Tag Archives: import

Statistikast arusaamiseni on pikk tee minna

Kuidas seada eesmärke nii, et need oleksid ka sisuliselt mõõdetavad? Võib-olla oleks mõistlik teha koostööd Statistikaametiga?

Üsna hiljuti kirjutas ühe tuntud asutuse juht Eesti mainekas ajalehes Eesti võimalikust uuest eesmärgist. Tema arvates võiks aastal 2028 moodustada eksport 100% Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

Eksport on kindlasti oluline. Kuidas eksporti suurendada, on oluline teema. Kui midagi on 100% millestki, siis peaks ju tegemist olema maksimaalse tulemusega. Kusagil võib ju olla, et on maailm ja selle sees teine maailm, mis on esimesest suurem. Kas see on võimalik ka sisemajanduse kogutoodangu arvestamisel?

Ei pea end sisemajanduse kogutoodangu arvestamise eksperdiks. Peas keerleb küsimus, et kui eksport on 100%, kas siis sisetarbimine on 0%. Õnneks on hea kolleeg valmis selgitama. Saadan kirja Robert Müürsepale. Palun selgitust.

Kolleeg Robert vastab: „Loos on mõeldud seda, et ekspordi suhe sisemajanduse kogutoodangusse oleks 100%, mitte et me ekspordiksime kogu lisandväärtuse. Impordi suhe oleks sealjuures umbes sama suur. Muide, arvestades, et vahetult pärast kriisi olime 90% juures, siis võiks pidada seda 100% sihti isegi madalalennuliseks.“

Usun kolleegi, aga aru ei saa. Kolleeg annab lisaselgituse lihtsustatud valemi kujul:

SKT = eratarbimine + valitsemissektori tarbimine + investeeringud + eksport – import.

Ja toob näite, et alltöövõtuliidrite Hongkongi ja Singapuri puhul saame rääkida ekspordi ligi 200% osatähtsusest.

Valemist on näha, et eesmärgi saavutamise tingimus on:

eratarbimine + valitsemissektori tarbimine + investeeringud = import

ja püstitatud eesmärgini jõudmiseks pole sugugi vaja ekspordi kasvu, mis artikli loogikat arvestades peaks olema tegelik eesmärk.

Järeldus. Eesti statistilist kirjaoskust, sh ka minu oma, on vaja päris tõsiselt arendada, sest mitmeti mõistetavate ja mitmeti täidetavate eesmärkide seadmine võib olla ohtlik!

 

 

Mihkel Servinski, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

PS. Loo algul viidatud kirjutis on päriselt olemas. Konkreetse viite jätan andmata, sest järelduseni jõudmiseks pole see oluline.

Head naistepäeva!

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eesti rahvastikus 698 000 naist. Kui võtta vaatluse alla naistepäevaga sobivad kaubad ning teha puhtteoreetiline arvutus naiste kasuks, siis mullu imporditi Eestisse naise kohta 12 euro eest lõhnaõli, 34 lõikelille ja 8 kilo šokolaadi.

Eesti poelettidel oli 2017. aastal ligi pool müüdavatest lõhnaõlidest ja
-veest Prantsusmaa päritolu. Lõhnaõli ja -vett toodi Eesti kaubandusse müügiks 8,3 miljoni euro eest. Müügile jõudis lõhnaõli ja -vett iga Eestis elava naise kohta keskmiselt ligi 12 euro eest.

2017. aastal toodi Eestisse 23,8 miljonit lõikelille koguväärtusega 7,5 miljonit eurot, mis teeb 34 lõikelille iga Eestis elava naise kohta. Lõikelillede impordis domineerisid roosid.

Kõige enam imporditi 2017. aastal Eestisse Soome (15%), Leedu (11%) ja Läti (10%) päritolu šokolaadi ja -kompvekke. Importšokolaadi ja -kompvekke toodi Eestisse 30,4 miljoni euro eest 5,5 miljonit kilogrammi. Iga naise kohta müüdi Eestis seega keskmiselt ligi 8 kg importšokolaadi ja
-kompvekke.

Tegelikult tuleb muidugi silmas pidada, et lõhnavett, lõikelilli ning šokolaadi tarbivad ka mehed.

 

 

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
 33030010 lõhnaõlid
33030090 lõhnaveed
18063100–18069039 šokolaaditooted
06031100–06031970 värsked lõikelilled

 

EV100: Mida ennustab väliskaubandushoroskoop?

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

Eesti on avatud väikeriik ja majanduslikus mõttes sõltub riigi käekäik suurel määral välismaistest kaubanduspartneritest. Kui maailmamajandusel läheb hästi, siis läheb Eestil samuti hästi. Kui maailmaturul on majanduslangus, siis kannatame ka meie. Majanduslik edu on aga heaolu (st sotsiaalse kindlustatuse, palgakasvu, karjääri, muretu pensionipõlve, hea meditsiinisüsteemi jms) alus. Seega peab realistlike tulevikuplaanide tegemiseks süvenema väliskaubanduses toimuvasse. Mida sealsed märgid näitavad?

Tuleviku ennustamiseks on hea vaadata minevikku. Praeguse Eesti majanduse võrdlusbaasiks on mõistlik kasutada Eesti esimesest iseseisvuse perioodist aastat 1924, mil Eesti majandus oli pool kümnendit vabalt arenenud ja teatud tasakaalupunkti saavutanud. Muutused olid toimunud, kuid uued proovikivid seisid veel ees. Nii on see ka praegu.

1924. aastal veeti Eestisse kaupu peamiselt Saksamaalt (36,6%), Suurbritanniast (14%) ja Venemaalt (12,8%). Praegu on need riigid (2016. aasta andmete põhjal) Soome (13%), Saksamaa (11%) ja Leedu (9,5%). Pea saja aasta jooksul on muutunud riikide piirid ja toodang, kuid siiski saab leida sarnaseid mustreid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti kauba peamised tarbijad ehk ekspordipartnerid olid 1924. aastal Suurbritannia (33,5%) ja Saksamaa (22,6%). Praegu saadame oma kaupu eelkõige Rootsi (17,9%) ja Soome (16%). Seega on siin toimunud oluline muutus – praegu on Eesti oma toodangule leidnud kliendi kodu külje alt, muutunud lokaalsemaks, lähemal tarbijaturgudele. Pakutav on ka mitmekesisem.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1924. aastal toodi sisse eelkõige toiduaineid – üle kolmandiku kogu sisseveost. Välja viidi peamiselt kiudaineid ja tekstiilitooteid (41,2%). Praegu tuuakse sisse elektrimasinaid ja -seadmeid (17,8%) ning transpordivahendeid (10,7%), arvestataval hulgal ka toidukaupu (10,6%). Välja viiakse jällegi elektrimasinaid ja -seadmeid (21,5%), kuid ka puitu ja puittooteid (10,2%).

Rahvusvahelises plaanis on olukord muutunud. 1924. aastal oli Eesti põllumajandusriik, kellest hakkas saama tekstiiliga tegelev maa, praegu on Eesti elektrooniliste seadmete allhankemaa. Enda äratoitmisega tuleb riik ehk pisut paremini toime, kasutatakse rohkem oma metsariigi eelist ning toodetakse keerukamaid asju, kuid samas oma lõppkaubamärki ehk Eestis toodetut välisturgudel vähem. Kui mõnes tipptelefonis on sees Eestis kokku pandud elektrooniline ime või välismaise tootja mööbel on tegelikult Eestis kasvanud puidust, siis seda kahjuks tootesildilt lugeda pole võimalik.

Kuidas on lood üle võimete elamisega? 1924. aastal veeti kaupu sisse 8,2 miljardi marga eest ja eksporditi 338 miljoni marga võrra väiksema summa eest. Seega oli väljavedu 4% võrra sisseveost väiksem. 2016. aastal imporditi 13,5 miljardi euro eest ja Eesti väliskaubandus­bilanss oli miinuses 1,6 miljardi euro ehk ligi 12%-ga.

Eksporti ületav import tähendab üldjuhul üle jõu elamist (võrreldes teenimisega kulutatakse rohkem). Selles mõttes on majanduse praegune seis umbes kolm korda vähem talupojalikult alalhoidlik kui 1924. aastal. Kas see on ka otsene kurjakuulutava ajajärgu või allakäigu eelhoiatus, on rakse öelda. Ettevaatlik tuleb aga olla ja teatud konservatiivsus tuleviku hindamisel ei ole kindlasti kurjast.

Teisiti öeldes näitab välismajandushoroskoop, et taevas on mõningaid tumedavõitu pilvi, kuid paanitseda ka ei maksa. Eks enamikule ju meeldivad välismaised autod, televiisorid, köögitehnika, nutitelefonid ja muu taoline kraam. Neid tooteid Eestis õigupoolest ei tehtagi, isegi kui tahaks kodumaist eelistada ja väliskaubanduse tasakaalu selle kaudu parandada. Ja kui olukord majanduses peaks ikkagi väga vihmale pöörama, siis on võimalik mõnest välismaisest vidinast ka lahti öelda, et nii rohkem talupoja tarkuse radadele tagasi pöörata. Veelgi enam, palju räägitakse sellest, et tänapäeva niivõrd tugevalt põimunud riikide majanduste tingimustes väliskaubanduse puudujäägil enam sellist olulist rolli ei ole. Elame, näeme.

 

 

Jaan Õmblus, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album „Eesti Vabariik 100“, mis ilmub 2018. aasta veebruaris.

 

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid.

Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt suurenenud, sest veel 2013. aastal oli näitaja 91,5 eurot lapse kohta.

Mänguasjade sisseveo kõrghooaeg algab aasta teisest poolest ning saavutab enamasti maksimumi oktoobris.

Enamasti Eesti ekspordib ka edasi Hiina päritolu mänguasju, ligi pool kogu mänguasjade ekspordi summast moodustas 2016. aastal Hiina päritolu mänguasjade re-eksport. Eesti päritolu mänguasju on rohkem hakatud eksportima alates 2015. aastast, kui Eesti päritolu mänguasjade eksport moodustas kogu mänguasjade ekspordist 7% ja 2016. aastal 5%, varem oli näitaja 1% piires.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 

Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
9503 00 21         Inimesekujulised nukud, rõivastega või ilma
9503 00 29         Inimesekujuliste nukkude osad ja tarvikud, mujal nimetamata
9503 00 30         Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid
9503 00 35         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad, plastist (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 39         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a plastist ning vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 41         Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste
9503 00 49         Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud)
9503 00 55         Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad
9503 00 61         Puidust mosaiikpildid
9503 00 69         Mosaiikpildid (v.a puidust)
9503 00 70         Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid)
9503 00 75         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid, plastist (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 79         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a plastist, elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 81         Mängurelvad
9503 00 85         Metallist valatud minimudelid
9503 00 95         Plastist mänguasjad, mujal nimetamata
9503 00 99         Mänguasjad, mujal nimetamata
9504 50 00         Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed)

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

10.–14. oktoobrini 2016 toimub esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võtavad alates tänasest vastu 18 Eesti toidutööstust, kokku toimub nädala jooksul üle 80 ekskursiooni.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Käesolevas analüüsis on kaubad klassifitseeritud vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (KN). Põllumajandussaadused ja toidukaubad kuuluvad KN-i kaubagruppidesse 1-24. Eesti päritolu kaupadeks loetakse kaubad, millel päritoluriigiks on märgitud Eesti. Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud või kus on toimunud kauba töötlemine. Analüüs käsitleb Eesti päritolu kaupade eksporti 2016. aasta jaanuarist augustini ning võrdleb seda 2015. aasta sama perioodiga (jaanuar-august).

 

Piima muudab kallimaks suurenenud eksport

Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele. 

Piimatoodangut aitab iseloomustada piimatööstuse poolt põllumajandustootjatelt kokku ostetava piima kogus. Piima kokkuost on viimastel aastatel püsinud küllaltki stabiilne. Majanduskriisi ajal ei toimunud olulist kokkuostu langust, samuti pole 2010. aastal toimunud olulist kasvu. Tänavu augustis ostsid ettevõtted tootjatelt 53 100 tonni piima, mis on protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Piima tootmise puhul tuleb arvestada aga tõsiasja, et piimatoodangu järsk suurendamine ei ole põllumajandustootjatel võimalik, kuna piimakarja arvukuse tõstmine on pikaajaline protsess, mille tulemus suurenenud piimatoodangus väljendub alles aastate pärast.

Piima kokkuost, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuost, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuostuhind on 2010. aastal aga märkimisväärselt tõusnud. Kui 2009. aastal oli piima keskmine kokkuostuhind 3287 krooni tonn, siis 2010. aasta kaheksa kuu keskmine kokkuostuhind on juba 4159 krooni tonn. Eriti kiire on olnud kasv 2010. aasta suvekuudel. Nii oli augustis piima kokkuostuhind 42% kõrgem kui eelmise aasta augustis. Et hinnatõus jõudis tarbijani septembris, siis ilmselt on septembris piima kokkuostuhind veelgi tõusnud. Väärib siiski märkimist, et piima kokkuostuhinna tõus ei ole midagi enneolematut ning aastatel 2007-2008 oli piima kokkuostu keskmine hind veelgi kõrgem kui tänavu. Vahepeal toimunud hinnalanguse põhjusena võib esile tuua majanduskriisi ning sellest tulenenud survet hindade alandamiseks.

Piima kokkuostuhind, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuostuhind, jaanuar 2008 - august 2010

Piima eksport on 2010. aastal märkimisväärselt kasvanud. Kui võrrelda 2009. ja 2010. aasta esimese seitsme kuu andmeid, siis on piima eksport koguseliselt kasvanud seitse korda ning summa poolest koguni kümme korda. Kuigi kasv on märkimisväärne, tuleb siiski arvestada, et ka 2009. aasta võrdlusbaas on väga madal. Nimelt vähenes majanduskriisi ajal piima väljavedu minimaalsele tasemele. See tulenes asjaolust, et Eesti põhilised piimatoodete sihtturud Läti ja Leedu olid samuti sügavas majanduskriisis ning nendes riikides vähenes nõudlus importpiima järele. Et Eesti piimatootjate ekspordivõimalused langesid ära, tuli suurem osa toodangust realiseerida siseturul, mis tõi kaasa omakorda piima kokkuostuhindade languse. 2010. aasta piima ekspordi kasv pole aga midagi uut ja erakorralist, vaid pigem on tegemist majanduskriisieelsete ekspordimahtude taastumisega.

Piima eksport ja import, jaanuar 2008 - juuli 2010

Piima eksport ja import, jaanuar 2008 - juuli 2010

Eesti piima ekspordi tähtsamad sihtturud olid 2010. aastal Leedu, Läti, Venemaa ja Soome. Leedu osatähtsus oli 46% ning Läti 43% kogu eksporditud piima kogusest. Venemaa ja Soome osatähtsus oli tunduvalt väiksem, vastavalt 8% ning 3%. Piim on kiiresti riknev kaup, mistõttu ongi selle eksport mõeldav vaid lähimatesse riikidesse. Võrreldes 2009. aastaga on eksport kõikidesse sihtriikidesse oluliselt suurenenud, kuid kõige enam kasvas piima eksport Leedusse (31 korda) ja Venemaale (7 korda). Eurostati andmetel on Leedu enda piimaeksport kasvanud 2010. aasta esimesel poolaastal koguseliselt ligi kaks korda ning peamised sihtriigid on Poola (osatähtsus 59% kogu Leedu piima ekspordist) ning Saksamaa (vastavalt 27%). Leedu piimaekspordi kasv on viinud olukorrani, kus oma riigi toodang eksporditakse ning seda asendab odavam Eesti importpiim.

Piima eksport riigiti, jaanuar-juuli 2010

Piima eksport riigiti, jaanuar-juuli 2010

Piima kokkuostu ning väliskaubanduse andmete põhjal saame järeldada, et kuigi Eestis on põllumajandustootjatelt kokkuostetava piima kogused püsinud stabiilsed, on tänavu oluliselt suurenenud piima eksport. Selletõttu on Eestis realiseeritava piima kogus vähenenud ning toonud kaasa nõudluse suurenemise ning hinnatõusu. Piimaturu edasisi arenguid mõjutavad järgmised tegurid:

  1. Et piima hind Eestis on oluliselt tõusnud, muutub piimatööstusel atraktiivsemaks realiseerida piim siseturul. Selle tulemusena võivad tulevikus ekspordimahud väheneda ning suurem osa Eesti piimast jõuab taas siseturule.
  2. Põllumajandustootjad ilmselt suurendavad piimatootmist, kuna piima kokkuostuhind on tõusnud ning piimatootmine on muutunud seetõttu kasulikumaks. Samas on tootmismahtude suurendamine pikaajaline protsess ning selle tulemused ilmnevad alles aastate pärast, kui turusituatsioon võib olla juba muutunud.
  3. Võimalik on ka importpiima osatähtsuse suurenemine sisenõudluse rahuldamiseks. Sellega võib tekkida olukord, kus kohalik toodang eksporditakse ning selle asemele tuleb importtoodang. Selline olukord on juba Leedus, kus oma piima suurenenud eksport on kasvatanud piima sissevedu Eestist.
  4. Piima kallinemise tõttu võivad tarbijad muuta ka oma tarbimisharjumusi ning hakata otsima piimale odavamaid alternatiive. See tooks kaasa piimatarbimise vähenemise, mis omakorda sunniks tootjaid hindu langetama.

 

Ilmselt kujuneb piima hind kõigi nende tegurite koosmõjul. Piima odavnemine tundub lähitulevikus ebatõenäoline, kuna piima kokkuostuhind on tõusmas ning see muudab piima ja piimatooted kallimaks ka lõpptarbijale. Piimahinna senise tõusu taga on ennekõike kasvanud ekspordimahud. Kuigi ekspordi kasv iseenesest on positiivne, tuleb arvestada tõsiasja, et nõudlus Eesti kaupade järele välisturgudel võib muuta need kaubad ka kodumaise tarbija jaoks kallimaks.

Allan Aron, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja

Eesti kaupmehi peibutab Vene turg

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale 9,4 miljardi krooni eest kaupa ja importis 9,3 miljardi krooni eest. Eesti ja Venemaa kaubavahetust mõjutas ülemaailmne majanduskriis ja sellest tulenenud järsk langus väliskaubanduses. Nii kahanes Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 32% ning import 28%. Võrdluseks võib tuua, et kogu Eesti eksport langes 24% ning import 33%. Seega eksport Venemaale langes mõnevõrra rohkem kui eksport keskmiselt ning impordis oli langus keskmisest väiksem.

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Kaubavahetuse bilanss oli Venemaaga juba teist aastat järjest positiivne (2008. aastal 750 miljonit krooni ja 2009. aastal 67 miljonit krooni). Siinkohal tuleb aga arvestada, et osa Venemaa päritolu kaupa imporditakse Eestisse ka Läti ja Leedu kaudu. Selline kaubavoogude ümbersuunamine on osaliselt tingitud 2007. aastal toimunud poliitilistest sündmustest. Import Venemaalt sai pronkssõduri teisaldamisega tagasilöögi, samas eksporti Venemaale need sündmused oluliselt ei mõjutanud.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale kõige rohkem toidukaupa ja põllumajandussaadusi (kaubagrupi osatähtsus oli 21% kogu Eesti ekspordist Venemaale), järgnesid masinad ja seadmed ning keemiatooted. Kõige suurem langus oli transpordivahendite (1,8 miljardit krooni), jookide ja alkoholi (0,9 miljardit krooni) ning masinate ja seadmete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käibes.

Eesti eksport Venemaale, 2009

Eesti eksport Venemaale, 2009

Kaubavahetus Venemaaga hoogustus pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Arvestades Eesti asendit Euroopa Liidu välispiiril, kasvas oluliselt ka Euroopa Liidu päritolu kaupade vahendamine Eesti kaudu Venemaale ning Venemaa kaupade vahendamine Eesti kaudu Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse.

Eesti import Venemaalt oli 2009. aastal väga „kontsentreeritud” — kaks kolmandikku imporditavast kaubast moodustasid mineraalsed tooted (põhiliselt naftasaadused). Tähtsuselt järgmine kaubagrupp oli puit ja puittooted (osatähtsus 10% kogu Eesti impordist Venemaalt ). 2009. aastal vähenes enim kütuste (1,4 miljardit krooni), orgaaniliste kemikaalide (0,6 miljardit krooni), alumiiniumi ja alumiiniumtoodete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käive.

Eesti import Venemaalt, 2009

Eesti import Venemaalt, 2009

Venemaa tähtsus Eesti kaubanduspartnerina on aastate vältel olnud väga erinev ning sõltunud mitmetest teguritest (topelttollide kehtestamine 1995. aastal ning nende kaotamine 2004. aastal seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega, rubla kursi muutus, Venemaa eksporttollid puidule, takistused piiriületusel, majandusvälised põhjused). Kui 1996. aastal oli Venemaa osatähtsus ekspordis 14%, siis 2001. aastaks oli see topelttollide tõttu vähenenud 3%-ni. Euroopa Liiduga liitumise mõju kaubavahetusele Venemaaga oli positiivne — 2004. aastal kasvas Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 71% ning import 34%. Kaubavahetuse kiire kasv jätkus ka 2005. ja 2006. aastal. 2009. aastal oli Venemaa Eesti partnerriikide seas ekspordis neljandal kohal (osatähtsus 9% Eesti koguekspordist) ning impordis viiendal kohal (osatähtsus samuti 9% koguimpordist).

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik