Tag Archives: elanike tarbimine

Eestis tarbitakse aastas elaniku kohta ligi 100 kilogrammi kartuleid ja ämbritäis toiduõli

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

Kartuli tarbimine elaniku kohta on viimastel aastatel tasapisi suurenenud — 2011. aastal tarbiti 95 kilogrammi elaniku kohta, 2010. aastal 90 ja 2009. aastal 84. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importkartulit, nii töötlemata kui ka töödeldud kujul (näiteks kartulikrõpsudena).

Õige pisut on aastate jooksul suurenenud ka köögivilja tarbimine. Kui 2009. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 80 kilogrammi köögivilju, siis 2012. aastal juba 91. Puuvilju ja marju on hakatud tarbima veidi vähem — 2012. aastal tarbiti 37 kilogrammi puuvilju ja marju, 2010. aastal 45.

Taimset rasva ja õli tarbitakse aastas elaniku kohta erinevates toitudes kümme kilogrammi. Samuti erinevate jahutoodetena ligi 38 kilogrammi nisu ja 15 kilogrammi rukist ning ligi viis kilogrammi riisi.

Liha tarbitakse aastas elaniku kohta 70–73 kilogrammi, piima üle 100 liitri ja ligikaudu 180–190 muna.

Tarbimise saab välja arvutada ka viinamarjaveini kohta. Seda imporditi 22,55 miljonit liitrit ja eksporditi 5,26 miljonit liitrit. Kui arvestada ka varude muutust ja jagada tarbimine kõigi Eesti elanike vahel, tuleb keskmiseks tarbitud koguseks 12,3 liitrit. Kui lapsi mitte arvestada, tulevad kogused suuremad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbitud viinamarjaveini kogused elaniku kohta veidi tõusnud. 2009. aastal tarbiti keskmiselt kümme liitrit, 2010. aastal ligi 11 liitrit ja 2011. aastal veidi üle 11 liitri elaniku kohta.

Ülaltoodud andmed põhinevad põllumajandussaaduste ressursi ja tarbimise arvestusel. Kogutarbimise saamiseks arvestatakse toodetud koguseid, imporditud ja eksporditud koguseid ning varude muutust. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist, ka söömata jäänud toidu kadu ja välisturistide tarbitud toitu. Taimekasvatussaaduste arvestust koostatakse põllumajandusaastate kaupa, mis kestab ühe saagiperioodi. Näiteks 2012. aasta andmed viitavad saagiperioodile 2011. aasta keskpaigast 2012. aasta keskpaigani.

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. Tarbimise arvestustes elaniku kohta on kasutatud aruandeaasta rahvaarvu 1. jaanuari seisuga.

Eve Valdvee, Ivar Himma

Eesti elanik armastab kartulit, kuid ei pea lugu kalast

Eestit on alati iseloomustatud kui kartulisöömise maad (nn kartulivabariik), kuid selgub, et eestimaalastest veel rohkem söövad kartulit lätlased ja leedukad. Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal tarbib Eesti elanik päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi.    

Kui Baltimaad paistavad silma eelkõige kartuliarmastuse poolest, siis näiteks Lõuna-Euroopa riigid on väga suured toidurasvade tarbijad. Rasvainete hulgas on Lõuna-Euroopa maades ülekaalus oliiviõli, mida nendes riikides tihti ka toodetakse. Heaks näiteks on Kreeka, kes on rasvainete tarbimise poolest esirinnas. Kui Kreekas ulatub päevane toidurasvade tarbimine 77 grammile inimese kohta, siis Eestis on see kogus ainult 31 grammi. Tänu oliiviõlile on suureks rasvainete tarbijaks ka Itaalia. Baltimaades tarbitakse  toidurasvu enam Lätis (43g päevas inimese kohta).
Üks toiduaine, mille tarbimine riigiti väga palju erineb on puuvili. Eestis on puuviljade tarbimine viimaste aastatega kasvanud, mis on väga positiivne. Kuid kindlasti ei jõua me niipea järgi Lõuna-Euroopa elanikele, kes söövad päevas meist üle 100 grammi rohkem puuvilju. Rohke puuviljade söömine on eriti iseloomulik sellistele riikidele nagu Kreeka, Portugal, Itaalia, Albaania, Küpros, kes ise puuvilju kasvatavad. Meile lähematest riikidest süüakse puuvilju kõige rohkem Leedus, meist veel vähem tarbitakse puuvilju aga Lätis ja Põhjamaades — Norras ja Rootsis.   

Eestis on au sees piimatooted
Võrreldes teiste riikidega tarbivad Eesti elanikud aasta-aastalt üha enam piimatooteid (122g päevas inimese kohta), selle põhjuseks võib olla piimatoodete üha laienev kaubavalik Eestis. Kui Eesti on piimatoodete tarbimises esirinnas, siis meie naaberriikides Lätis ja Leedus tarbitakse piimatooteid ainult vastavalt  86g ja 89g päevas inimese kohta.
Endiselt tagasihoidlik on Eestis kala tarbimine (37g päevas inimese kohta). See on väiksem kui Lätis ja Leedus ning jätkuvalt väiksem kui see tervise seisukohalt soovituslik oleks.  Kala süüakse teistest riikidest tunduvalt rohkem Portugalis (75g päevas inimese kohta).
Suhkru  tarbimine oli 2003. aastal Eestis suurim nii riigisisest trendi jälgides kui võrreldes tarbimist teiste riikidega (76g päevas inimese kohta). Siin võis olla põhjuseks asjaolu, et peljates hinnatõusu varusti Eestis enne Euroopa Liitu astumist suhkrut suurtes kogustes. Suhkru tarbimine on peale 2003. aasta buumi stabiliseerunud. Tunduvalt rohkem tarbivad viimastel andmetel suhkrut Läti (48g) ja Leedu (38g). Eesti on praegu jäänud keskmisele tasemel (31g päevas inimese kohta).
Magusaarmastuse poolest on Baltimaadest esikohal leedukad, kes tarbivad maiustusi 44 grammi päevas. Eestis süüakse maiustusi 29 grammi päevas inimese kohta. Magusasöömisega paistavad lisaks Leedule silma Küpros, kuid ka Norra ja Kesk-Euroopa riigid (Belgia, Austria, Saksamaa). Kõige vähem süüakse magusat Lõuna-Euroopas — Hispaanias, Itaalias, Portugalis ja Kreekas (vähem kui 10 g päevas inimese kohta).   

Toidutarbimine riigiti

Toidutarbimine riigiti

 

Rahvatervise vaatevinklist on Eesti toitumises viimaste aastate jooksul toimunud nii positiivset kui ka negatiivset. Üks positiivsemaid muutusi on puuviljade tarbimise kasv, kuigi samamoodi nagu köögiviljade puhul on tarbimise tase võrreldes teiste Euroopa maadega veel madal ning ei vasta soovitatavale viiele puu- ja köögiviljaportsjonile päevas.
Kala söömine on jätkuvalt väiksem, kui seda soovitatakse, lisatavate toidurasvade tarbimine on aastate jooksul veidi vähenenud.
Euroopa riikide toidutarbimist kajastav andmebaas DAFNE sisaldab tänavu sügisest alates ka Eesti andmeid. Andmebaas annab võimaluse võrrelda erinevate Euroopa maade toidutarbimist nii omavahel kui jälgida trende riigisiseselt. Samuti võimaldab andmebaas analüüsida toidutarbimist ameti, elukoha paiknemise, hariduse ja leibkonna koosseisu järgi. Andmed on avaldatud 27 Euroopa riigi kohta, kellest 22 on Euroopa Liidu liikmesmaad.  

Vt ka 06.09.2010 avaldatud raportit “Toidu tarbimise trendid Eestis”  

Piret Tikva, rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivstatistik

Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest.

Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on elanike suhteliselt suurte tarbimiskulutustega Suurbritannia. EL moodustasid elanike tarbimiskulutused 2009. aastal keskmiselt 58% SKP-st. Eesti elanike tarbimiskulutused olid 2008. aastal 55% SKP-st, kuid majanduskriisi tingimustes ja tarbimisaktiivsuse olulise vähenemisega langesid 2009. aastal 52%-ni.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste osatähtsus SKP-st, 2009

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste osatähtsus SKP-st, 2009

 

Tarbimiskulutused inimese kohta olid 2008. aastal kõige suuremad Luksemburgis ja kõige väiksemad Ungaris, kahe riigi kulutused erinesid 4,5 korda. Kui Luksemburgi elanik kulutas keskmiselt 24 700 eurot, siis Ungari elanik vaid 5500 eurot. Eestis elanik kulutas 6600 eurot inimese kohta ehk 3,7 korda vähem kui Luksemburgi elanik. Soomega oli vahe 2,6 ja Rootsiga 2,4 korda. Ehk siis Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 27%, Soome ja Rootsi puhul vastavalt 38%ja 42%.

Kui kõrvaldada EL riikide vaheline hinnaerinevus ja mõõta kulutusi ostujõupariteedi alusel, siis on Eestis tarbimiskulutused inimese kohta Luksemburgiga võrreldes 2,7 korda väiksemad, Soomest 1,5 ja Rootsist 1,4 korda väiksemad. Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 38%, Soome ja Rootsi omadest vastavalt 66% ja 71%.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Eestis ja teistes Euroopa riikides, 2008

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Eestis ja teistes Euroopa riikides, 2008

 

Üldjoontes on elanike tarbimiskulutuste struktuur EL liikmesriikides sarnane. Kõige rohkem kulub eluasemele (2008. aastal 22% elanike tarbimiskulutustest), millele järgnevad kulutused transpordile (14%) ning toidule ja mittealkohoolsetele jookidele (13%). Kõige enam ehk üle neljandiku kõikides tarbimiskulutustest kulutavad eluasemele jaheda kliimaga Skandinaaviamaade, aga ka hoopis mõõdukama kliimaga Prantsusmaa elanikud. Seevastu soojema kliimaga Vahemereriikide elanikud kulutavad eluasemele alla 18% tarbimiskulutustest, kusjuures Maltal ja Küprosel vaid 12–13%. Üllatavalt väikesed on kulutused eluasemele ka Leedus (13%), ent seda suuremad on kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning transpordile.

Eestis kulutavad elanikud eluasemele 21%, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 19% ning transpordile 15% tarbimiskulutustest. Eesti elanik kulutab toidule, mittealkohoolsetele jookidele, alkohoolsetele jookidele ja tubakale oluliselt suurema osatähtsuse kõikidest tarbimiskulutustest kui EL-s keskmiselt. Nii Eestis kui ka EL-s on iseloomulik, et kõige väiksema osatähtsusega on kulutused haridusele, samuti on suhteliselt väikesed ka kulutused tervishoiule. See viitab asjaolule, et enamasti on hariduse ja tervishoiu puhul tegemist avaliku sektori teenustega. Eesti elanike tarbimiskulutustest moodustavad kulutused haridusele vaid 2% ning tervishoiule 3%.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur Eestis ja EL-s, 2009

Elanike tarbimiskulutuste struktuur Eestis ja EL-s, 2009

 

Eesti elanike tarbimiskulutused vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes ligi 19% ja vähenemine toimus kõikides kulugruppides. Kõige rohkem mõjutas vähenemist kulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Elanikud ostsid varasema aastaga võrreldes oluliselt vähem püsikaupu, sest selle kulugrupi kulutuste vähenemine oli kõige suurem (41%).

 Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja