Tag Archives: isadus

Mida edukam mees, seda rohkem lapsi

Statistika paljastab, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti käsutuses olevad registrid ja andmekogud võimaldavad üsna kerge vaevaga panna kokku erinevat statistikat, mis aitab selgitada ühiskonnas toimuvate protsesside tagamaad. Seekord vaadeldakse Eestis elavaid mehi nende laste, hariduse, ameti ja sissetuleku järgi. Selgus, et Eesti isad saavad võrreldes lastetute meestega paremini hakkama. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem.

Isaks saadakse hiljem kui emaks

Demograafilises mõttes ei anna sündimuse uurimine meeste järgi erilist väärtust. Lapsed saab küll paar, kuid analüüs tehakse siiski vaid ema järgi, sest tema saab alati üheselt kindlaks teha ja tema isik on teada. Isad on vahel teadmata, vahel jällegi selgub info nende kohta alles hiljem.

Perevääruste muutumist aga ei soodusta see, kui jätta mehed sündidest ja lastest rääkides tähelepanuta. Mehel on ju tähtis ja asendamatu roll pereelus ja laste saamisel.

Mehed saavad isaks enamasti natuke hilisemas eas kui naised emaks. Keskmiselt on isad lapse sünnihetkel kolm aastat vanemad kui emad. Viimaste sünniandmete põhjal on kõige rohkem isasid, kes on lapse sünnihetkel 31-aastased. Alla 17-aastaseid isasid on võrdlemisi vähe. Varasematel aastatel on väga noori isasid olnud mõnevõrra rohkem, millest võib järeldada, et laste teadlikkus ja seksuaalharidus on paranenud. Viimase nelja aasta jooksul on sündinud kokku 16 last, kelle isa oli 14–16 aastat vana. Samal ajal on suurenenud nende isade hulk, kes on lapse sünni ajal üle 50 aasta vanad, kuus last on sündinud isegi vähemalt 70-aastasele isale.

Vähem kui pool (seitsmest mehest kolm) 30. eluaastates meestest on lastetud. Igal neljandal 40-ndates mehel pole lapsi. Vanemas eas enam väga palju isaks ei saada, kuid lastetuid mehi jääb järjest vähemaks (umbes 15%). Sellest võib järelda, et isad elavad lastetutest meestest kauem. Lastetuid vähemalt 45-aastaseid naisi on 10% kandis. Vähemalt kolm last on igal viiendal (20%) vähemalt 40-aastasel mehel.

Mehed vanuse ja laste arvu järgi, 2019

Kõrgharidusega meestel on rohkem lapsi

Lapsi on rohkem kõrgharidusega ja eesti rahvusest meestel. Neil on 0,1–0,2 last keskmisest rohkem (arvestatud vähemalt 45-aastaseid mehi). Kõigepealt hakkavad 20. eluaastates lapsi saama põhiharidusega mehed, kuid juba 30-ndate teisest poolest on kõrgharidusega meestel laste arv kõige suurem. Alates 40. eluaastast on kõrgharidusega meestel üle 0,3 lapse rohkem kui põhiharidusega meestel.

Naistel on olukord vastupidi. Kõige rohkem on lapsi põhiharidusega naistel. Neil on keskmine laste arv isegi üle 2,1, mis on rahvastiku taastest rääkides väga oluline. Samal ajal on 40-. eluaastates kõrgharidusega naistel lapsi keskmiselt mõnevõrra rohkem kui vanemate vanuserühmade kõrgharidusega naistel. Põhiharidusega naised saavad aga varasemate põlvkondadega võrreldes nüüd vähem lapsi. See on oluline muutus Eesti sündimuses.

Pereloomiseas (25–39-aastaste hulgas) on kõrgharidusega mehi 28%, kõrgharidusega naisi aga 34%. Tundub, et just selline paar on võti, et ühes Eesti peres kasvaks rohkem lapsi. Kahjuks jääb osa naisi üle. Kindlasti ei välista haridustaseme erinevus pere loomist, kuid vähendab naistel võimalust leida endale partner. Seda eriti Tallinnas ja Tartus, kus on noori naisi meestest rohkem.

Lasterikkad tippspetsialistid ja juhid

Haridus annab ameti ja palga. Statistika näitab, et isad teenivad rohkem kui lastetud mehed. Kolmandik 40–59-aastastest isadest teenis maksuameti andmetel 2017. aastal brutotulu vähemalt 1500 eurot kuus. Lastetutest meestest teenis sellist tulu vaid viiendik.

Isadel on seega kõrgem haridus ja palk. Selle põhjal võiks järeldada, et kõrgharidust nõudvatel töökohtadel töötavatel meestel on keskmisest rohkem lapsi. On loogiline, et see ametite kaupa erineb. Et võrdlus oleks adekvaatne (mõnele ametikohale saamiseks on vaja varasemat karjääri ja osa ameteid on populaarsed noorte seas), on siin vaadeldud ainult 40–59-aastaseid mehi neis ametirühmades, kus on vähemalt 100 meest ametiala kohta.

Selgus, et kõige rohkem lapsi on religioonivaldkonna tippspetsialistidel (eriti pastoritel). Neile järgnesid seadusandjad (ennekõike volikogu komisjonide esimehed ja riigikogu liikmed). Üldiselt on aga kõige rohkem lapsi tippspetsialistidel ja juhtidel. Nendel ametikohtadel kokku töötab 30% meestest.

Ametirühmad, kus on meestel keskmiselt kõige rohkem lapsi, mehed vanuses 40–59, 2019

Kõige vähem on lapsi lihttöölistel, näiteks köögiabilistel, koristajatel, pakkijatel ja jäätmesorteerijatel, keda on 6% kõigist ametialade esindajatest.  

Ametirühmad, kus meestel on keskmiselt kõige vähem lapsi, mehed vanuses 40–59, 2019

Miks on nii, et isad on keskmistest meestest paremad? Kas naised valivad mehi, kes on juba enne edumeelsemad või muudab isaks olemine mehed püüdlikumaks? Ilmselt nii seda kui ka teist.

Varasematest uuringutest on selgunud, et laste saamine sõltub peamiselt turvalisusest – pere majanduslikest võimalustest, mõlema vanema olemasolust ja laiemalt riigi majanduslikust olukorrast. See analüüs näitas, et lapse isaks valitakse elus paremini hakkama saavaid mehi. Järelikult soodustab sündimust turvalisus.