Tag Archives: ettevõtted

EV100: Eesti majandussajand on kaotanud liidrid, kuid toonud targema majandamise

Statistikaameti andmeil on saja aasta tagusega võrreldes Eesti majandusest praeguseks kadunud selged juhtvaldkonnad, mis 1924. aastal olid põllumajandus ja puidutööstus. Majanduse struktuur on muutnud märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas.

Tänapäeva Eesti majandus on mitmekülgne ja väikeriigi ees seisvaid väljakutseid arvestades kohanenud maailmamajandusega. Olukord pole majandussektorite paljutahulisuse poolest aga sugugi alati selline olnud. Eesti Vabariigi algusaastatele tagasi vaadates näeme märksa lihtsamat majanduse ülesehitust. Sarnaselt praegusega juhinduti ka sada aastat tagasi välisriikide turunõudlusest, olgugi et praegusega võrreldes vähem.

Tänapäeval on populaarne ettevõtlus 

Majanduse struktuuri on oluline analüüsida, sest sealt saab vastuse riigi konkurentsivõimele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele. Osa sektoreid on nn majandusmootorid, teised aga nendele toetuvad nn kaasajooksjad. Vaadates Eesti saja aasta tagust majandust ja kõrvutades seda praegusega, saame teha olulisi järeldusi, kuhu oleme teel ning kas peaksime olema murelikud või võime rahulikult igapäevast tööd teha.

1924. aastal oli Eestis 3738 tööstusettevõtet (279 suur-, 2121 kesk- ja 1338 väiketööstusettevõtet). Suurtööstusettevõttes oli 20 ja rohkem hõivatut, kesktööstusettevõttes 10–19 hõivatut ja väiketööstusettevõttes kuni 9 hõivatut. 2016. aastal oli meie riigis 81 869 ettevõtet. Kuni 9 hõivatuga oli 74 487 ettevõtet, 10–19 hõivatuga 3767 ettevõtet ja vähemalt 20 hõivatuga 3615 ettevõtet.

Andmete võrdlemisel on oluline tähelepanu juhtida asjaolule, et tänapäeval vormistatakse enamik oma toote või teenuse müügile suunatud algatustest äriühingutena, kuid Eesti esimese riikliku sõltumatuse perioodil see nii ei olnud. Statistikas kajastusid ettevõtetena peamiselt tööstustootmisega tegelevad majandusüksused. Kohalikud talupidamised nii oma põllumajandusliku kui ka käsitööndusliku panusega ettevõtetena kirja ei läinud. Seega on tänapäeval meil ettevõtteid rohkem, kuid mitte nii palju, kui ettevõtete arvu vaadates võib tunduda.

Majandust vedasid põllumajandus, puidu- ja metallitööstus

Enne Teist maailmasõda oli Eestis palju majandustegevust seotud põllumajandusega, kuid selles sektoris suurtööstusettevõtteid ei tegutsenud. Samal ajal oli põllumajandusega seotud 1149 kesktööstusettevõtet 2121-st (s.o 54%). Kõige rohkem, s.o 198 põllumajanduslikku kesktööstusettevõtet tegutses Tartumaal (17% põllumajanduslikest kesktööstusettevõtetest). Seega oli põllumajandus aktiivne tootmisharu, seal aga puudus oluline kapitali kontsentratsioon, kuid just see tekitab suurettevõtteid.

Teine väga aktiivne majandusvaldkond sada aastat tagasi oli puidutööstus. 1924. aastal tegutses puutööstuses 59 suurtööstusettevõtet 279-st ja 264 kesktööstusettevõtet 2121-st. Puit pole ka sada aastat hiljem moest läinud: 2016. aastal tegutses puidutööstuses 1086 ettevõtet, kuid praegu domineerivad teised sektorid.

Väga tugevalt oli sada aastat tagasi esindatud ka metallitööstus. 1924. aastal oli see eelkõige suurtööstusettevõtete pärusmaa, milles oli hõivatud 40 suurtootmist.

Kõige rohkem ettevõtteid on hulgi- ja jaekaubanduses

Praegu näeme teistsugust pilti. Ettevõtete arvu järgi on meil 2016. aasta andmete alusel juhtiv sektor hulgi- ja jaekaubandus, kus tegutseb üle 16 000 ettevõtte. Teisel ja kolmandal kohal on vastavalt kutse-, teadus- ja tehnikategevus (12 500 ettevõtet) ning ehitus (10 000 ettevõtet).

Töötajate arvu järgi on 2016. aasta andmete põhjal Eesti juhtiv majandussektor töötlev tööstus, kus hõivatud oli 24,7% Eesti töötajaskonnast. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (20%) ning ehitus (10%). Toodangu väärtuse seisukohalt hoiab juhtkohta töötlev tööstus (32,3%), sellele järgneb hulgi- ja jaekaubandus (13%) ning veondus ja laondus (12%). Kõige suurem osatähtsus lisandväärtusest tuleb töötlevast tööstusest (22,2%), sellele järgneb hulgi- ja jaekaubandus (17%) ning siis omakorda kutse-, teadus- ja tehnikategevus (9%).

Majandusstruktuuri mõistes puudub selge liider

Ülaltoodud andmete põhjal meie tänast majandust analüüsides järeldub, et majandusstruktuuri mõistes puudub meil praegu selge liider. Nelja analüüsitud näitaja alusel domineerib kolme puhul küll töötlev tööstus, kuid ettevõtete arvu poolest see valdkond jällegi kolme esimese hulka ei pääse. Hulgi- ja jaekaubandus aga on väga tugevalt esindatud kõigi nelja vaadeldud näitajaga, olles töötleva tööstuse järel teisel kohal kolme näitaja alusel ja liidripositsioonil ettevõtete arvu põhjal.

Töötajate ja ettevõtete arvu poolest pääseb esikolmikusse veel ehitus ning ettevõtete arvu ja loodud lisandväärtuse alusel kutse-, teadus- ja tehnikategevus. Toodangu väärtuse põhjal on konkurentsis ka veondus ja laondus.

Valitud kurss sajandi võrdluses

Mida võiks järeldada meie praeguse majandusstruktuuri võrdlusest saja aasta taguse ajaga? Aastal 1924 olid selged juhtvaldkonnad põllumajandus ja puidutööstus, kuid tänapäeval on kerkinud teised liidrid. Sada aastat tagasi ammutasime pigem maaharimise tulemusena saadavaid rikkusi, tänapäeval tegeleme rohkem töötlemise, kauplemise ja ka teaduse, ehituse ning logistikaga. Sada aastat tagasi oli kapital kontsentreerunud puidu- ja metallitööstusesse (suurtööstusettevõtete suur arv), tänapäeval on kapitali akumulatsiooni näha töötlevas tööstuses (majandusnäitajad on kõrged, kuid ettevõtete arv väike – kontsentratsiooni näitaja).

Sisult on töötlev tööstus ning kutse-, teadus- ja tehnikategevus majanduse mootorid. Hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus on sektorid, mis teenindavad majandusmootoreid või tulenevad nende edust: ehk kui muidu läheb majandusel hästi, siis arenevad ka nimetatud sektorid. Veondus ja laondus on selgelt nii tööstust, kaubandust kui ka ehitust teenindavad sektorid.

Kokkuvõtvalt on Eesti majandus saja aasta võrdluses kaotanud selgelt liidrikohal olevad majandusharud, kuid muutnud struktuuri märksa teadmismahukamaks: oleme liikunud väärtuse ahelas kõrgemat lisandväärtust loova majanduse suunas. Tegemist on arenguga, mille vajalikkusest on palju räägitud. Jääb vaid loota, et saja-aastase perioodi võrdluse alusel on võimalik hinnata meie suundumusi tulevikus. Kui jah, siis oleme õigel teel ja tuleb vaid kurssi hoida.

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on kogumik „Eesti Vabariik 100. Statistiline album“.

 

 

Jaan Õmblus, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Mullu tegutsevate majandusüksuste arv kasvas

Statistikaameti statistilise profiili andmetel oli 2011. aastal ligi 137 000 tegutsevat majandusüksust. Kui 2010. aastal vähenes nende arv ligi 9000 võrra, siis 2011. aastal lisandus neid ligi 5000.

Üle-eelmise aasta langus oli tingitud eelkõige FIE-de uuest kohustusest registreerida end äriregistrisse. Seda pidid tegema ka need, kes varem olid arvele võetud vaid maksukohustuslaste registris. Selle nõude tõttu lakkas kolmandik FIE-sid tegutsemast ja see mõjutas tegutsevate majandusüksuste koguarvu.

FIE-de arv on vähenenud juba alates 2007. aastast. 2011. aastal kahanes nende arv ligi 2000 võrra. Tegutsevate äriühingute arv seevastu kasvab pidevalt. Möödunud aastal lisandus neid peaaegu 5500 ehk 8%, 2010. aastal oli kasv 4%.

Mittetulundusühingute arvu suurenemine aeglustub üha

2009. aastal kasvas mittetulundusühingute hulk 7%, 2010. aastal 6% ja 2011. aastal vaid 4%. Mittetulundusühinguid lisandus mullu 1204, sihtasutusi 8. Ligi pool mittetulundusühingutest asub Harju maakonnas, järgnevad Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne-Viru maakond. Nii riigiasutuste kui ka omavalitsusasutuste arv on vähenemas − 2011. aastal kahanes see vastavalt 5 ja 16 üksuse võrra.

Enim lisandus info- ja sideettevõtteid

Tegevusalati kasvas ettevõtete hulk kõige rohkem info ja side tegevusalal − 14%. Taastuma on hakanud ehitusettevõtlus. Kui veel 2009. aastal vähenes ehitusettevõtete arv 4%, siis 2010. aastal juba kasvas 2% ja 2011. aastal veel 6%.

Omaniku liigiti on proportsionaalselt kõige enam lisandunud välisomandis olevaid ettevõtteid

Aastatel 2007–2009 välisettevõtete arvu suurenemine aeglustus. Kui 2009. aastal oli kasv vaid 3%, siis 2010. aastal 4% ja 2011. aastal hoogustus juba 12%-ni. Eesti eraomandis olevaid ettevõtteid lisandus mullu 3%. Riigiettevõtete ja kohalikele omavalitsustele kuuluvate ettevõtete arv on viimastel aastatel olnud üsna stabiilne. 2011. aastal riigiettevõtete arv suurenes nelja võrra, omavalitsusettevõtete arv vähenes kahe võrra.

Suurettevõtete arv on kasvanud

Aastatel 2009 ja 2010 vähenes suurettevõtete arv majanduskriisi tõttu märgatavalt, vastavalt 12% ja 16%. 2011. aastal aga nende arv juba kasvas 11% − lisandus 16 vähemalt 250 töötajaga ettevõtet. Töötleva tööstuse valdkonna suurettevõtete arv kasvas viie võrra. Erinevalt 2009. ja 2010. aastast kasvas ettevõtete arv ka teistes töötajate arvu suurusrühmades, kuigi mitte nii palju kui suurettevõtete arv. Nii nagu suurettevõtete hulgas kasvas ka alla kümne töötajaga ettevõtete hulgas enim info ja side tegevusala ettevõtete hulk – 14% ehk veidi üle 500 võrra.

Ettevõtete arv kasvas kõikides maakondades, v.a Valga maakonnas, kus see vähenes 27 võrra. Kõige enam lisandus 2011. aastal ettevõtteid Harju maakonnas – 5% ehk üle 2500 ettevõtte. Järgnes Tartu maakond ligi 5% kasvu ehk 500 ettevõttega, seejärel Saare, Hiiu ja Jõgeva maakond.

Juriidilistesse registritesse ja majandusüksuste statistilisse registrisse on kantud kõik registreeritud üksused, kuid Statistikaameti statistilisse profiili kuuluvad vaid vastaval aastal tegutsenud üksused. Tavapäraselt on majanduslikult aktiivseid üksusi kaks kolmandikku kõigist juriidiliselt registreeritud üksustest.

Põhjalikum ülevaade „Eesti statistika aastaraamat 2012“ peatükis „Majandusüksused“ (ilmus 27.07.2012). http://www.stat.ee/57659

 Marielle Borthwick, Statistikaametijuhtivstatistik

Ettevõtete majandustegevus elavnes 2010. aastal

2010. aastal alustas tegevust 2000 uut ettevõtet, tööstusettevõtete ekspordi kiire kasv suurendas kogu ettevõte sektori müügitulu ning paranesid tootlikkuse ja kasumlikkuse näitajad.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor on Eesti sisemajanduse koguprodukti loomisel suurim lisandväärtuse tootja. Statistikaameti andmetel oli ettevõtete lisandväärtus 2010. aastal 7,8 miljardit eurot, mis oli 8% suurem kui aasta varem. Lisandväärtuse kasv tulenes kõrgema lisandväärtusega tööstustoodangu müügikasvust. Ettevõtte kohta oli lisandväärtuse kasvutempo poole aeglasem (4%), sest tegevust alustasid enamasti madala lisandväärtusega teenindusettevõtted.

Lisandväärtuse struktuur jaotatuna kolme komponendi vahel (tööjõukulud, kulum ja jääktulu) sarnanes 2000. aastate alguse struktuurile. 2010. aastal hõlmasid tööjõukulud lisandväärtusest 56%. Peale tööjõukulude ja kulumi elimineerimist, moodustas jääktulu lisandväärtusest neljandiku nagu ka 2002. aastal, jäädes alla majanduskasvu aastate 30–35% tasemele. Jääktulu maksimaalne 35%-line osatähtsus jäi 2006. aastasse, luues ettevõtetele võimaluse kasvatada järgmisel aastal oma investeeringuid põhivarasse viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. 2009. aasta lisandväärtuse struktuurile oli iseloomulik varade väärtuse langust sisaldava kulumi kiire kasv ja tööjõukulude suur osatähtsus. 2010. aastal kahanes kulude kokkuhoiu tõttu nii kulumi kui ka tööjõukulude osatähtsus lisandväärtuses. Samal ajal suurenes jääktulu osatähtsus 2009. aastaga võrreldes 9 protsendipunkti. See annab lootust, et ettevõtete võimalused investeerida paranevad.

Lisandväärtus hõivatu kohta komponentide järgi, 2000–2010

Lisandväärtus hõivatu kohta komponentide järgi, 2000–2010

Ettevõtted piirasid kulusid

Majanduslangusest tingitud range kokkuhoiupoliitika jätkus ka 2010. aastal ja mõjutas positiivselt ettevõtete finantsolukorda. Kulude kokkuhoiu tulemusel vähenes kulude osatähtsus müügitulus 95%-ni, seda peamiselt tööjõukulude ja kulumi vähenemise tõttu. 2010. aastal jätkus nii hõivatute kui ka neile tehtud kulutuste vähenemine, aga märksa aeglasemas tempos kui aasta varem. Majanduskasvu aastate kiire palgakasvu tulemusel suurenes tööjõukulude osatähtsus müügitulus ja ulatus 2009. aastal 14%-ni, 2010. aastal langes tagasi 12%-ni.

Koos hõivatute arvu vähenemisega on oluliselt paranenud tootlikkuse näitajad. Hõivatute ja töötundide arvestuses olid 2010. aasta tootlikkusnäitajad üle kahe korra kõrgemad kui kümme aastat tagasi ja ühtlasi olid nad ka viimase kümne aasta parimad. Tööviljakus (arvutatuna lisandväärtus hõivatu kohta) ligines 20 000 eurole, mis oli 13% enam kui aasta varem. Samas ettevõtete keskmine tööjõukulu hõivatu kohta ei muutunud. Seega buumiaastate palga ja tootlikkuse kasvu vaheline ebakõla on vähenenud ning ettevõtete olukord paranenud.

Kulude kokkuhoiu tõttu teenisid Eesti ettevõtted 2010. aastal üle 2 miljardi euro kasumit, see on neli korda enam kui aasta varem. Puhaskasumi tulumaksuvaba reinvesteerimise võimalus on suunanud kasumeid tagasi ettevõtlusse ja elavdanud investeerimist. Et puhaskasumid kahanesid langusaastatel oluliselt oli ettevõtete sektori investeerimisaktiivsus 2010. aastal jätkuvalt madal, kuid siiski oli märgata elavnemise märke. Ettevõtted investeerisid põhivarasse 2,3 miljardit eurot nagu aasta varemgi. Kui aastatel 2008–2009 investeeringud vähenesid eelmise aastaga võrreldes, siis 2010. aastal langus peatus. Muutunud on ka investeeringute struktuur. Märgatavalt on kasvanud investeeringud transpordivahenditesse, mis olid poole suuremad kui 2009. aastal. Samavõrra on vähenenud investeeringud maasse ja immateriaalsesse põhivarasse. Investeerimine hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse hakkas pärast 2009. aasta järsku langust pisut suurenema.

Ettevõtete puhaskasum (-kahjum) ja investeeringud põhivarasse, 2000–2010

Ettevõtete puhaskasum (-kahjum) ja investeeringud põhivarasse, 2000–2010

Puhaskasum ja dividendid

Alla kahe kolmandiku ettevõtetest lõpetasid 2010. aasta kasumiga ja enam kui kolmandik kahjumiga. Aasta varem olid ligi pooled ettevõtted kasumis ja pooled kahjumis. Võrdlusena olgu toodud, et hoogsa majanduskasvu aastatel (2005–2007) lõpetas kahjumiga vaid 13% ettevõtteid. Vaatamata puhaskasumi mitmekordsele vähenemisele aastatel 2008–2009 on väljakuulutatud dividendid jäänud samale tasemele, sest dividende saab maksta varasematel aastatel teenitud kasumi arvelt. Ka 2010. aastal võrreldes eelnenud aastatega teenitud suurem puhaskasum ei toonud suuri muutusi. Ettevõtted maksid välja dividende ligi 800 miljonit eurot. Veerandi kogu dividendide summast moodustasid energeetikaettevõtete väljamaksed omanikele. Kasumi väljavõtjad olid ka peakontorite ja kaubandusettevõtete omanikud.

Ettevõtete puhaskasum ja puhaskahjum ning dividendid, 2000–2010

Ettevõtete puhaskasum ja puhaskahjum ning dividendid, 2000–2010

2010. aastal jäi palgakasv ettevõtetes küll alla tarbijahindade tõusule, kuid ettevõtete väljatulek majanduslangusest ning nende paranenud finants-majanduslik olukord loob võimalused nii investeeringute kui ka tööjõukulude kasvuks, mida kinnitavad ka 2011. aasta lühiajastatistika andmed.

Reet Nestor, Statistikaameti juhtivstatistik