Tag Archives: emakeel

Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi?

Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/01/14/soolane-palgalohe/

Veebruaris tegime tiiru Eesti valimisringkondades ning andsime ülevaate, kui palju on igas ringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused (sissetulekud, pensionäride ja laste heaolu, pere- ja rahvussuhted, transport, tervis) puudutavad.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/02/27/valimisringkondade-elanike-statistiline-portree/

Märtsis võtsime luubi alla emakeeled Eestis. Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt.

Erinevate emakeelte kõnelejate arv on viimastel aastatel tublisti suurenenud. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel. Eesti keel on emakeeleks ligi 900 000 inimesele. Peale kõige enam levinud eesti ja vene keele räägib 2,3% eestimaalastest emakeelena teisigi keeli.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/03/14/eestis-on-kasvanud-emakeelte-mitmekesisus/

Aprillis tõdesime, et rohkem kui pool Eestimaast on asustamata. Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnadest on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/

Mais saime teada, kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast. Sünnitusiga on ajas olnud erinev. Kui 1970ndate keskel läks naine 29-aastasena oma esimest last sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/05/06/emadus-tana-ja-eile/

Juunis selgusid Eesti laste popimad nimed. Tüdrukute hulgas võidutses ülekaalukalt Sofia ja poistel Robin. Neile järgnesid tüdrukute nimedest Mia, Lenna ja Maria ning poistel Oliver ja Rasmus. Paistab, et praegu on üldine suund rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Eesti edetabeli 10 tüdrukunimedest olid seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/06/12/koige-populaarsemad-olid-robin-ja-sofia/

Juulis veendusime, et Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma. Aastal 2018 toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/07/03/keeduvorst-vorstide-valitseja/

August tõi teadmise, kui mahe on Eestimaa ja kui palju meie põldudelt ja viljaaedadest mahevilju nopitakse. Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahe. Võrreldes aasta taguse ajaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/08/14/kui-mahe-on-eestimaa/

Septembris uurisime Eesti prügimajanduse eluolu. Iga eestlane tekitab aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. 

Suurenenud olmejäätmete hulga käitlemine koormab Eestis keskkonda rohkem kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides. Meil võetakse suhteliselt vähem ringlusse erinevaid materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/09/20/kuhu-liigud-eesti-prugi/

Oktoobris rõõmustasime Eesti põllumeeste tänavuse rekordilise teraviljasaagi üle, mis oli läbi aegade suurim. Teisalt lugesime kokku ka varasema aasta põllumajandustoodangu väärtuse ning rõõmu varjutas teadmine, et kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/10/02/tanavune-teraviljasaak-loob-rekordeid/

https://blog.stat.ee/2019/10/08/kui-suurt-tulu-teenis-pollumees/

Novembri kütsid kuumaks rahva ja eluruumide loenduse teemad. Milline peaks olema järgmine rahvaloendus Eestis? Kui suurt tööd on tehtud aastate jooksul selleks, et korraldada aastal 2021 Eestis registripõhine rahvaloendus?

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/11/08/regrel-kas-lugeda-rahvast-savitahvlite-voi-taimejuurte-abil/

Detsembris mõõtsime meeste edukust ja päevavalgele tuli, et mida edukam mees, seda rohkem lapsi. Statistika paljastas, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem. Millistesse Eesti peredesse aga üldse lapsed sünnivad, oli meil selge aga juba aasta alguses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/

https://blog.stat.ee/2019/01/10/millisesse-perre-sunnivad-lapsed/

REGREL. Eesti registrites on info rahvuse ja emakeele kohta olemas

Eesti rahvaloendustel on rahvust ja emakeelt küsitud mitu sajandit. Ka registritel põhinev rahvaloendus annab Eesti püsielanike emakeele ja teiste keelte oskuse kohta ülevaate, aga tegelikult ei pea selleks ootama loendust, vaid statistikaamet avaldab rahvastiku rahvuse ja keeleoskuse kohta ülevaate igal aastal. 

Tekst: Ethel Maasing, statistikaameti juhtivanalüütik 

Statistikaameti andmetel räägiti 2019. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis emakeelena üle 200 keele. Eesti keelt räägib emakeelena 68% rahvastikust. Suuremate keelerühmadena järgnevad vene ja ukraina keelt emakeelena rääkijad (vastavalt ligi 381 600 ja ligi 8700 inimest). Vähemalt 1000 kõnelejaga on 9 emakeelt. Emakeele info on teadmata umbes 1% rahvastiku puhul (18 000 inimest). Põhjalikuma ülevaate tegime tänavu emakeelepäeval ilmunud blogiloos „Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus“.

Mitmekeelsus väärib väärtustamist ja arvestades keelte oskusega seotud andmete olulisust on statistikaamet lisaks registrites olevale infole mõõtnud viimastel aastatel keeleoskust ka erinevate uuringute vahendusel, sh eriti tööhõivega, immigrantrahvastiku ja haridusega seotud uuringutes. Igal aastal lisandub Eesti elanike erinevate rühmade keeleoskusega seotud teave ligi neljakümnesse avaliku andmebaasi tabelisse, mis moodustavad järjepidevad keelekasutust ja -oskust iseloomustavad aegread. Muuhulgas on uuritud ka mitme koduse keelega erinevast rahvusest inimesi. Niisuguste spetsialiseeritud uuringute eeliseks võrreldes loendusandmetega on võimalus esitada täiendavaid ja süvendavaid küsimusi, samuti uuringute järjepidevus – neid teostatakse valdavalt igal aastal sama metoodikaga, mis oluliselt suurendab tulemuste usaldusväärsust.

Keele/keeleoskuse andmed statistikaameti avaliku andmebaasi tabelites
Haridus: HT17, HT58, HT140, HT140U, HT303, HT304, HT307, HT570, HT571
Tööturg: TT56, TT70, TT71, TT130, TT131, TT133,TT134, TT135, TT136, TT244, TT245, TT454, TT456
Immigrantrahvastik: IR45, IR46, IR51, IR53, IR60, IR61, IR71, IR73, IR74, IR75, IR76
Täiskasvanute koolitus: HTT33, HTT37, HTT51
Kultuur: KU12, KU13

Statistikaamet alustas REGREL-ile pühendatud artiklite sarja, et tutvustada rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.

 

Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus

Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad käesoleval õppeaastal üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel.

Seisuga 1. jaanuar 2018 rääkisid Eesti elanikud kokku 211 emakeelt. Kui see jaotuks rahvastikule ühtlaselt, oleks iga keele rääkijaid üle 6200. Tegelikult on ligi 900 000 inimese emakeel eesti keel. Peale kõige enam levinud eesti ja vene keele räägib 2,3% eestimaalastest emakeelena teisigi keeli. Suuruselt järgmise kõnelejate arvuga on ukraina, soome, inglise, läti ja valgevene keel. Ülejäänud 1% rahvastikust räägib 204 erinevat emakeelt. Nende hulgas on üle 1000 kõnelejaga saksa ja leedu keel, kuid 204 erinevast keelest pooli peab oma emakeeleks vaid alla viie inimese.

Erinevate emakeelte kõnelejate arv on viimastel aastatel tublisti suurenenud. Veel 2011. aasta rahvaloenduse ajal oli neid veerandi võrra vähem, kuid arvestades Eestisse rändajate arvu suurenemist ja rändetagamaade mitmekesistumist, on see igati ootuspärane.

Ootuspärane on ka see, et kõige rohkem emakeeli räägitakse Harju (180) ja Tartu (120) maakonnas. Suurem on nende arv ka Ida-Viru maakonnas (80), mis oli nõukogude ajal oluline sisserändepiirkond. Kõige vähem on erineva emakeelega inimesi Hiiumaal (20), siiski on seal erinevaid emakeeli ühe elaniku kohta kõige rohkem. Enamikus maakondades räägib eesti keelt emakeelena üle 90% elanikest. Kõige rohkem (üle 96%) eesti emakeelega inimesi elab Hiiu-, Saare- ja Viljandi maakonnas.

EMAKEEL

Maailmapildi avardamiseks ja tööturul konkureerimiseks on tähtis õppida ka võõrkeeli. Rahvaloendused on näidanud, et Eesti elanikud on tublid ja vähe on inimesi, kes oskavad vaid üht keelt.

Eestis õpitakse koolis kohustuslikult vähemalt kaht võõrkeelt. Riikliku õppekava järgi õpitakse eesti õppekeelega koolides A-võõrkeelena inglise, prantsuse, saksa või vene keelt ja vene õppekeelega koolides inglise, prantsuse, saksa või eesti keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, prantsuse, saksa, vene või mõnd muud võõrkeelt.

Eesti üldhariduskoolides on 2018/2019. õppeaastal kõige populaarsem A-võõrkeel inglise keel, mida õpib kokku üle 123 000 ehk 82% kõigist õpilastest. Populaarsuselt järgmine on vene keel, mida õpib 43%. Kolmandal kohal on saksa keel, mida õpib 8% kõigist õpilastest. Nii prantsuse kui ka mõne muu võõrkeele õppijaid on ligi 3%.

A-võõrkeele õpet alustatakse juba esimeses kooliastmes ehk esimeses kuni kolmandas klassis. Neid lapsi, kes hakkasid inglise keelt õppima esimeses klassis, on kõigist kooliteed alustanud õpilastest 10%. Teises klassis õpib inglise keelt ligi 40% ja kolmandas umbes 90%.

Võõrkeele õppijate osatähtsus 1-3. klassis (002)

Teises kooliastmes ehk neljandas kuni kuuendas klassis õpivad inglise keelt peaaegu kõik ja vene keelt 27% õpilastest. Saksa ja prantsuse keele õppijaid on vastavalt 5% ja 2%. Kolmandas kooliastmes ehk seitsmendas kuni üheksandas klassis õpivad inglise keelt samuti peaaegu kõik, kuid vene keele õppijaid on juba tunduvalt rohkem: 64%. Saksa keele õppijaid on 10% ja prantsuse keele õppijaid 3%.

Gümnaasiumis on väga vähe õpilasi, kes ei õpi inglise keelt. Vene keelt õpivad 66%, saksa keelt 22% ja prantsuse keelt alla 10% õpilastest. Mõnd muud võõrkeelt õpib gümnaasiumis 12% õpilastest.

Võõrkeele õppijate osatähtsus kooliastmete lõikes (002)

Viimase kümne aasta jooksul ei ole inglise, vene ja prantsuse keele õppijate osatähtsus eriti muutunud. Vähenenud on saksa keele õppijate osatähtsus kolmandas kooliastmes ja gümnaasiumis ning suurenenud mõne muu võõrkeele õppijate osatähtsus. Gümnaasiumis on võimalik õppida ka kolmandat võõrkeelt, kuid viimastel aastatel on nende osatähtsus langenud. Käesoleval õppeaastal õppis kolmandat keelt 23% õpilastest.

Metoodika

Emakeeleks märgitakse keel, mis on omandatud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida isik üldjuhul kõige paremini oskab. Isiku emakeel ei pea kokku langema tema rahvusega. Väikelaste emakeele otsustavad vanemad. Kui vanematel on raskusi lapse emakeele üle otsustamisel, märgitakse keel, mida leibkonnas tavaliselt kõneldakse.

Kadri RaidStatistikaameti juhtivanalüütik Kadri Raid

Alis TammurRohkem infot: Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur

Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt?

Homme, 14. märtsil tähistatakse järjekordset emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise ülemaailmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik? Statistikaamet annab emakeele päeva eel väikse ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus.

Eesti keele osatähtsus

Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis 883 707, mis teeb 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. Kindlasti elab eesti keele kõnelejaid ka väljaspool Eestit, kuid nende täpset arvu on juba keerulisem välja selgitada.

01pilt

Kõige enam eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elab Harjumaal, kuid osatähtsuselt kõnelevad eesti keelt emakeelena neist vaid veidi üle poolte (59%). Ida-Virumaal räägib eesti keelt emakeelena vaid 16% rahvastikust. Ülejäänud Eesti maakondades on muu emakeelega isikute osatähtsus alla viiendiku. Kui muidu elab Harjumaal ja Ida-Virumaal kokku 55% Eesti elanikest, siis eesti emakeelega inimestest elab väljaspool nimetatud piirkonda 60%. Linnades on eesti keelt emakeelena rääkijate osatähtsus väiksem, maapiirkondades aga suurem.

02pilt

Eesti keele kõnelejate vanuseline jaotus

Vanuse järgi on näha, et eesti keelt emakeelena räägivad keskmisest rohkem nooremad ehk kuni 30-aastaste põlvkond. Peamiselt vene emakeelega inimesi on kõige rohkem 50–70-aastaste hulgas, kus neid on üle kolmandiku.

03pilt

On selge, et sellise vanuselise eripära põhjus on nõukogude perioodil toimunud sisseränne. Samas on noorema elanikkonna seas eesti keelt emakeelena rääkijate hulk järjest suurenenud. Seda võib selgitada sisserännanute ja nende järeltulijate suurema valmisolekuga Eestist lahkuda, samuti segaabielude mõjuga ja ka sellega, et sisserännanutel sünnib reeglina naise kohta vähem lapsi kui põlisrahvastiku esindajatel.

Rahvuse ja eesti keele seos

Huvitav on veel vaadata rahvuse seost emakeelega. Kui kogu Eesti rahvastikust 69% on eesti rahvusest, 25% vene rahvusest ja 5% muudest rahvustest (ukrainlased, valgevenelased, soomlased), siis eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99% eesti rahvusest.

Ligi 4000 eesti emakeelega inimest loeb ennast rahvuselt venelaseks ja üle 2000 soomlaseks. 3% Eesti elanikest (24 000 inimest) on küll rahvuselt eestlased, kuid nad ei räägi emakeelena eesti keelt. Põhimõtteliselt võib öelda, et nad räägivad vene keelt, sest vene emakeelega eesti rahvusest inimeste osatähtsus on 97%. Ülejäänud eesti rahvusest inimesed räägivad emakeelena kas inglise, ukraina, soome või mõnda muud keelt. Märkimist väärib, et nooremate hulgas on enam levinud inglise keel ning soome keel on emakeeleks pigem vanematel inimestel.

Neist Eesti elanikest, kes on mõnest muust rahvusest, räägib eesti keelt emakeelena natuke üle 8000 inimese, mis on osatähtsuselt suurem, (2% versus 1%) kuid arvuliselt on neid kolm korda vähem, kui inimesi, kes on eesti rahvusest, kuid ei räägi eesti keelt emakeelena. Seetõttu on eesti rahvusest inimesi Eestis natuke rohkem, kui eesti emakeelega inimesi.

Alis Tammur, Statistikaameti vanemanalüütik