Tag Archives: elanike tervisehinnangud

Tervist! Kas õunast päevas piisab?

Kes ei mäletaks väljendit, et üks õun päevas tagab tervise. Samuti mäletame lapsepõlvest, et muinasjutus viis just õun Lumivalgekese surmaunne. Kõik me tahame olla terved ja tervist ei pidavat rahaga saama osta. Kas see siiski on nii ja millised on meie igapäevased „punased mürgiõunad“?

ÜRO seatud üleilmne eesmärk „Tervis ja heaolu“ keskendub tervise kvaliteedile, mis mõjutab inimeste heaolu kõige otsesemalt. Tähtsad on seksuaaltervist puudutavad küsimused, samuti emade ja imikute tervise tagamine, nakkushaiguste leviku vähendamine ning turvalise, kvaliteetse ja taskukohase arstiabi kättesaadavuse kindlustamine. Üleilmne eesmärk „Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“ on Eestis seotud eluea pikkuse, tervise- ning tubaka ja alkoholi tarbimise näitajatega.

Eesti säästva arengu strateegia rõhutab vajadust saavutada pikem eluiga, vähendada haigestumist, muuta käitumisharjumusi ja tagada turvalisus.

Eestis on inimeste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil järjest pikenenud, olles 2016. aastal 77,8 eluaastat. Euroopa Liidu teistest riikidest eristub Eesti oma meeste ja naiste oodatav eluea suure vahe poolest – kui ELs on meeste ja naiste keskmise oodatava eluea vahe 5,4 aastat, siis Eestis on vahe ligi 9 aastat. Hea on siiski see, et viimase paarikümne aastaga on ka keskmise oodatava eluea sugudevaheline erinevus vähenenud. Samuti suureneb Eestis ka tervena elada jäänud aastate näitaja. Nii tervena elada jäänud aastate kui ka oodatava eluea kestvus oleneb mitmetest teguritest: elukeskkonnast, sportimisvõimalustest, arstiabi kättesaadavusest ja majanduskasvust.

Kahjuks on Eestis järjest suurenev ülemäärase kehakaaluga inimeste arv, mille puhul on eriti murettekitav ülekaaluliste noorte arvu kasv. Samuti suureneb psüühika ja käitumishäirete esmase haigestumuse kordaja. Ühelt poolt näitab see probleeme elanikkonna vaimse tervise seisukorras, teisalt aga hoopis, et järjest enam julgetakse ka oma hingemuredele abi otsida professionaalidelt.

Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade, seahulgas ka tööõnnetuste arv on järjest vähenenud. Sealjuures on aga meeste suremuskordaja endiselt neli korda suurem kui naiste sama näitaja. Positiivne on, et väheneb suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV-nakkuste, tuberkuloosi, B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv.

Siiski on samad näitajad Euroopa Liidu keskmistega võrreldes kehvadel positsioonidel ning ilmselgelt ei piisa vaid õunast päevas, et Eesti näitajad piisava kiirusega paraneksid. Psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuse kordaja on EL võrdluses lausa kõrgeim ning kuigi Eesti-siseselt täheldame alkoholitarbijate ja igapäevasuitsetajate arvu vähenemist, on ka nende hulk jätkuvalt suurem kui ELs keskmiselt.

Kas teie eelistate rohelisi või punaseid õunu? Mille alusel teete teie oma tervist mõjutavaid otsuseid —kas uurite statistikat või vaatate õunte pealt?

 

Teiste Eestis oluliste üleilmsete säästva arengu eesmärkide ja näitajatega saad tutvuda veebikogumikus, veebinurgas ja andmebaasitabelite vahendusel.

thammie-cascales-491615-unsplash

Eneli Niinepuu     Eneli Niinepuu, ekspert

Kaia OrasKaia Oras, juhtivanalüütik

Pikaajaline haigus vaevab peaaegu iga teist täiskasvanut

Statistikaameti andmetel esines 2011. aasta 45%-l täiskasvanutest nende endi hinnangul pikaajaline haigus. Enim on sellega kimpus
Põlva-, Võru- ja Hiiumaa elanikud.
 

Kõige rohkem esineb pikaajalisi haigusi täiskasvanud elanikkonnal (16-aastased ja vanemad) Põlvamaal (63%), samuti Võru- ja Hiiumaal (vastavalt 54% ja 53%). Pikaajalise haiguse osatähtsus Eesti täiskasvanud elanikkonnas on viimastel aastatel paari protsendipunkti võrra suurenenud ning Euroopa Liidus üks kõrgemaid. Kõige vähem on pikaajaliste haigustega kimpus Viljandi- ja Järvamaa täiskasvanud (vastavalt 37% ja 38%). 

Väga heaks või heaks peab oma tervist veidi üle poole ehk 54% täiskasvanutest, väga halvaks või halvaks 15%. Mehed hindavad oma tervist pisut paremini — 57% täiskasvanud meestest ja 52% naistest andis oma tervisele väga hea või hea hinnangu. 

Kesk-Eesti elanike hinnangud oma tervisele on kõige kõrgemad, väga heaks või heaks hindas oma tervist 60% täiskasvanud elanikkonnast, Kirde-Eestis vaid 38%. Samas hindab Kirde-Eestis üle viiendiku täiskasvanud elanikkonnast oma tervist väga halvaks või halvaks. 

Täiskasvanud elanikkonna hinnang oma tervislikule seisundile, 2011

Täiskasvanud elanikkonna hinnang oma tervislikule seisundile, 2011

Eesti elanike hinnang oma tervislikule seisundile püsinud suhteliselt stabiilne. Aastatel 2004–2011 hindas oma tervist väga heaks või heaks keskmiselt 50–55% täiskasvanud elanikkonnast. Euroopa Liidus on vastav näitaja 64–68%.

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2011. aastal osales uuringus ligi 5000 leibkonda. Inimestelt küsitakse nende endi hinnanguid pikaajalise haiguse olemasolu ja tervisliku seisundi kohta. Pikaajaliseks haiguseks loetakse ka hooajalisi ja korduvaid haigusi nagu allergiad, heinanohu jms. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. 

Erika Taidre, Statistikaameti juhtivstatistik