Tag Archives: import

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid.

Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt suurenenud, sest veel 2013. aastal oli näitaja 91,5 eurot lapse kohta.

Mänguasjade sisseveo kõrghooaeg algab aasta teisest poolest ning saavutab enamasti maksimumi oktoobris.

Enamasti Eesti ekspordib ka edasi Hiina päritolu mänguasju, ligi pool kogu mänguasjade ekspordi summast moodustas 2016. aastal Hiina päritolu mänguasjade re-eksport. Eesti päritolu mänguasju on rohkem hakatud eksportima alates 2015. aastast, kui Eesti päritolu mänguasjade eksport moodustas kogu mänguasjade ekspordist 7% ja 2016. aastal 5%, varem oli näitaja 1% piires.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 

Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
9503 00 21         Inimesekujulised nukud, rõivastega või ilma
9503 00 29         Inimesekujuliste nukkude osad ja tarvikud, mujal nimetamata
9503 00 30         Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid
9503 00 35         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad, plastist (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 39         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a plastist ning vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 41         Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste
9503 00 49         Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud)
9503 00 55         Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad
9503 00 61         Puidust mosaiikpildid
9503 00 69         Mosaiikpildid (v.a puidust)
9503 00 70         Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid)
9503 00 75         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid, plastist (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 79         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a plastist, elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 81         Mängurelvad
9503 00 85         Metallist valatud minimudelid
9503 00 95         Plastist mänguasjad, mujal nimetamata
9503 00 99         Mänguasjad, mujal nimetamata
9504 50 00         Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed)

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

10.–14. oktoobrini 2016 toimub esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võtavad alates tänasest vastu 18 Eesti toidutööstust, kokku toimub nädala jooksul üle 80 ekskursiooni.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Käesolevas analüüsis on kaubad klassifitseeritud vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (KN). Põllumajandussaadused ja toidukaubad kuuluvad KN-i kaubagruppidesse 1-24. Eesti päritolu kaupadeks loetakse kaubad, millel päritoluriigiks on märgitud Eesti. Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud või kus on toimunud kauba töötlemine. Analüüs käsitleb Eesti päritolu kaupade eksporti 2016. aasta jaanuarist augustini ning võrdleb seda 2015. aasta sama perioodiga (jaanuar-august).

 

Piima muudab kallimaks suurenenud eksport

Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele. 

Piimatoodangut aitab iseloomustada piimatööstuse poolt põllumajandustootjatelt kokku ostetava piima kogus. Piima kokkuost on viimastel aastatel püsinud küllaltki stabiilne. Majanduskriisi ajal ei toimunud olulist kokkuostu langust, samuti pole 2010. aastal toimunud olulist kasvu. Tänavu augustis ostsid ettevõtted tootjatelt 53 100 tonni piima, mis on protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Piima tootmise puhul tuleb arvestada aga tõsiasja, et piimatoodangu järsk suurendamine ei ole põllumajandustootjatel võimalik, kuna piimakarja arvukuse tõstmine on pikaajaline protsess, mille tulemus suurenenud piimatoodangus väljendub alles aastate pärast.

Piima kokkuost, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuost, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuostuhind on 2010. aastal aga märkimisväärselt tõusnud. Kui 2009. aastal oli piima keskmine kokkuostuhind 3287 krooni tonn, siis 2010. aasta kaheksa kuu keskmine kokkuostuhind on juba 4159 krooni tonn. Eriti kiire on olnud kasv 2010. aasta suvekuudel. Nii oli augustis piima kokkuostuhind 42% kõrgem kui eelmise aasta augustis. Et hinnatõus jõudis tarbijani septembris, siis ilmselt on septembris piima kokkuostuhind veelgi tõusnud. Väärib siiski märkimist, et piima kokkuostuhinna tõus ei ole midagi enneolematut ning aastatel 2007-2008 oli piima kokkuostu keskmine hind veelgi kõrgem kui tänavu. Vahepeal toimunud hinnalanguse põhjusena võib esile tuua majanduskriisi ning sellest tulenenud survet hindade alandamiseks.

Piima kokkuostuhind, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuostuhind, jaanuar 2008 - august 2010

Piima eksport on 2010. aastal märkimisväärselt kasvanud. Kui võrrelda 2009. ja 2010. aasta esimese seitsme kuu andmeid, siis on piima eksport koguseliselt kasvanud seitse korda ning summa poolest koguni kümme korda. Kuigi kasv on märkimisväärne, tuleb siiski arvestada, et ka 2009. aasta võrdlusbaas on väga madal. Nimelt vähenes majanduskriisi ajal piima väljavedu minimaalsele tasemele. See tulenes asjaolust, et Eesti põhilised piimatoodete sihtturud Läti ja Leedu olid samuti sügavas majanduskriisis ning nendes riikides vähenes nõudlus importpiima järele. Et Eesti piimatootjate ekspordivõimalused langesid ära, tuli suurem osa toodangust realiseerida siseturul, mis tõi kaasa omakorda piima kokkuostuhindade languse. 2010. aasta piima ekspordi kasv pole aga midagi uut ja erakorralist, vaid pigem on tegemist majanduskriisieelsete ekspordimahtude taastumisega.

Piima eksport ja import, jaanuar 2008 - juuli 2010

Piima eksport ja import, jaanuar 2008 - juuli 2010

Eesti piima ekspordi tähtsamad sihtturud olid 2010. aastal Leedu, Läti, Venemaa ja Soome. Leedu osatähtsus oli 46% ning Läti 43% kogu eksporditud piima kogusest. Venemaa ja Soome osatähtsus oli tunduvalt väiksem, vastavalt 8% ning 3%. Piim on kiiresti riknev kaup, mistõttu ongi selle eksport mõeldav vaid lähimatesse riikidesse. Võrreldes 2009. aastaga on eksport kõikidesse sihtriikidesse oluliselt suurenenud, kuid kõige enam kasvas piima eksport Leedusse (31 korda) ja Venemaale (7 korda). Eurostati andmetel on Leedu enda piimaeksport kasvanud 2010. aasta esimesel poolaastal koguseliselt ligi kaks korda ning peamised sihtriigid on Poola (osatähtsus 59% kogu Leedu piima ekspordist) ning Saksamaa (vastavalt 27%). Leedu piimaekspordi kasv on viinud olukorrani, kus oma riigi toodang eksporditakse ning seda asendab odavam Eesti importpiim.

Piima eksport riigiti, jaanuar-juuli 2010

Piima eksport riigiti, jaanuar-juuli 2010

Piima kokkuostu ning väliskaubanduse andmete põhjal saame järeldada, et kuigi Eestis on põllumajandustootjatelt kokkuostetava piima kogused püsinud stabiilsed, on tänavu oluliselt suurenenud piima eksport. Selletõttu on Eestis realiseeritava piima kogus vähenenud ning toonud kaasa nõudluse suurenemise ning hinnatõusu. Piimaturu edasisi arenguid mõjutavad järgmised tegurid:

  1. Et piima hind Eestis on oluliselt tõusnud, muutub piimatööstusel atraktiivsemaks realiseerida piim siseturul. Selle tulemusena võivad tulevikus ekspordimahud väheneda ning suurem osa Eesti piimast jõuab taas siseturule.
  2. Põllumajandustootjad ilmselt suurendavad piimatootmist, kuna piima kokkuostuhind on tõusnud ning piimatootmine on muutunud seetõttu kasulikumaks. Samas on tootmismahtude suurendamine pikaajaline protsess ning selle tulemused ilmnevad alles aastate pärast, kui turusituatsioon võib olla juba muutunud.
  3. Võimalik on ka importpiima osatähtsuse suurenemine sisenõudluse rahuldamiseks. Sellega võib tekkida olukord, kus kohalik toodang eksporditakse ning selle asemele tuleb importtoodang. Selline olukord on juba Leedus, kus oma piima suurenenud eksport on kasvatanud piima sissevedu Eestist.
  4. Piima kallinemise tõttu võivad tarbijad muuta ka oma tarbimisharjumusi ning hakata otsima piimale odavamaid alternatiive. See tooks kaasa piimatarbimise vähenemise, mis omakorda sunniks tootjaid hindu langetama.

 

Ilmselt kujuneb piima hind kõigi nende tegurite koosmõjul. Piima odavnemine tundub lähitulevikus ebatõenäoline, kuna piima kokkuostuhind on tõusmas ning see muudab piima ja piimatooted kallimaks ka lõpptarbijale. Piimahinna senise tõusu taga on ennekõike kasvanud ekspordimahud. Kuigi ekspordi kasv iseenesest on positiivne, tuleb arvestada tõsiasja, et nõudlus Eesti kaupade järele välisturgudel võib muuta need kaubad ka kodumaise tarbija jaoks kallimaks.

Allan Aron, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja

Eesti kaupmehi peibutab Vene turg

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale 9,4 miljardi krooni eest kaupa ja importis 9,3 miljardi krooni eest. Eesti ja Venemaa kaubavahetust mõjutas ülemaailmne majanduskriis ja sellest tulenenud järsk langus väliskaubanduses. Nii kahanes Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 32% ning import 28%. Võrdluseks võib tuua, et kogu Eesti eksport langes 24% ning import 33%. Seega eksport Venemaale langes mõnevõrra rohkem kui eksport keskmiselt ning impordis oli langus keskmisest väiksem.

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Kaubavahetuse bilanss oli Venemaaga juba teist aastat järjest positiivne (2008. aastal 750 miljonit krooni ja 2009. aastal 67 miljonit krooni). Siinkohal tuleb aga arvestada, et osa Venemaa päritolu kaupa imporditakse Eestisse ka Läti ja Leedu kaudu. Selline kaubavoogude ümbersuunamine on osaliselt tingitud 2007. aastal toimunud poliitilistest sündmustest. Import Venemaalt sai pronkssõduri teisaldamisega tagasilöögi, samas eksporti Venemaale need sündmused oluliselt ei mõjutanud.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale kõige rohkem toidukaupa ja põllumajandussaadusi (kaubagrupi osatähtsus oli 21% kogu Eesti ekspordist Venemaale), järgnesid masinad ja seadmed ning keemiatooted. Kõige suurem langus oli transpordivahendite (1,8 miljardit krooni), jookide ja alkoholi (0,9 miljardit krooni) ning masinate ja seadmete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käibes.

Eesti eksport Venemaale, 2009

Eesti eksport Venemaale, 2009

Kaubavahetus Venemaaga hoogustus pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Arvestades Eesti asendit Euroopa Liidu välispiiril, kasvas oluliselt ka Euroopa Liidu päritolu kaupade vahendamine Eesti kaudu Venemaale ning Venemaa kaupade vahendamine Eesti kaudu Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse.

Eesti import Venemaalt oli 2009. aastal väga „kontsentreeritud” — kaks kolmandikku imporditavast kaubast moodustasid mineraalsed tooted (põhiliselt naftasaadused). Tähtsuselt järgmine kaubagrupp oli puit ja puittooted (osatähtsus 10% kogu Eesti impordist Venemaalt ). 2009. aastal vähenes enim kütuste (1,4 miljardit krooni), orgaaniliste kemikaalide (0,6 miljardit krooni), alumiiniumi ja alumiiniumtoodete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käive.

Eesti import Venemaalt, 2009

Eesti import Venemaalt, 2009

Venemaa tähtsus Eesti kaubanduspartnerina on aastate vältel olnud väga erinev ning sõltunud mitmetest teguritest (topelttollide kehtestamine 1995. aastal ning nende kaotamine 2004. aastal seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega, rubla kursi muutus, Venemaa eksporttollid puidule, takistused piiriületusel, majandusvälised põhjused). Kui 1996. aastal oli Venemaa osatähtsus ekspordis 14%, siis 2001. aastaks oli see topelttollide tõttu vähenenud 3%-ni. Euroopa Liiduga liitumise mõju kaubavahetusele Venemaaga oli positiivne — 2004. aastal kasvas Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 71% ning import 34%. Kaubavahetuse kiire kasv jätkus ka 2005. ja 2006. aastal. 2009. aastal oli Venemaa Eesti partnerriikide seas ekspordis neljandal kohal (osatähtsus 9% Eesti koguekspordist) ning impordis viiendal kohal (osatähtsus samuti 9% koguimpordist).

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Balti riikide kaubavahetuses domineerivad vahetarbekaubad

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Balti riikide väliskaubandus oli mullu suures languses. Eestis langes kaupade eksport 23% (Leedus 27% ja Lätis 19%) ja import 33% (Leedus ja Lätis 38%). Vahetarbekaupade osatähtsus kaubavoost oli Balti riikides 50–60%, tarbekaubad andsid 22–30% ja kapitalikaubad 9–12%.

Vahetarbekaupade suur osatähtsus riigi väliskaubanduses näitab, et töötleval tööstusel on majanduses oluline roll. Kui vahetarbekaupade osatähtsus on suur nii impordis kui ka ekspordis, siis võib järeldada, et ettevõtted on orienteerunud suures osas allhanke tegemisele ja eksporditakse pigem vahesaadusi kui valmistooteid. Samuti sõltub vahetarbekaupade puhul kohalik tootja rohkem välismaisest tarnijast ja tootmisahela järgmisest lülist, kes toote lõplikult valmis teeb. Majanduskriisi tingimustes võib see kergesti viia tootmise vähendamiseni või isegi lõpetamiseni ning ettevõtetel on väga keeruline neid protsesse ise kontrollida ja mõjutada.

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Seda väidet kinnitab ka asjaolu, et 2009. aastal langes Balti riikides enim vahetarbekaupade eksport (Eestis 26%, Leedus koguni 32%). Kapitalikaupade ja tarbekaupade eksport vähenes vähem (Eestis vastavalt 20% ja 17%, Leedus 41% ja 7%).

Impordis langes enim just kapitalikaupade sissevedu — Eestis 46%, Leedus 56% ja Lätis 61%. See näitab, et Balti riikides on märgatavalt vähenenud import tootmisvahenditesse, seega ka investeeringud. Vahetarbekaupade sisseveo langus oli Eestis väikseim — „vaid” 32%, Lätisse vähenes see 41% ja Leetu 38%. Tarbekaupu imporditi Eestisse 22% vähem kui aasta varem (Lätti 29% ja Leetu 20%). Järelikult oli tarbekaupade impordi langus kõige väiksem. See on seletatav majanduskriisist ja tööpuudusest tuleneva sisetarbimise nõudluse vähenemisega. Samas pole Balti riikides nõudlus tarbekaupade järele langenud nii palju kui nõudlus kapitali- ja vahetarbekaupade järele.

Eesti kaubavahetuse ülevaate majanduse põhikategooriate järgi avaldas Statistikaamet tänavu veebruaris esimest korda. Tegemist on ÜRO-s 1971. aastal välja töötatud klassifikaatoriga, mille alusel jaotatakse kaubad gruppidesse vastavalt nende lõppkasutamisele. Majanduse põhikategooriate kaubakategooriaid on 19, need jagatakse omakorda rahvamajanduse arvepidamise süsteemis kolme suuremasse kaubaklassi: kapitalikaubad, vahetarbekaubad ja tarbekaubad. Kapitalikaupu kasutatakse teiste kaupade tootmiseks (nt masinad ja seadmed ning tööstuslikud transpordivahendid). Vahetarbekaubad on pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine. Tarbekaubad on valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Põhjalikum ülevaade Eesti kaubavahetusest majanduse põhikategooriate järgi väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmub 31.03.2010).

Mullu oli Eesti väliskaubanduse puudujääk viimase 15 aasta väikseim

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.

2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk. Eesti väliskaubanduse puudujääk oli 2009. aastal kolm korda väiksem kui aasta varem.

2009. aasta detsembris vähenes eksport 1% ning import 12%  varasema  aasta detsembriga võrreldes. 

Eesti kaubavahetus, 1995–2009

Eesti kaubavahetus, 1995–2009

Novembris suurenes mineraalsete toodete ja puidu eksport

Statistikaameti täpsustatud andmetel eksporditi Eestist 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest.  Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.  2009. aasta oktoobriga võrreldes kasvas kaupade eksport 1% ja import 5%.  Loe veel