2012).  

Põhjalikuma ülevaate Eesti kohta annab Statistikaameti kogumik „Säästva arengu näitajad“ (ilmus 30.12.2011) ja jätkusuutlikkuse näidikulaud. 

Kaia Oras, statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talituse juhataja