Tag Archives: import

Eesti kaupmehi peibutab Vene turg

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale 9,4 miljardi krooni eest kaupa ja importis 9,3 miljardi krooni eest. Eesti ja Venemaa kaubavahetust mõjutas ülemaailmne majanduskriis ja sellest tulenenud järsk langus väliskaubanduses. Nii kahanes Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 32% ning import 28%. Võrdluseks võib tuua, et kogu Eesti eksport langes 24% ning import 33%. Seega eksport Venemaale langes mõnevõrra rohkem kui eksport keskmiselt ning impordis oli langus keskmisest väiksem.

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Kaubavahetuse bilanss oli Venemaaga juba teist aastat järjest positiivne (2008. aastal 750 miljonit krooni ja 2009. aastal 67 miljonit krooni). Siinkohal tuleb aga arvestada, et osa Venemaa päritolu kaupa imporditakse Eestisse ka Läti ja Leedu kaudu. Selline kaubavoogude ümbersuunamine on osaliselt tingitud 2007. aastal toimunud poliitilistest sündmustest. Import Venemaalt sai pronkssõduri teisaldamisega tagasilöögi, samas eksporti Venemaale need sündmused oluliselt ei mõjutanud.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale kõige rohkem toidukaupa ja põllumajandussaadusi (kaubagrupi osatähtsus oli 21% kogu Eesti ekspordist Venemaale), järgnesid masinad ja seadmed ning keemiatooted. Kõige suurem langus oli transpordivahendite (1,8 miljardit krooni), jookide ja alkoholi (0,9 miljardit krooni) ning masinate ja seadmete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käibes.

Eesti eksport Venemaale, 2009

Eesti eksport Venemaale, 2009

Kaubavahetus Venemaaga hoogustus pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Arvestades Eesti asendit Euroopa Liidu välispiiril, kasvas oluliselt ka Euroopa Liidu päritolu kaupade vahendamine Eesti kaudu Venemaale ning Venemaa kaupade vahendamine Eesti kaudu Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse.

Eesti import Venemaalt oli 2009. aastal väga „kontsentreeritud” — kaks kolmandikku imporditavast kaubast moodustasid mineraalsed tooted (põhiliselt naftasaadused). Tähtsuselt järgmine kaubagrupp oli puit ja puittooted (osatähtsus 10% kogu Eesti impordist Venemaalt ). 2009. aastal vähenes enim kütuste (1,4 miljardit krooni), orgaaniliste kemikaalide (0,6 miljardit krooni), alumiiniumi ja alumiiniumtoodete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käive.

Eesti import Venemaalt, 2009

Eesti import Venemaalt, 2009

Venemaa tähtsus Eesti kaubanduspartnerina on aastate vältel olnud väga erinev ning sõltunud mitmetest teguritest (topelttollide kehtestamine 1995. aastal ning nende kaotamine 2004. aastal seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega, rubla kursi muutus, Venemaa eksporttollid puidule, takistused piiriületusel, majandusvälised põhjused). Kui 1996. aastal oli Venemaa osatähtsus ekspordis 14%, siis 2001. aastaks oli see topelttollide tõttu vähenenud 3%-ni. Euroopa Liiduga liitumise mõju kaubavahetusele Venemaaga oli positiivne — 2004. aastal kasvas Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 71% ning import 34%. Kaubavahetuse kiire kasv jätkus ka 2005. ja 2006. aastal. 2009. aastal oli Venemaa Eesti partnerriikide seas ekspordis neljandal kohal (osatähtsus 9% Eesti koguekspordist) ning impordis viiendal kohal (osatähtsus samuti 9% koguimpordist).

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Balti riikide kaubavahetuses domineerivad vahetarbekaubad

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Balti riikide väliskaubandus oli mullu suures languses. Eestis langes kaupade eksport 23% (Leedus 27% ja Lätis 19%) ja import 33% (Leedus ja Lätis 38%). Vahetarbekaupade osatähtsus kaubavoost oli Balti riikides 50–60%, tarbekaubad andsid 22–30% ja kapitalikaubad 9–12%.

Vahetarbekaupade suur osatähtsus riigi väliskaubanduses näitab, et töötleval tööstusel on majanduses oluline roll. Kui vahetarbekaupade osatähtsus on suur nii impordis kui ka ekspordis, siis võib järeldada, et ettevõtted on orienteerunud suures osas allhanke tegemisele ja eksporditakse pigem vahesaadusi kui valmistooteid. Samuti sõltub vahetarbekaupade puhul kohalik tootja rohkem välismaisest tarnijast ja tootmisahela järgmisest lülist, kes toote lõplikult valmis teeb. Majanduskriisi tingimustes võib see kergesti viia tootmise vähendamiseni või isegi lõpetamiseni ning ettevõtetel on väga keeruline neid protsesse ise kontrollida ja mõjutada.

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Seda väidet kinnitab ka asjaolu, et 2009. aastal langes Balti riikides enim vahetarbekaupade eksport (Eestis 26%, Leedus koguni 32%). Kapitalikaupade ja tarbekaupade eksport vähenes vähem (Eestis vastavalt 20% ja 17%, Leedus 41% ja 7%).

Impordis langes enim just kapitalikaupade sissevedu — Eestis 46%, Leedus 56% ja Lätis 61%. See näitab, et Balti riikides on märgatavalt vähenenud import tootmisvahenditesse, seega ka investeeringud. Vahetarbekaupade sisseveo langus oli Eestis väikseim — „vaid” 32%, Lätisse vähenes see 41% ja Leetu 38%. Tarbekaupu imporditi Eestisse 22% vähem kui aasta varem (Lätti 29% ja Leetu 20%). Järelikult oli tarbekaupade impordi langus kõige väiksem. See on seletatav majanduskriisist ja tööpuudusest tuleneva sisetarbimise nõudluse vähenemisega. Samas pole Balti riikides nõudlus tarbekaupade järele langenud nii palju kui nõudlus kapitali- ja vahetarbekaupade järele.

Eesti kaubavahetuse ülevaate majanduse põhikategooriate järgi avaldas Statistikaamet tänavu veebruaris esimest korda. Tegemist on ÜRO-s 1971. aastal välja töötatud klassifikaatoriga, mille alusel jaotatakse kaubad gruppidesse vastavalt nende lõppkasutamisele. Majanduse põhikategooriate kaubakategooriaid on 19, need jagatakse omakorda rahvamajanduse arvepidamise süsteemis kolme suuremasse kaubaklassi: kapitalikaubad, vahetarbekaubad ja tarbekaubad. Kapitalikaupu kasutatakse teiste kaupade tootmiseks (nt masinad ja seadmed ning tööstuslikud transpordivahendid). Vahetarbekaubad on pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine. Tarbekaubad on valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Põhjalikum ülevaade Eesti kaubavahetusest majanduse põhikategooriate järgi väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmub 31.03.2010).

Mullu oli Eesti väliskaubanduse puudujääk viimase 15 aasta väikseim

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.

2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk. Eesti väliskaubanduse puudujääk oli 2009. aastal kolm korda väiksem kui aasta varem.

2009. aasta detsembris vähenes eksport 1% ning import 12%  varasema  aasta detsembriga võrreldes. 

Eesti kaubavahetus, 1995–2009

Eesti kaubavahetus, 1995–2009

Novembris suurenes mineraalsete toodete ja puidu eksport

Statistikaameti täpsustatud andmetel eksporditi Eestist 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest.  Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.  2009. aasta oktoobriga võrreldes kasvas kaupade eksport 1% ja import 5%.  Loe veel

Novembris kaupade ekspordi ja impordi langus aeglustus

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aasta novembris Eestist kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest. Kaupade ekspordi ja impordi vähenemine aeglustus.

Kui 2009. aasta jaanuarist oktoobrini vähenes eksport kuus eelmise aasta vastava kuuga võrreldes keskmiselt 26% ja import 36%, siis novembris vähenes eksport vaid 8% (0,8 miljardit krooni) ning import 21% (2,7 miljardit krooni). Languse aeglustumine oli seotud ka sellega, et 2008. aasta novembris algas majanduskriisist tingituna kaubavahetuse kiire vähenemine, mille tõttu oli 2009. aasta novembri võrdlusbaas madalam kui eelmistel kuudel.

2009. aasta oktoobriga võrreldes kasvas novembris eksport 2% ning import 5%.

Eesti kaubavahetus, jaanuar 2008 – november 2009

Eesti kaubavahetus, jaanuar 2008 – november 2009

Loe veel  

Oktoobris vähenes enim kaupade eksport Venemaale

Eestist eksporditi 2009. aasta oktoobris kaupu jooksevhindades ligi 9 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,8 miljardi krooni eest, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2008. aasta oktoobriga vähenes kõige enam eksport Venemaale.

Oktoobris vähenes eksport 32% (4,3 miljardit krooni) ning import 38% (5,9 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Vähenemise põhjustas osaliselt ka 2008. aasta kõrge võrdlusbaas (toona oli just oktoobris eksport aasta suurim). Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 0,8 miljardit krooni, mis oli ligi kolm korda väiksem kui 2008. aasta oktoobris.

Oktoobris vähenes eksport Venemaale 43% (0,8 miljardit krooni) võrreldes 2008. aasta sama kuuga. Kõige suurem langus oli transpordivahendite ja nende osade ning valmistoidukaupade ekspordis. Kui tänavu kümne kuu jooksul vähenes Eesti kogueksport 27% ja -import 37%, siis samal ajal on eksport Venemaale vähenenud kolmandiku ja import Venemaalt vaid 15%. Et ekspordi langus oli suurem kui impordil, siis on kaubavahetuse bilanss Venemaaga muutunud negatiivseks.

Eesti ekspordis olid oktoobris peamised sihtriigid Soome, Rootsi ja Venemaa (vastavalt 19%, 12% ja 11% koguekspordist). Lisaks Venemaale vähenes oluliselt ka eksport Soome ja Rootsi. Peamised riigid, kust Eestisse oktoobris kaupu imporditi olid Soome, Läti ja Saksamaa (vastavalt 16%, 11% ja 10% koguimpordist). Kõige rohkem vähenes import Leedust, Saksamaalt ning Venemaalt.

Nii Eesti ekspordis kui ka impordis olid oktoobris esikohal masinad ja seadmed, moodustades ligi viiendiku mõlema kaubavoo käibest. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes vähenes enim ehk 1,1 miljardit krooni samuti masinate ja seadmete eksport. Impordis Eestisse vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete sissevedu (1,2 miljardit krooni).

Tänavu septembriga võrreldes vähenes kaupade eksport 5% ja import 3%. Loe veel