Tag Archives: import

Milline kaubanduspartner on Eestile olnud Suurbritannia?

Kahel viimasel aastal on hoogustunud teenuste väliskaubandus Eesti ja Suurbritannia vahel, kaupade vahetus on aga vähenenud.

Rainer Randmeri, statistikaameti analüütik

Evelin Puura, statistikaameti juhtivanalüütik

Aastal 2019 eksporditi Eestist Suurbritanniasse 294 miljoni euro väärtuses kaupu. Eksport vähenes võrreldes 2018. aastaga 8%. Teenuseid eksporditi Suurbritanniasse 376 miljoni euro eest, mis on 9% rohkem kui eelnenud aastal.

Kaupu imporditi Suurbritanniast möödunud aastal 370 miljonit eurot väärtuses. Import vähenes võrreldes 2018. aastaga 14%. Teenuseid imporditi Suurbritanniast 2019. aastal 296 miljonit euro eest, mis on eelnenud aastaga võrreldes 1% vähem.

Viimasel kahel aastal on kõige rohkem eksporditud puitu ja puidutooteid (hööveldatud või kooritud puit, küttepuit ning puidust tisleri- ja puusepatooted). Neile järgnesid mitmesugused tööstustooted (tahvlid kirjutamiseks või joonistamiseks, luuad, pintslid ja harjad, tõmblukud ja nende osad) elektrimasinad ja seadmed (isoleeritud traat, telefonid ja puldid, paneelid) ning mineraalsed tooted (rafineeritud naftatooted ning õlid kivisöetõrvast).

Puidu ja puidutoodete eksport vähenes aastaga 14 miljoni ning mineraaltoodete eksport 15 miljoni euro võrra. Mitmesuguste tööstustoodete, elektrimasinate ja seadmete eksport püsis peaaegu samal tasemel.

Suuremad impordiartiklid

Suurbritanniast Eestisse imporditi aastatel 2018 ja 2019 enim elektrimasinaid ja -seadmeid (iseliikuvad ehitusmasinad, radarseadmed, elektrilised lülitusseadmed ning elektroonsed integraallülitused). Teised suuremad impordiartiklid olid mineraalsed tooted (enamasti õlid ja muud tooted kivisöetõrvast), keemiatööstuse tooted (enamasti ravimid, antidetonaatorid, kosmeetikavahendid) ning sõidukid (enamasti sõiduautod ja mootorsõidukite osad). Võrreldes 2018. aastaga kahanes elektrimasinate ja seadmete import 28 miljoni euro võrra. Kõige drastilisemalt vähenes aastaga mineraalsete toodete import – 55 miljonilt eurolt 11 miljoni euroni.

Teenuste ekspordi ja impordi liidrid

Teenustest eksporditi 2019. aastal kõige rohkem transporditeenuseid (kaubavedu merel ja maanteel, reisijatevedu õhus). Teisel kohal olid telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused, millele järgnesid muud äriteenused (enamasti reklaamiteenused, muud mujal nimetamata äriteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid) ja reisiteenused.

Tunduvalt suurenes 2018. aastaga võrreldes telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenusteväliskaubandus (29 miljoni euro võrra). Transpordi- ja reisiteenuste maht jäi eelmise aasta tasemele.

Aastal 2019 imporditi Suurbritanniast kõige enam äriteenuseid. Suurema osa neist moodustasid reklaamiteenused ning äri- ja juhtimiskonsultatsioonid. Neile järgnesid, reisiteenused (enamasti era- ja õpingutega seotud reisid), transporditeenused (peamiselt kauba- ja  inimeste vedu õhus) ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused (enamasti arvuti- ja telekommunikatsiooniteenused).

Võrreldes 2018. aastaga vähenes äriteenuste import 15 miljoni ning transporditeenuste import 10 miljoni euro võrra, ülejäänud suuremate teenuseliikide import suurenes: reisiteenused 5 miljoni euro ning telekommunikatsiooni-, info- ja sideteenused 6 miljoni euro võrra.

Suurbritannia väliskaubanduspartnerina

Kaupade ekspordipartneritest oli Suurbritannia 2019. aastal 13. kohal ja importijatest 11. kohal. Suurbritanniasse eksportis 555 Eesti ettevõtet (seitse ettevõtet vähem kui 2018. aastal). Sealt importis aga 1379 ettevõtet, mis on 22 ettevõtet rohkem kui aasta varem.

Tegevusaladest juhivad ekspordis hulgikaubandus (63 miljonit eurot), järgnevad puidutööstus (45 miljonit eurot) ning laondus ja veondus (45 miljonit eurot). Ekspordi käibes ei ole eri tegevusaladel toimunud väga suuri muutuseid.

Impordis on kõige suurema käibega hulgikaubandus (167 miljonit eurot), millele järgneb mootorsõidukite hulgi- ja jaemüük (22 miljonit eurot) ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 18 miljonit euroga.

Kõige enam on impordis vähenenud tegevusaladest hulgikaubandus (37 miljonit eurot ehk siis 1,2 korda), kuid kõige suurem käibe vähenemine on toimunud laonduse ja veonduse sektoris, kus käive on võrreldes 2018. aastaga kahanenud ligi 18 korda ehk 32 miljonit eurot.

Pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 jätkub üleminekuperiood, mis võib kesta aasta lõpuni. Sel ajal tuleb endiselt kajastada kogu kaupade vahetust Suurbritanniaga Intrastati küsimustikus. Kogu üleminekuperioodil on Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel kaubaliikumine vaba.

Hetkel on väga keeruline hinnata Brexiti ja kroonaviirushaiguse pandeemia tagajärjel tekkivat majanduse seisu. Kahtlemata mõjutavad need edaspidi kogu maailma majanduse struktuuri ja tarneahelaid, eriti veel kui kriisi mõju on pikaajaline.

Rakendus, mis annab väliskaubanduse kohta infot uudsel moel

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Kust maailma otsast jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Mida impordib Eesti Venemaalt? Väliskaubanduse rakendus data.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Tekst: Karl Annus, statistikaameti projektijuht

Statistikaamet on välja tulnud unikaalse väliskaubanduse rakendusega, mille sarnast pole varem tehtud. Rakendus esitleb värskeimaid väliskaubanduse andmeid atraktiivselt ja graafiliselt.

Seni on väliskaubandusest huvitunud pidanud andmeid vaatama statistikat andmebaasi tabelitest. Väliskaubanduse rakendus annab võimaluse näha andmeid juba valmis visualiseeritud graafikutelt. Rakendus võimaldab kuvada näiteks kaubavoogude suuruseid ja proportsioone, joonistada kaubavood ekraanile ning laadida alla graafilisi ülevaateid.

Väliskaubanduse rakendus (paremal) võtab andmed statistikaameti andmebaasist (vasakul) ja muudab need igaühele arusaadavaks.

Graafiku suur eelis on see, et selle peale vaadates saab kohe selgeks, mis on Eesti suurim ekspordiartikkel või millisesse riiki meie ettevõtted kõige rohkem kaupu ekspordivad.

Kuidas jõuavad andmed graafikule?

Kõikidel Eestis tegutsevatel ettevõtetel, mille aastane impordikäive on üle 230 000 euro või ekspordikäive üle 130 000 euro, tuleb igal kuul esitada statistikaametile aruanne eksporditud ja imporditud kauba koguse kohta.

Näiteks piimatootjal tuleb aru anda, millistesse riikidesse, mitme euro väärtuses ja mitu kilogrammi piima nad viisid. Eksootiliste viljade maaletooja peab teada andma, mis riigist, kui palju ja millise riigi päritoluga vilju ning kui mitme euro eest nad importisid. Kõikide ettevõtete esitatud andmete põhjal arvutab statistikaamet, kust kuhu ja kui palju iga tootegrupi tooteid sel kuul imporditi ja eksporditi.

Milleks on kogutud andmeid vaja?

Ettevõtetelt saadud andmete põhjal tehakse suuri ja olulisi otsuseid, mis mõjutavad Eesti majandust. Näiteks on need andmed väga vajalikud strateegiliste otsuste tegemisel meie välissuhetes. Samuti on need olulised analüütikutele, kelle analüüside põhjal rahastab pank ettevõtete äriprojekte, ja ministeeriumide ametnikele, kes teevad meid kõiki mõjutavaid otsuseid. Mõistagi on need andmed ka väga kasulikud ettevõtetele, kes soovivad analüüsida turge, kuhu nad juba ekspordivad või kuhu nad võiksid oma kaupade väljavedu laiendada.

Mida on võimalik andmetest välja lugeda?

Rakendusest leiab väärtuslikku infot selle kohta,

* kes on Eesti ekspordi ja impordi partnerriigid,

* millised on ekspordi- ja impordiartiklid kaubakoodi järgi,

* milline on kaubavahetus päritolu-, saatja- ja saajariigi järgi,

* milline on kaubavahetus maailmajao või mandri kaupa,

* kuidas on kaubavahetus kuus või kvartalis aastatega muutunud,

* milline on kaubavahetuse bilanss.

Näiteks annavad andmed vastuse, millistesse riikidesse Eesti ettevõtted kõige rohkem kaupu ekspordivad.

Graafik 1 Kuhu Eesti ekspordib 2019
Väliskaubanduse rakenduse puukaartdiagramm (i.k treemap chart) annab selge ülevaatliku pildi senistest 2019. aasta ekspordi osatähtsustest.

Graafikult on selgelt näha, et selle aasta kaheksa kuu esiviisik on olnud Soome (16,1%), Rootsi (10,6%), Läti (9,21%), Ameerika Ühendriigid (7,23%) ja Saksamaa (6,66%). Seejärel võib juba vaadata, milliseid kaupu on Eesti sel aastal Soome eksportinud.

Järgnev graafik näitab, et kõige rohkem on välja läinud elektriseadmeid (17,4%), mööblit ja kokkupandavaid ehitisi (10,5%) ning mehaanilisi masinaid (10,1%).

Graafik 2 Mida Eesti ekspordib Soome 2019
Väliskaubanduse rakenduse puukaartdiagramm annab selge ülevaatliku pildi, mis kaubagruppide tooteid on aastal 2019 Soome eksporditud.

Väliskaubandusrakendus võimaldab vajadusel tutvuda ka väga detailsete andmetega. Näiteks puidust moodulmajade tootja saab siit ülevaate, millistesse riikidesse Eesti ettevõtjad puidust moodulmaju ekspordivad.

Aastal 2019 on Eesti ettevõtted eksportinud monteeritavaid puitehitisi 301 miljoni euro eest. Kõige rohkem on neid tooteid eksporditud Rootsi ja Norra

Kui pangaanalüütik peab langetama otsuse, kas rahastada monteeritavate puitehitiste tootja ekspordiplaani Norra turule, saab ta väliskaubanduse rakendusest lihtsa vaevaga ülevaate, mis seisus on praegu selle valdkonna ettevõtjate eksport konkreetsele turule.

Graafik 4 Monteeritavad puitehitised aeglõige
Augustis 2019 eksportisid Eesti ettevõtted 12,9 miljoni euro väärtuses monteeritavaid puitehitisi.

Miks on data.stat.ee eriline?

Väliskaubandusrakendusega sarnaseid rakendusi on teisigi, kuid mitte ükski teine ei paku igal kuul uuenevaid andmeid. Enamasti on sarnastes rakendustes üle-eelmise aasta andmed. Andmed uuenevad data.stat.ee-s igal kuul pärast väliskaubanduse andmete avaldamist.

Tule avastama! https://data.stat.ee/

Valik väliskaubandusrakendusi

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Kartuli import suureneb ja kodumaine saak väheneb

Eelmisel aastal imporditi kartulit koos teistes toodetes sisalduva kartuliga ligi 50 000 tonni ning viimase seitsme aasta jooksul on see aina kasvanud. Samal ajal toodeti Eestis kartulit kokku 88 000 tonni ning eksporditi ligi 10 000 tonni. Kodumaise kartuli kasvupind ja sellega koos saadav saak on aastatega pidevalt vähenenud.

Arvestades kodumaist saaki, impordi-ekspordi bilanssi ja hinnangulist seemne, kao ja loomasööda kulu, tuleb tarbitud kartuli koguseks seega 112 000 tonni. Ehk 79% vajaminevast kartulist tootsime ise. Eelmisel aastal söödi inimese kohta aastas arvestuslikult 85 kg kartulit ehk keskmiselt kaks kartulit päevas. Aastate lõikes on kartuli tarbimine meie toidulaual kerges langustrendis.

Vähem kui pool söödud köögiviljadest toodeti Eestis

Värsket köögivilja imporditi eelmisel aastal Eestisse üle 84 000 tonni. Kodumaine saak oli samal ajal kokku ligi 64 000 tonni ehk palju väiksem kui import. Kodumaise köögivilja osas on arvestatud nii avamaaköögivilja kui ka kasvuhoonetes kasvatatut. Kodumaine saak katab nii suuremates üksustes müügiks toodetud kogused kui ka põllumajanduslikes kodumajapidamistes oma tarbeks toodetud kogused, mis poodi ja turule kunagi ei jõua.

Kuna tarbimine oli umbes 132 000 tonni, siis tootsime ise alla poole (48%) tarbitud värskest köögiviljast. Isevarustatuse tase on viimase kolme aastaga aina langenud. Arvestus hõlmab vaid värskeid saadusi, seega sisaldab Eesti tarbimine potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust).

Puuviljadest tarbisime põhiliselt importkaupa

Eesti puuvilja- ja marjasaak ulatus eelmisel aastal veidi üle 9000 tonni. Tegemist oli viimase kaheksa aasta suurima saagiga. Sellest hoolimata on saak impordiga võrreldes väike, sest puuviljade ja marjade import ulatus ligi 83 000 tonnini. Osaliselt on see tingitud tsitruselistest ning teistest eksootilistest puuviljadest ja marjadest, mida Eestis ei kasvatata. Samas lubab Eesti kliima teatud puuvilju ja marju ka ise kasvatada, kuid importkaubaga konkureerida on raske. Kokku tarbiti Eestis arvestuslikult veidi üle 79 000 tonni puuvilju ja marju, millest kodumaal toodetuga kaeti veidi alla 12%.

Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

Kui puuvilja, köögivilja ja kartuli osas vajame tarbimiseks arvestataval määral importkaupa, siis näiteks teravilja osas, sh nisu ja odra puhul ületab eksport kordades importi.

Täpsemat infot põllumajandussaaduste tootmise kohta leiad siit ja siit.

Eve_ValdveeRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee

 

Metoodika

Põllumajandussaadustega isevarustatus arvutatakse toodangu ja tarbimise suhtena. Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid arvutab Statistikaamet kasutades toodangu ja ekspordi-impordi andmeid. Kartuli puhul sisaldab arvestus ka kartulist tehtud tooteid, köögivilja ning puuvilja ja marjade puhul peetakse arvestust vaid värskete toodete osas.

Statistikast arusaamiseni on pikk tee minna

Kuidas seada eesmärke nii, et need oleksid ka sisuliselt mõõdetavad? Võib-olla oleks mõistlik teha koostööd Statistikaametiga?

Üsna hiljuti kirjutas ühe tuntud asutuse juht Eesti mainekas ajalehes Eesti võimalikust uuest eesmärgist. Tema arvates võiks aastal 2028 moodustada eksport 100% Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

Eksport on kindlasti oluline. Kuidas eksporti suurendada, on oluline teema. Kui midagi on 100% millestki, siis peaks ju tegemist olema maksimaalse tulemusega. Kusagil võib ju olla, et on maailm ja selle sees teine maailm, mis on esimesest suurem. Kas see on võimalik ka sisemajanduse kogutoodangu arvestamisel?

Ei pea end sisemajanduse kogutoodangu arvestamise eksperdiks. Peas keerleb küsimus, et kui eksport on 100%, kas siis sisetarbimine on 0%. Õnneks on hea kolleeg valmis selgitama. Saadan kirja Robert Müürsepale. Palun selgitust.

Kolleeg Robert vastab: „Loos on mõeldud seda, et ekspordi suhe sisemajanduse kogutoodangusse oleks 100%, mitte et me ekspordiksime kogu lisandväärtuse. Impordi suhe oleks sealjuures umbes sama suur. Muide, arvestades, et vahetult pärast kriisi olime 90% juures, siis võiks pidada seda 100% sihti isegi madalalennuliseks.“

Usun kolleegi, aga aru ei saa. Kolleeg annab lisaselgituse lihtsustatud valemi kujul:

SKT = eratarbimine + valitsemissektori tarbimine + investeeringud + eksport – import.

Ja toob näite, et alltöövõtuliidrite Hongkongi ja Singapuri puhul saame rääkida ekspordi ligi 200% osatähtsusest.

Valemist on näha, et eesmärgi saavutamise tingimus on:

eratarbimine + valitsemissektori tarbimine + investeeringud = import

ja püstitatud eesmärgini jõudmiseks pole sugugi vaja ekspordi kasvu, mis artikli loogikat arvestades peaks olema tegelik eesmärk.

Järeldus. Eesti statistilist kirjaoskust, sh ka minu oma, on vaja päris tõsiselt arendada, sest mitmeti mõistetavate ja mitmeti täidetavate eesmärkide seadmine võib olla ohtlik!

 

 

Mihkel Servinski, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

PS. Loo algul viidatud kirjutis on päriselt olemas. Konkreetse viite jätan andmata, sest järelduseni jõudmiseks pole see oluline.

Head naistepäeva!

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal Eesti rahvastikus 698 000 naist. Kui võtta vaatluse alla naistepäevaga sobivad kaubad ning teha puhtteoreetiline arvutus naiste kasuks, siis mullu imporditi Eestisse naise kohta 12 euro eest lõhnaõli, 34 lõikelille ja 8 kilo šokolaadi.

Eesti poelettidel oli 2017. aastal ligi pool müüdavatest lõhnaõlidest ja
-veest Prantsusmaa päritolu. Lõhnaõli ja -vett toodi Eesti kaubandusse müügiks 8,3 miljoni euro eest. Müügile jõudis lõhnaõli ja -vett iga Eestis elava naise kohta keskmiselt ligi 12 euro eest.

2017. aastal toodi Eestisse 23,8 miljonit lõikelille koguväärtusega 7,5 miljonit eurot, mis teeb 34 lõikelille iga Eestis elava naise kohta. Lõikelillede impordis domineerisid roosid.

Kõige enam imporditi 2017. aastal Eestisse Soome (15%), Leedu (11%) ja Läti (10%) päritolu šokolaadi ja -kompvekke. Importšokolaadi ja -kompvekke toodi Eestisse 30,4 miljoni euro eest 5,5 miljonit kilogrammi. Iga naise kohta müüdi Eestis seega keskmiselt ligi 8 kg importšokolaadi ja
-kompvekke.

Tegelikult tuleb muidugi silmas pidada, et lõhnavett, lõikelilli ning šokolaadi tarbivad ka mehed.

 

 

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
 33030010 lõhnaõlid
33030090 lõhnaveed
18063100–18069039 šokolaaditooted
06031100–06031970 värsked lõikelilled

 

EV100: Mida ennustab väliskaubandushoroskoop?

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

Eesti on avatud väikeriik ja majanduslikus mõttes sõltub riigi käekäik suurel määral välismaistest kaubanduspartneritest. Kui maailmamajandusel läheb hästi, siis läheb Eestil samuti hästi. Kui maailmaturul on majanduslangus, siis kannatame ka meie. Majanduslik edu on aga heaolu (st sotsiaalse kindlustatuse, palgakasvu, karjääri, muretu pensionipõlve, hea meditsiinisüsteemi jms) alus. Seega peab realistlike tulevikuplaanide tegemiseks süvenema väliskaubanduses toimuvasse. Mida sealsed märgid näitavad?

Tuleviku ennustamiseks on hea vaadata minevikku. Praeguse Eesti majanduse võrdlusbaasiks on mõistlik kasutada Eesti esimesest iseseisvuse perioodist aastat 1924, mil Eesti majandus oli pool kümnendit vabalt arenenud ja teatud tasakaalupunkti saavutanud. Muutused olid toimunud, kuid uued proovikivid seisid veel ees. Nii on see ka praegu.

1924. aastal veeti Eestisse kaupu peamiselt Saksamaalt (36,6%), Suurbritanniast (14%) ja Venemaalt (12,8%). Praegu on need riigid (2016. aasta andmete põhjal) Soome (13%), Saksamaa (11%) ja Leedu (9,5%). Pea saja aasta jooksul on muutunud riikide piirid ja toodang, kuid siiski saab leida sarnaseid mustreid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti kauba peamised tarbijad ehk ekspordipartnerid olid 1924. aastal Suurbritannia (33,5%) ja Saksamaa (22,6%). Praegu saadame oma kaupu eelkõige Rootsi (17,9%) ja Soome (16%). Seega on siin toimunud oluline muutus – praegu on Eesti oma toodangule leidnud kliendi kodu külje alt, muutunud lokaalsemaks, lähemal tarbijaturgudele. Pakutav on ka mitmekesisem.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1924. aastal toodi sisse eelkõige toiduaineid – üle kolmandiku kogu sisseveost. Välja viidi peamiselt kiudaineid ja tekstiilitooteid (41,2%). Praegu tuuakse sisse elektrimasinaid ja -seadmeid (17,8%) ning transpordivahendeid (10,7%), arvestataval hulgal ka toidukaupu (10,6%). Välja viiakse jällegi elektrimasinaid ja -seadmeid (21,5%), kuid ka puitu ja puittooteid (10,2%).

Rahvusvahelises plaanis on olukord muutunud. 1924. aastal oli Eesti põllumajandusriik, kellest hakkas saama tekstiiliga tegelev maa, praegu on Eesti elektrooniliste seadmete allhankemaa. Enda äratoitmisega tuleb riik ehk pisut paremini toime, kasutatakse rohkem oma metsariigi eelist ning toodetakse keerukamaid asju, kuid samas oma lõppkaubamärki ehk Eestis toodetut välisturgudel vähem. Kui mõnes tipptelefonis on sees Eestis kokku pandud elektrooniline ime või välismaise tootja mööbel on tegelikult Eestis kasvanud puidust, siis seda kahjuks tootesildilt lugeda pole võimalik.

Kuidas on lood üle võimete elamisega? 1924. aastal veeti kaupu sisse 8,2 miljardi marga eest ja eksporditi 338 miljoni marga võrra väiksema summa eest. Seega oli väljavedu 4% võrra sisseveost väiksem. 2016. aastal imporditi 13,5 miljardi euro eest ja Eesti väliskaubandus­bilanss oli miinuses 1,6 miljardi euro ehk ligi 12%-ga.

Eksporti ületav import tähendab üldjuhul üle jõu elamist (võrreldes teenimisega kulutatakse rohkem). Selles mõttes on majanduse praegune seis umbes kolm korda vähem talupojalikult alalhoidlik kui 1924. aastal. Kas see on ka otsene kurjakuulutava ajajärgu või allakäigu eelhoiatus, on rakse öelda. Ettevaatlik tuleb aga olla ja teatud konservatiivsus tuleviku hindamisel ei ole kindlasti kurjast.

Teisiti öeldes näitab välismajandushoroskoop, et taevas on mõningaid tumedavõitu pilvi, kuid paanitseda ka ei maksa. Eks enamikule ju meeldivad välismaised autod, televiisorid, köögitehnika, nutitelefonid ja muu taoline kraam. Neid tooteid Eestis õigupoolest ei tehtagi, isegi kui tahaks kodumaist eelistada ja väliskaubanduse tasakaalu selle kaudu parandada. Ja kui olukord majanduses peaks ikkagi väga vihmale pöörama, siis on võimalik mõnest välismaisest vidinast ka lahti öelda, et nii rohkem talupoja tarkuse radadele tagasi pöörata. Veelgi enam, palju räägitakse sellest, et tänapäeva niivõrd tugevalt põimunud riikide majanduste tingimustes väliskaubanduse puudujäägil enam sellist olulist rolli ei ole. Elame, näeme.

 

 

Jaan Õmblus, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album „Eesti Vabariik 100“, mis ilmub 2018. aasta veebruaris.

 

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid.

Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt suurenenud, sest veel 2013. aastal oli näitaja 91,5 eurot lapse kohta.

Mänguasjade sisseveo kõrghooaeg algab aasta teisest poolest ning saavutab enamasti maksimumi oktoobris.

Enamasti Eesti ekspordib ka edasi Hiina päritolu mänguasju, ligi pool kogu mänguasjade ekspordi summast moodustas 2016. aastal Hiina päritolu mänguasjade re-eksport. Eesti päritolu mänguasju on rohkem hakatud eksportima alates 2015. aastast, kui Eesti päritolu mänguasjade eksport moodustas kogu mänguasjade ekspordist 7% ja 2016. aastal 5%, varem oli näitaja 1% piires.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 

Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
9503 00 21         Inimesekujulised nukud, rõivastega või ilma
9503 00 29         Inimesekujuliste nukkude osad ja tarvikud, mujal nimetamata
9503 00 30         Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid
9503 00 35         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad, plastist (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 39         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a plastist ning vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 41         Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste
9503 00 49         Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud)
9503 00 55         Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad
9503 00 61         Puidust mosaiikpildid
9503 00 69         Mosaiikpildid (v.a puidust)
9503 00 70         Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid)
9503 00 75         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid, plastist (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 79         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a plastist, elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 81         Mängurelvad
9503 00 85         Metallist valatud minimudelid
9503 00 95         Plastist mänguasjad, mujal nimetamata
9503 00 99         Mänguasjad, mujal nimetamata
9504 50 00         Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed)