Tag Archives: hulgikaubandus

Millised ettevõtted ekspordivad Eestist kaupu ja teenuseid?

2016. aastal eksporditi Eestist 11,8 miljardi euro eest kaupu ja 5,5 miljardi euro väärtuses teenuseid. Kaupade import oli samal perioodil 13,5 miljardit ning teenuste import 3,9 miljardit eurot. Järgnevalt vaatleme lähemalt kaupade ja teenuste eksportööre nende tegevusala (EMTAK), töötajate arvu ning omandivormi lõikes.

01

Kaupade ekspordis domineerisid töötleva tööstuse ettevõtted

Ettevõtte tegevusala järgi andsid kaupade ekspordikäibest 62% töötleva tööstuse ning 27% hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ettevõtted. Seevastu teenuste ekspordikäibest andsid veonduse ja laondusega tegelevad ettevõtted veidi üle kolmandiku ning info ja side ettevõtted 14%.

Teenuste ekspordis ei ole ettevõtte suurus esmatähtis

Töötajate arvu järgi on võimalik ettevõtted liigitada mikro- (kuni 9 töötajat), väikesteks (10-49 töötajat), keskmisteks (50-249 töötajat) ning suurettevõteteks (üle 250 töötaja).

Kaupade ekspordis domineerisid just viimased kaks, kelle osatähtsus moodustas vastavalt 36% ning 31% kogu kaupade ekspordikäibest. Seevastu teenuste ekspordis mängisid suuremat rolli mikroettevõtted (pea kolmandik ekspordikäibest).

Võttes arvesse ka kaupu eksportiva ettevõtte tegevusala, oli töötlevas tööstuses suurim osatähtsus suurettevõtetel (47%). Seevastu hulgi- ja jaekaubanduses moodustas mikroettevõtete osatähtsus pea poole.

Kaupu ekspordivad enam välisomanduses ja teenuseid kodumaises omanduses olevad firmad

2016. aastal eksportisid 62% kaupadest välisomanduses olevad ettevõtted. Teenuste ekspordist seevastu moodustas veidi üle poole käibest kodumaiste ettevõtete eksport.

Mikro- ja väikeettevõtete seast on suuremad eksportijad kodumaised ettevõtted. Teenuste ekspordis selge seos omandivormi ja suurusklassi vahel puudub. Kodumaises omanduses ettevõtete ekspordi osatähtsus on suurim suurfirmade seas (60%).

Kaupade ekspordist on töötleva tööstuse tegevusalal välismaiste firmade osatähtsus 67% käibest. Hulgi ja jaekaubanduses seevastu annavad enamuse käibest kodumaised ettevõtted.

Teenuste ekspordis annavad kodumaised ettevõtted veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel suurema osa käibest. Vastupidine on olukord aga info ja side tegevusalal.

02

 

Allan-AronRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Allan Aron

Metoodika

Analüüs põhineb kaupade (TEC) ja teenuste (STEC) väliskaubanduse andmetel ettevõtlusnäitajate järgi. Nende andmete puhul on viimane avaldatud aasta 2016. Määramata ettevõtlusnäitajatega üksused on analüüsist välja jäetud.

Ekspordi ja impordi andmete ühendamine statistilise ettevõtete registri ettevõtlusnäitajatega annab täiendavat infot väliskaubandusega tegelevate ettevõtete kohta. Uusi statistilisi näitajaid on võimalik arvutada olemasolevaid andmeid omavahel sidudes, ilma vajaduseta andmeesitajatelt täiendavaid andmeid koguda.

 

Kaubandusettevõtete kasumist, juurdehindlusest ja kaubavarude müügiajast

2010. aasta III kvartalis hakkasid kaubandusettevõtted majanduskriisist toibuma. See väljendub eelkõige kasumi taastumises ning buumieelsele 2004. aasta tasemele jõudmises. Kaubanduslik marginaal (kaupluste juurdehindlus kaupadele) on samuti tõusnud võrreldes senise madalaima seisuga 2009. aasta III kvartalis, kuid buumieelsele tasemele pole veel jõudnud. Tegevusalati on majanduskriisist taastumine olnud väga erinev.

Sõiduautode registreerimine on võrreldes 2009. aastaga veidi kasvanud, kuid jõudnud alles 2002. aasta tasemeni. Uute sõiduautode müük on endiselt kesine ning jääb 2000. aasta tasemele. Mootorsõidukikaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on madal. Kaubavarude müügiaeg on veidi lühenenud, kuid jääb buumieelsest tasemest pikemaks. Kuigi 2010. aasta II ja III kvartalis õnnestus sõidukikaubandusettevõtetel kahjumist välja tulla, pole neil õnnestunud kasumit buumieelsele tasemele kasvatada.

Hulgikaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on veidi tõusnud, kuid püsib buumieelsest tasemest madalamal. Kaubavarude müügiaeg on lühenenud ja langenud 2008. aasta tasemele. Hulgikaubandusettevõtted on 2010. aasta II ja III kvartalis kasumi 2004. aasta tasemele kasvatanud. Toidukaupade hulgikaubandusettevõtted tõstsid kaubandusliku marginaali ning suutsid 2010. aasta II–III kvartalis kasumi buumiaegsele tasemele tõsta ja kaupade müügiaega lühendada.

Kütuse, metalli, puidu, ehitusmaterjali, rauakaupade ja keemiatoodete hulgimüügiettevõtete kaubanduslik marginaal on üks madalamaid (2010. aasta III kvartalis 11%) ja püsib sellel tasemel neljandat kvartalit järjest. 2010. aasta II–III kvartalis on nende hulgimüügiettevõtete kasum kasvanud ja saavutanud 2005. aasta taseme.

Jaekaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on küllaltki stabiilsena püsinud ja pole viimastel aastatel palju muutunud. Kaubavarude müügiaeg on võrreldes 2009. aasta III kvartaliga küll lühenenud, kuid on ikkagi neli päeva pikem kui buumieelsetel aastatel. Jaekaubandusettevõtetel on samuti õnnestunud pärast üle aasta kestnud kahjumiga müüki 2010. aasta II ja III kvartalis kasumisse tõusta.

Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügiettevõtete kogukasum oli kahjumis kuus kvartalit järjest. 2010. aasta II–III kvartalis saavutas nimetatud ettevõtete grupp väikese kasumi, mis on võrreldav 2004. aasta kasumiga. Nende ettevõtete kaubanduslik marginaal on suhteliselt stabiilsena püsinud. Majanduskasvu aastatel marginaal veidi kasvas, kuid nüüd on langenud buumieelsele tasemele. Kaubavarude müügiaeg on 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes lühenenud, kuid siiski pikem kui 2007. ja 2008. aastal.

Kaubandusettevõtete kogukasum, kaubanduslik marginaal ja kaubavarude müügiaeg, I kvartal 2002 - III kvartal 2010 (2005 = 100)

Kaubandusettevõtete kogukasum, kaubanduslik marginaal ja kaubavarude müügiaeg, I kvartal 2002 - III kvartal 2010 (2005 = 100)

Liivi Adamson, Statistikaameti vanemstatistik