Tag Archives: jaekaubandus

Balti riikide jaekaubandus pöördus aasta teisel poolel tõusule

Kui 2009. aasta oli Balti riikide jaekaubandusettevõtetele väga raske ja müügitulu vähenes aastaga viiendiku, siis 2010. aasta alguses hakkas langustempo pidurduma ning pöördus aasta teises pooles tõusule.

2009. aastal vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu varasema aastaga võrreldes püsivhindades 18%, Leedus 21% ja Lätis 27%. 2010. aasta juulis pöördus Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu pärast ligi kaks ja pool aastat kestnud langust taas tõusule, kuid aasta kokkuvõttes siiski tõusu saavutada ei suudetud. Jaekaubandusettevõtete müügitulu jäi 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Lätis oli pöördepunktiks 2010. aasta august, Leedus aga 2010. aasta oktoober, mil sealsete jaekaubandusettevõtete müügitulu pöördus pärast pikaajalist langust taas tõusule. Lätis kestis sarnaselt Eestile müügitulu langus kokku ligi kaks ja pool aastat, Leedus kaks aastat. 2010. aasta kokkuvõttes vähenes Läti jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes 2%, Leedus aga 7%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus Balti riikides, jaanuar 2005 – detsember 2010 (eelmise aasta vastav kuu = 100)

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus Balti riikides, jaanuar 2005 – detsember 2010 (eelmise aasta vastav kuu = 100)

Nii Eestis kui ka Lätis suutsid tööstuskaupade kauplused 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kasvu saavutada. Eesti tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes aastaga 2%, Lätis 3%, Leedus aga vähenes 4%. Kui vaadata toidukaupade kauplusi, siis neis vähenes müügitulu kõigis Balti riikides. Eestis vähenes toidukaupade kaupluste müügitulu varasema aastaga võrreldes 3%, Lätis 5% ning Leedus 9%. Eesti toidukaupade kaupluste müügitulu kasvu piiras keskmisest kiirem toidukaupade hinnatõus. Kui 2009. aastal langesid toidukaupade hinnad varasema aastaga võrreldes 4%, siis 2010. aastal tõusid 3%. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbija- ja kaubandusbaromeetri kindlustunde indikaatorid paranesid 2011. aasta jaanuaris korraldatud küsitluse kohaselt. Tarbijate kindlustunde indikaator muutus esimest korda taas positiivseks pärast 2007. aasta augustit. Paranesid hinnangud nii pere kui riigi majandusolukorrale, tööturu arengule ning samuti hinnati säästuvõimet mõnevõrra paremaks eelmistest perioodidest. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on 2011. aasta alguses oodata seniste arengute jätkumist

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik 

Müügitulu on ettevõtte kogutulu ehk siis kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise.

Kaubandusettevõtete kasumist, juurdehindlusest ja kaubavarude müügiajast

2010. aasta III kvartalis hakkasid kaubandusettevõtted majanduskriisist toibuma. See väljendub eelkõige kasumi taastumises ning buumieelsele 2004. aasta tasemele jõudmises. Kaubanduslik marginaal (kaupluste juurdehindlus kaupadele) on samuti tõusnud võrreldes senise madalaima seisuga 2009. aasta III kvartalis, kuid buumieelsele tasemele pole veel jõudnud. Tegevusalati on majanduskriisist taastumine olnud väga erinev.

Sõiduautode registreerimine on võrreldes 2009. aastaga veidi kasvanud, kuid jõudnud alles 2002. aasta tasemeni. Uute sõiduautode müük on endiselt kesine ning jääb 2000. aasta tasemele. Mootorsõidukikaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on madal. Kaubavarude müügiaeg on veidi lühenenud, kuid jääb buumieelsest tasemest pikemaks. Kuigi 2010. aasta II ja III kvartalis õnnestus sõidukikaubandusettevõtetel kahjumist välja tulla, pole neil õnnestunud kasumit buumieelsele tasemele kasvatada.

Hulgikaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on veidi tõusnud, kuid püsib buumieelsest tasemest madalamal. Kaubavarude müügiaeg on lühenenud ja langenud 2008. aasta tasemele. Hulgikaubandusettevõtted on 2010. aasta II ja III kvartalis kasumi 2004. aasta tasemele kasvatanud. Toidukaupade hulgikaubandusettevõtted tõstsid kaubandusliku marginaali ning suutsid 2010. aasta II–III kvartalis kasumi buumiaegsele tasemele tõsta ja kaupade müügiaega lühendada.

Kütuse, metalli, puidu, ehitusmaterjali, rauakaupade ja keemiatoodete hulgimüügiettevõtete kaubanduslik marginaal on üks madalamaid (2010. aasta III kvartalis 11%) ja püsib sellel tasemel neljandat kvartalit järjest. 2010. aasta II–III kvartalis on nende hulgimüügiettevõtete kasum kasvanud ja saavutanud 2005. aasta taseme.

Jaekaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on küllaltki stabiilsena püsinud ja pole viimastel aastatel palju muutunud. Kaubavarude müügiaeg on võrreldes 2009. aasta III kvartaliga küll lühenenud, kuid on ikkagi neli päeva pikem kui buumieelsetel aastatel. Jaekaubandusettevõtetel on samuti õnnestunud pärast üle aasta kestnud kahjumiga müüki 2010. aasta II ja III kvartalis kasumisse tõusta.

Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügiettevõtete kogukasum oli kahjumis kuus kvartalit järjest. 2010. aasta II–III kvartalis saavutas nimetatud ettevõtete grupp väikese kasumi, mis on võrreldav 2004. aasta kasumiga. Nende ettevõtete kaubanduslik marginaal on suhteliselt stabiilsena püsinud. Majanduskasvu aastatel marginaal veidi kasvas, kuid nüüd on langenud buumieelsele tasemele. Kaubavarude müügiaeg on 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes lühenenud, kuid siiski pikem kui 2007. ja 2008. aastal.

Kaubandusettevõtete kogukasum, kaubanduslik marginaal ja kaubavarude müügiaeg, I kvartal 2002 - III kvartal 2010 (2005 = 100)

Kaubandusettevõtete kogukasum, kaubanduslik marginaal ja kaubavarude müügiaeg, I kvartal 2002 - III kvartal 2010 (2005 = 100)

Liivi Adamson, Statistikaameti vanemstatistik

Balti riikide jaekaubanduses on langus hakanud mõnevõrra pidurduma

Balti riikide jaekaubandusettevõtetele oli 2009. aasta väga raske. Eestis vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu varasema aastaga võrreldes 18%, Leedus 21% ja Lätis 28%. 2010. aasta alguses hakkas jaemüügi langustempo mõnevõrra pidurduma.  

Eestis on tänavu kolme esimese kuuga jaekaubandusettevõtete müügitulu võrreldes eelmise aasta vastava perioodiga langenud 8% (2009. aasta viimase kolme kuu näitaja oli 18%). Müügitulu langustempo pidurdumist 2010. aasta alguses võib täheldada ka Leedu ja Läti jaekaubandusettevõtetes. Leedus vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu kolme esimese kuuga 14% ning Lätis 13% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2009. aasta viimase kolme kuu näitaja oli Leedus 26% ja Lätis 29%). 

Kui vaadata Eesti toidu- ja tööstuskaupade kauplusi, siis peamiselt on müügitulu languse vähenemist mõjutanud tööstuskaupade kauplused. Ka buumiaastatel tagasid müügitulu kasvu põhiliselt just need kauplused. 2008. aasta jaanuarist-detsembrini vähenes tööstuskaupade kaupluste müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9% ning toidukaupade kaupluste müügitulu 1%, 2009. aastal olid need näitajad vastavalt 26% ja 9%. Võib öelda, et toidukaupade kauplused on võrdlemisi hästi vastu pidanud, kui vaadata üldist müügitulu langust jaekaubandusettevõtetes. Samas on ka ilmselge, et just püsikaubad on need, millest tarbijad esimesena loobuvad ning toidu arvelt üritatakse vähem kokku hoida. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbija- ja kaubandusbaromeetri kindlustunde indikaatorid on viimastel kuudel oluliselt paranenud. Aprillis muutus kaubanduse kindlustunde indikaator üle pika aja jälle positiivseks. Oluliselt paranesid ootused kaupade müügi ning tellimuste suhtes järgmiseks kolmeks kuuks. Ka töötajate arvu ei plaanita enam vähendada. Kuigi aastases võrdluses müügi kasvule pöördumist veel ei prognoosita, on Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul siiski järgnevatel kuudel oodata müügilanguse pidurdumise jätkumist.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, jaanuar 2005 - märts 2010

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, jaanuar 2005 - märts 2010

 

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik

Detsembris jaemüügi langus aeglustus mõnevõrra

Statistikaameti teatel vähenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 2009. aasta detsembris eelmise aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 15%. Eelnevatel kuudel 17% piires püsinud jaemüügi vähenemine aeglustus detsembris mõnevõrra.

Võrreldes 2009. aasta novembriga suurenes jaemüük püsivhindades viiendiku. See on tavapärane tõus, mille põhjustavad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

2009. aastal oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 54,9 miljardit krooni, jaemüük vähenes 2008. aastaga võrreldes püsivhindades 15%.

Jaemüügi trend, jaanuar 2002 – detsember 2009

Jaemüügi trend, jaanuar 2002 – detsember 2009

Loe veel