Tag Archives: eksport

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

10.–14. oktoobrini 2016 toimub esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võtavad alates tänasest vastu 18 Eesti toidutööstust, kokku toimub nädala jooksul üle 80 ekskursiooni.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Käesolevas analüüsis on kaubad klassifitseeritud vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (KN). Põllumajandussaadused ja toidukaubad kuuluvad KN-i kaubagruppidesse 1-24. Eesti päritolu kaupadeks loetakse kaubad, millel päritoluriigiks on märgitud Eesti. Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud või kus on toimunud kauba töötlemine. Analüüs käsitleb Eesti päritolu kaupade eksporti 2016. aasta jaanuarist augustini ning võrdleb seda 2015. aasta sama perioodiga (jaanuar-august).

 

Venemaa sanktsioonide mõju Eesti piima ja piimatoodete ekspordile

Statistikaameti andmetel eksporditi 2015. aasta I kvartalis Eesti päritolu piima ja piimatooteid 58 300 tonni, kokku 31,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on eksporditud piima ja piimatoodete kogus vähenenud 17% ning rahaline väärtus 38%.

Eesti piima ja piimatoodete ekspordile on suurt mõju avaldanud Venemaa
2014. aastal kehtestatud impordipiirangud EL toidukaupadele
, mille tõttu on tootjad olnud sunnitud leidma uusi sihtturge. Sanktsioonidel on olnud suur mõju nii eksporditud piima ja piimatoodete kogusele kui ka hinnale. Piimale ja piimatoodetele hakkasid sanktsioonid kehtima 6. augustist 2014.

Eesti ekspordib suurtes kogustes piima ainult Lätti ja Leetu

2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist 38 276 tonni kontsentreerimata piima ja rõõska koort kokku 10,1 miljoni euro eest. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga langes kontsentreerimata piima ja rõõsa koore eksport 18 763 tonni ehk kolmandiku. Peamised sihtriigid, kuhu piima ja rõõska koort eksporditakse, on Leedu ja Läti. Lisaks on väiksemaid koguseid lähetatud ka Soome, Hollandisse, Norra ja Venemaale, millest viimasesse on viidud laktoosivaba rõõska koort, mis ei ole sanktsioonide all.

Kontsentreerimata piima ja rõõsa koore ekspordi langus on põhjustatud töötlemata ehk toorpiima ekspordi vähenemisest. 2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist toorpiima 34 888 tonni, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolmandiku (17 196 tonni) võrra vähem. Toorpiima peamistest sihtriikidest on eksport Leetu oluliselt vähenenud. Kui 2015. aasta I kvartalis eksporditi Leetu toorpiima 23 779 tonni, siis aasta tagasi samal ajal 45 951 tonni. Lätti aga on eksport suurenenud – 2015. aasta I kvartalis eksporditi sinna 11 109 tonni toorpiima, mullu samal ajal aga 6132 tonni.

joonis

Seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega on Eestist eksporditud töötlemata piima tonnihind langenud keskmiselt 40%. Võrreldes 2014. aasta
I kvartaliga langes 2015. aasta I kvartalis Leetu eksporditud toorpiima tonnihind 410 eurolt 243 eurole ja Lätti vastavalt 406 eurolt 261 eurole.

Kontsentreeritud piima eksport Leetu on suurenenud üle saja korra

2014. aasta esimese seitsme kuuga lähetati Eestist Leetu 1204 tonni kontsentreeritud piima, mille keskmine tonnihind oli 1073 eurot. Pärast Venemaa kehtestatud sanktsioone kasvas eksport oluliselt – sanktsioonidele järgneva viie kuuga eksporditi Eestist Leetu 20 115 tonni kontsentreeritud piima, kuid tonnihind langes 54% ja maksis 490 eurot.

2015. aasta I kvartalis on Leetu eksporditud kontsentreeritud piima kogus võrreldes möödunud aasta I kvartaliga kasvanud 129 korda. Kui 2014. aasta
I kvartalis eksporditi Leetu 74 tonni kontsentreeritud piima, siis 2015. aasta
I kvartalis 9533 tonni. Vastupidises liikumises on tonni eest saadud hind, mis on langenud ligi seitse korda – kui 2014. aasta I kvartalis maksti kontsentreeritud piima tonni eest 3121 eurot, siis 2015. aasta I kvartalis 468 eurot.

Jogurtit eksporditakse peamiselt Soome

2015. aasta I kvartalis eksporditi petipiima, kalgendatud piima ja koort, jogurtit ning keefiri 1470 tonni keskmise tonnihinnaga 1148 eurot. Eksport on võrreldes 2014. aasta sama perioodiga vähenenud 45% ja tonnihind langenud 16%, selle peamine põhjus on ekspordipiirang Venemaa turule. Veel enne sanktsioonide kehtestamist veeti 2014. aastal Eestist Venemaale 2707 tonni jogurtit keskmise tonnihinnaga 1782 eurot. Samas on suurenenud eksport Soome, kuhu eksporditud jogurti kogus on võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvanud 22%.

Vadaku eksport on vähenenud viiendiku võrra

2015. aasta I kvartalis eksporditi vadakut 4375 tonni, mis on viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Kui 2014. aasta I kvartalis viidi Lätti ligi 900 tonni vadakut, siis 2015. aasta samal ajal on eksport kahanenud
60 korda. Vadaku eksport on jäänud sama koguse ja hinna tasemele vaid Saksamaaga. 2015. aastal pole vadakut enam eksporditud Leetu ja Venemaale.

Või eksport on suurenenud Hollandisse ja Kreekasse

2015. aasta I kvartalis eksporditi võid 353 tonni keskmise tonnihinnaga
3034 eurot. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga, on eksporditud või keskmine tonnihind langenud 18%. 2015. aasta I kvartalis eksporditi võid Hollandisse ja Kreekasse ligi viis korda rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Kõige rohkem on vähenenud või eksport Lätti. Kui 2014. aasta I kvartalis viidi Lätti
142 tonni võid, siis 2015. aasta I kvartalis ainult 96 kg. Ekspordi sihtriikide seast on ära kadunud Venemaa ja Itaalia, kuid lisandunud on Norra.

Juustu eksport on suurenenud

2015. aasta I kvartalis eksporditi juustu ja kohupiima 3874 tonni, mis on 6% rohkem kui 2014. aasta I kvartalis, kuid juustu tonnihind on langenud 16%. Peamised sihtriigid, kuhu juustu eksporditakse, on Soome, Läti, Itaalia ja Holland. Hollandisse on juustu eksport suurenenud üle kolme korra, kuid tonnihind on langenud 37%. Leetu on juustu eksport vähenenud, kuid eksporditud juustu tonnihind on tõusnud 27% võrreldes 2014. aasta I kvartaliga. Sanktsioonide tõttu on ära langenud Venemaa turg.

tabel

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik

Kui palju sisaldub ekspordis kodumaist lisandväärtust?

OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67%, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas. Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93% ja USA-s 89%.

Eksport vajab enamasti ka importi. Võib ju mõne eksportkauba väärtusest suurema osa moodustada hoopis selle tootmiseks vajalik imporditud toore või sisseveetavad komponendid. Toode valmib nn väärtusahelas etappide kaupa. Kui kaup toodetakse kodumaisest toorainest (näiteks Eesti puhul puidust), siis on võimalik ka toote koguväärtus luua koduriigis ehk saab öelda, et 100% kauba lisandväärtusest luuakse koduriigis. Maavarade poolest rikastes riikides võib kogu kauba väärtus olla loodudki selles riigis nagu 2009. aasta näitaja põhjal saab väita Venemaa ja USA puhul. Samal ajal Eesti, Soome ja Hiina näitaja sunnib tõdema nende riikide ekspordi suurt sõltuvust impordist. Näiteks Eestis „toodetavate“ tuulegeneraatorite valmistamiseks vajalikud komponendid enamasti imporditakse.

Eestis moodustas kodumaine lisandväärtus 2009. aastal 67% koguekspordist, mis näitab suhteliselt suurt välismaist panust. Tegevusalade kaupa oli see osatähtsus erinev (54–86%). Eestis panustati eksporti enim just teenindusega seotud tegevusaladel (finantsvahendus, haridus, tervishoid), kus lisandväärtuse osatähtsus ekspordis on üle 80%. Samal ajal aga on kodumaise lisandväärtuse osa väikseim metalli- ja metalltoodete (54%) ning elektri- ja optikaseadmete tootmises (56%).

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2013 artiklis „Kaupade ja teenuste eksport ning neis sisalduv kodumaine väärtus“ (ilmus 30.09.2013).

Riina Kerner, Statistikaameti vanemanalüütik

Eesti eksport Aasiasse suurenes mullu viiendiku

Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2012. aastal kaupu 4% enam kui aasta varem. Kui eksport Ameerikasse ja Aafrikasse vähenes, siis Aasia-suunaline eksport suurenes 20%. 

Üle poole Eestist eksporditavatest kaupadest suundus naaberriikidesse Rootsi, Soome, Venemaale ja Lätti. Aasia riikide osatähtsus oli 5%. 

Aasia riikidest enim eksporditi Hiinasse (17% Aasia ekspordist), millele järgnesid Kasahstan (14%) ja Jaapan (11%). 

2012. aastal suurenes eksport kõikidesse peamistesse Aasia sihtriikidesse, enim Kasahstani, Afganistani, Lõuna-Koreasse, Indiasse ja Singapuri. Samas eksport Hiinasse vähenes oluliselt. 

Mida Eesti Aasiasse ekspordib? 

Hiina eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalkütust, mehaanilisi seadmeid, puitu ja puittooteid. Kui 2011. aastal suurenes eksport Hiinasse ligi kaks korda (112 miljonilt eurolt 203 miljonile eurole), siis 2012. aastal vähenes ligi poole võrra. Eksport Hiina vähenes mineraalsete kütuste, elektri- ja optikaseadmete väljaveo vähenemise tõttu.

Eesti eksport Aasia riikidesse, 2012

Eesti eksport Aasia riikidesse, 2012

Eksport Kasahstani suurenes 1,8 korda. Kasv tekkis peamiselt mehaaniliste seadmete väljaveo suurenemine tõttu. Kasahstani-suunalist eksporti mõjutas veel sõidukite, jookide ja alkoholi väljavedu. 

Afganistani eksporditi enim mineraalkütust ning piimatooteid. Afganistani suurenes eksport oluliselt (58 korda) ning seda peamiselt just mineraalkütuste ekspordi suurenemise tõttu. 

Lõuna-Koreasse eksporditi 2,4 korda rohkem kui 2011. aastal. Oluliselt kasvas masinate ja mehaaniliste seadmete, raud- ja terastoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. 

Indiasse viidi mullu kaupa 1,6 korda rohkem kui 2011. aastal, peamiselt mõjutasid ekspordi kasvu masinad ja mehaanilised seadmed, puidust kiumass ning raud- ja terastooted, mis olid ka peamised ekspordiartiklid. 

Singapuri eksporditi 1,4 korda rohkem ja oluliselt kasvas mineraalkütuste, mööbli, masinate ja mehaaniliste seadmete eksport. Suurim ekspordikäive oli mineraalkütuste osas. 

2012. aastal oli kaupade eksport Aasiasse 1,4 korda väiksem kui sealt kaupade import. Põhiliselt imporditi Aasiast elektri- ja mehaanilisi seadmeid. 

Eesti eksport eri maailmajagudesse

Euroopa riikide osatähtsus Eesti koguekspordist 2012. aastal oli 86%, Aasia riikide 5%, Aafrika 2% ning Ameerika ligi 7%. Eesti eksportis ka Austraalia ja Okeaania riikidesse ning Antarktika maailmajakku

Aafrikasse eksporditi 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 40% vähem. Enim eksporditi mineraalkütuseid, mehaanilisi seadmeid, paberist ja papist tooteid. Möödunud aastal kasvas kõige rohkem mehaaniliste seadmete eksport (8 korda) ja ekspordi vähenemist mõjutas peamiselt mineraalkütuste väljaveo langus. Enim imporditi Aafrikast erinevaid maake. 

Eksport Ameerikasse vähenes möödunud aastal võrreldes 2011. aastaga 7%. Kõige rohkem viidi Ameerikasse mineraalkütust, elektriseadmeid ja mehaanilisi seadmeid, optika- ja mõõteinstrumente. Suurim kasv oli elektriseadmete ekspordis ja langus mineraalkütuste osas. Peamiselt imporditi Ameerikast mõõteinstrumentide osi ja tarvikuid. 

Eksport Austraaliasse ja Okeaaniasse vähenes mullu 6%. Peamine ekspordiartikkel oli puit ja puittooted. Enim veeti sealt sisse lambavilla. 

Eksport Antarktikasse kasvas möödunud aastal 1,6 korda ja peamiselt eksporditi sinna puitu ja puittooteid. 

Eesti eksport maailmajagude kaupa, 2012

Eesti eksport maailmajagude kaupa, 2012

Detailsem ülevaade Eesti ekspordist riigiti on statistika andmebaasisVaata tabelit (.xls) riigid maailmajagude kaupa

Evelin Puura, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu on keemiatööstus

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.  

Statistikaameti analüütik Riina Kerner analüüsis 2010. aastal oma magistritöös ekspordi struktuuri rolli Eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel. Eesti tööstusharude konkurentsivõime pingerea koostamisel koondas ta tööstusharude tootlikkuse- ja ekspordinäitajad koondindeksisse. Indeks sisaldab järgmisi näitajaid: lisandväärtus töötaja kohta (ehk tööviljakus, mis on kõige enam levinud tootlikkuse näitaja), tööviljakuse kasv, tööjõukulude tootlikkus, jääktulu töötaja kohta, ekspordi kasv ja osatähtsus.

Võrdluseks on kasutatud aastaid 2003 ja 2007 kolmel põhjusel — esiteks on oluline võrrelda Eesti tööstusharude näitajaid enne ja pärast ELiga liitumist. Teiseks kaalutluseks on andmete võrreldavus — tegevusalade klassifikaator „EMTAK 2003“ kehtis aastatel 2003–2007 ning kolmandaks, EL riikide kohta pole 2010. aastal hilisemad võrdlusandmed veel kättesaadavad.

Millised Eesti tööstusharud on konkurentsivõimelisemad?

Eestis moodustasid 2007. aastal konkurentsivõime pingerea tipu viis tööstusharu: 1) kemikaalide ja keemiatoodete tootmine, 2) metallitootmine, 3) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete (sh klaas, tsement, lubi jt) tootmine; 4) koksi ja naftasaaduste (sh põlevkiviõli) ning 5) paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks osutusid 1) nahktoodete, 2) rõiva-, 3) tekstiili- ja 4) mööblitootmine. Kõrgema konkurentsivõimega tööstusharusid iseloomustab suur kapitalimahukus, mis tähendab, et kasumi teenimiseks tuleb kulutada palju raha masinatele ja infrastruktuurile. Madala konkurentsivõimega tööstusharusid iseloomustab aga suur tööjõumahukus.

EL liitumise eelse ajaga võrreldes sattusid 2007. aastal kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude hulka ka sellised kapitalimahukad tööstusharud nagu metallitootmine, muude mittemetalsete mineraalide ning koksi- ja naftasaaduste tootmine, mida 2003. aastal kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude seas ei olnud. Seega on Eesti tööstusharude konkurentsivõime paranenud just kapitalimahukates tööstusharudes. Konkurentsivõime on paranenud eelkõige uusimate tehnoloogiate kasutuselevõtuga kui ka nendes tööstusharudes toodetavate toodete maailmaturuhindade tõusuga (sh põlevkiviõli, metallid jt).

 
 

Eesti tööstusharude konkurentsivõime edetabel, 2003 ja 2007

Eesti tööstusharude konkurentsivõime edetabel, 2003 ja 2007

Eesti keemiatööstuse peamine konkurentsieelis Euroopas on madalamad tööjõukulud

Kui võrrelda Eesti tööstusharude tööviljakust teiste EL riikidega, siis selgub, et Eesti kõige kõrgema konkurentsivõimega tööstusharu keemiatööstuse tootlikkus on oluliselt madalam kui enamikus EL riikides. Eestis toodeti ühe töötaja kohta lisandväärtust oluliselt vähem kui kõikides vanades liikmesriikides. 2007. aastal oli Eesti keemiatööstuse tööviljakus kõrgem vaid neljast riigist: Bulgaaria, Rumeenia, Läti ja Slovakkia. Samas Rootsi, Belgia ja Hollandi tööviljakus oli isegi ligi viis korda kõrgem kui Eestis.

Samas kui võrrelda liikmesriikide keemiatööstusi tööjõukulude tootlikkuse alusel (näitab kui palju luuakse lisandväärtust tööjõukulude kohta), siis selle näitaja poolest edestas Eesti kõiki vanu liikmesriike (välja arvatud Iirimaa) ning enamikku uusi liikmesriike. Eesti keemiatööstuse tööjõukulude tootlikkus oli 2007. aastal 1,5 korda suurem kui Saksamaal ning 1,3 korda suurem EL keskmisest. Eesti keemiatööstuses kulutab tööandja töötaja peale (palgad, maksud jms) oluliselt vähem kui enamikus EL riikides, samas teenib töötajale tehtud kulutuste kohta oluliselt rohkem lisandväärtust.

Konkurentsivõimet suurendab eksport  

Eksportimise ja tootlikkuse vahel on mõlemapidine põhjuslik seos: eksportimine suurendab ettevõtete tootlikkust ning kõrgem tootlikkus põhjustab eksportimisega alustamise. Kui eksportimine suurendab tootlikkust, siis suureneb ka tööstusharu konkurentsivõime. Tööstusharu tasandil tähendab konkurentsivõime nii võimet teenida kasumit kui ka võimet müüa oma kaupu. Globaliseeruvaid turge arvestades tähendab ettevõtte müügivõime üha enam aga ekspordivõimet. Eriti kehtib see väikeriigi kohta, kus siseturu piiratus ja vajadus kitsamalt spetsialiseeruda seab enamiku tööstusharude arengu sõltuvusse välisturgudest.

Võrreldes Eesti tööstusharude eksporti näeme, et 2007. aastal oli Eesti kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude eksportkäive suurem kui 2003. aastal. Kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude eksportkäive ulatus 2007. aastal ühest miljardist kroonist (metallitootmine) kuni nelja miljardi kroonini (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine). Samas suurima eksportkäibega tööstusharu 2007. aastal oli aga puittoodete tootmine (ligi 10 miljardit krooni), millele järgnesid televisiooni- ja sideseadmete ning elektrimasinate eksport. Need tööstusharud asetsesid 2007. aastal aga tööstusharude konkurentsivõime edetabeli keskel. Ekspordimahtude suurendamine iseenesest tootlikkust ei pruugi mõjutada, küll aga võib suurendada tootlikkust uute toodete arendamine ning nende eksportimine. Samuti võib tootlikkust suurendada ekspordi sihtriikide arvu suurendamine.

 Eesti tööstusharude eksportkäive, 2003 ja 2007

Eesti tööstusharude eksportkäive, 2003 ja 2007

Kokkuvõte

Eesti tööstusharude konkurentsivõime pingerida perioodil 2003–2007 muutus märgatavalt. Suurenes kapitalimahukate tööstusharude konkurentsivõime. Ettevõtted olid paindlikud ning reageerisid maailmaturu nõudlusele — seetõttu paranes Eestis ka mitme tööstusharu konkurentsivõime. Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharus (keemiatööstus) loodi lisandväärtust tööjõule tehtavate kulutuste kohta oluliselt rohkem kui enamikus EL riikides. Samas loodi lisandväärtust ühe töötaja kohta oluliselt vähem kui EL-i vanades liikmesriikides. Seega veel 2007. aastal olid Eesti madalamad tööjõukulud eeliseks rahvusvahelisel turul. Loodetavasti suureneb Eesti tööstusharude konkurentsivõime lähiaastatel just tootlikkust suurendades ning seda ka eduka eksportimise abil. Tootlikkust võib suurendada nii uute toodete arendamine ning nende lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele sisenemine.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Põhjalikum ülevaade Riina Kerneri magistritöös ”Ekspordi struktuuri roll Eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel“ (kaitstud Tartu Ülikoolis 27.08.2010) .

Piima muudab kallimaks suurenenud eksport

Viimastel nädalatel on suure tähelepanu osaliseks saanud piimahinna järsk tõus, sest põhitoiduainena on piima kallinemine tarbijatele kohe tuntav. Samuti toob piimahinna tõus paratamatult kaasa teiste piimatoodete kallinemise, mis kokkuvõttes suurendab tarbija kulutusi toidukaupadele. 

Piimatoodangut aitab iseloomustada piimatööstuse poolt põllumajandustootjatelt kokku ostetava piima kogus. Piima kokkuost on viimastel aastatel püsinud küllaltki stabiilne. Majanduskriisi ajal ei toimunud olulist kokkuostu langust, samuti pole 2010. aastal toimunud olulist kasvu. Tänavu augustis ostsid ettevõtted tootjatelt 53 100 tonni piima, mis on protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Piima tootmise puhul tuleb arvestada aga tõsiasja, et piimatoodangu järsk suurendamine ei ole põllumajandustootjatel võimalik, kuna piimakarja arvukuse tõstmine on pikaajaline protsess, mille tulemus suurenenud piimatoodangus väljendub alles aastate pärast.

Piima kokkuost, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuost, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuostuhind on 2010. aastal aga märkimisväärselt tõusnud. Kui 2009. aastal oli piima keskmine kokkuostuhind 3287 krooni tonn, siis 2010. aasta kaheksa kuu keskmine kokkuostuhind on juba 4159 krooni tonn. Eriti kiire on olnud kasv 2010. aasta suvekuudel. Nii oli augustis piima kokkuostuhind 42% kõrgem kui eelmise aasta augustis. Et hinnatõus jõudis tarbijani septembris, siis ilmselt on septembris piima kokkuostuhind veelgi tõusnud. Väärib siiski märkimist, et piima kokkuostuhinna tõus ei ole midagi enneolematut ning aastatel 2007-2008 oli piima kokkuostu keskmine hind veelgi kõrgem kui tänavu. Vahepeal toimunud hinnalanguse põhjusena võib esile tuua majanduskriisi ning sellest tulenenud survet hindade alandamiseks.

Piima kokkuostuhind, jaanuar 2008 - august 2010

Piima kokkuostuhind, jaanuar 2008 - august 2010

Piima eksport on 2010. aastal märkimisväärselt kasvanud. Kui võrrelda 2009. ja 2010. aasta esimese seitsme kuu andmeid, siis on piima eksport koguseliselt kasvanud seitse korda ning summa poolest koguni kümme korda. Kuigi kasv on märkimisväärne, tuleb siiski arvestada, et ka 2009. aasta võrdlusbaas on väga madal. Nimelt vähenes majanduskriisi ajal piima väljavedu minimaalsele tasemele. See tulenes asjaolust, et Eesti põhilised piimatoodete sihtturud Läti ja Leedu olid samuti sügavas majanduskriisis ning nendes riikides vähenes nõudlus importpiima järele. Et Eesti piimatootjate ekspordivõimalused langesid ära, tuli suurem osa toodangust realiseerida siseturul, mis tõi kaasa omakorda piima kokkuostuhindade languse. 2010. aasta piima ekspordi kasv pole aga midagi uut ja erakorralist, vaid pigem on tegemist majanduskriisieelsete ekspordimahtude taastumisega.

Piima eksport ja import, jaanuar 2008 - juuli 2010

Piima eksport ja import, jaanuar 2008 - juuli 2010

Eesti piima ekspordi tähtsamad sihtturud olid 2010. aastal Leedu, Läti, Venemaa ja Soome. Leedu osatähtsus oli 46% ning Läti 43% kogu eksporditud piima kogusest. Venemaa ja Soome osatähtsus oli tunduvalt väiksem, vastavalt 8% ning 3%. Piim on kiiresti riknev kaup, mistõttu ongi selle eksport mõeldav vaid lähimatesse riikidesse. Võrreldes 2009. aastaga on eksport kõikidesse sihtriikidesse oluliselt suurenenud, kuid kõige enam kasvas piima eksport Leedusse (31 korda) ja Venemaale (7 korda). Eurostati andmetel on Leedu enda piimaeksport kasvanud 2010. aasta esimesel poolaastal koguseliselt ligi kaks korda ning peamised sihtriigid on Poola (osatähtsus 59% kogu Leedu piima ekspordist) ning Saksamaa (vastavalt 27%). Leedu piimaekspordi kasv on viinud olukorrani, kus oma riigi toodang eksporditakse ning seda asendab odavam Eesti importpiim.

Piima eksport riigiti, jaanuar-juuli 2010

Piima eksport riigiti, jaanuar-juuli 2010

Piima kokkuostu ning väliskaubanduse andmete põhjal saame järeldada, et kuigi Eestis on põllumajandustootjatelt kokkuostetava piima kogused püsinud stabiilsed, on tänavu oluliselt suurenenud piima eksport. Selletõttu on Eestis realiseeritava piima kogus vähenenud ning toonud kaasa nõudluse suurenemise ning hinnatõusu. Piimaturu edasisi arenguid mõjutavad järgmised tegurid:

  1. Et piima hind Eestis on oluliselt tõusnud, muutub piimatööstusel atraktiivsemaks realiseerida piim siseturul. Selle tulemusena võivad tulevikus ekspordimahud väheneda ning suurem osa Eesti piimast jõuab taas siseturule.
  2. Põllumajandustootjad ilmselt suurendavad piimatootmist, kuna piima kokkuostuhind on tõusnud ning piimatootmine on muutunud seetõttu kasulikumaks. Samas on tootmismahtude suurendamine pikaajaline protsess ning selle tulemused ilmnevad alles aastate pärast, kui turusituatsioon võib olla juba muutunud.
  3. Võimalik on ka importpiima osatähtsuse suurenemine sisenõudluse rahuldamiseks. Sellega võib tekkida olukord, kus kohalik toodang eksporditakse ning selle asemele tuleb importtoodang. Selline olukord on juba Leedus, kus oma piima suurenenud eksport on kasvatanud piima sissevedu Eestist.
  4. Piima kallinemise tõttu võivad tarbijad muuta ka oma tarbimisharjumusi ning hakata otsima piimale odavamaid alternatiive. See tooks kaasa piimatarbimise vähenemise, mis omakorda sunniks tootjaid hindu langetama.

 

Ilmselt kujuneb piima hind kõigi nende tegurite koosmõjul. Piima odavnemine tundub lähitulevikus ebatõenäoline, kuna piima kokkuostuhind on tõusmas ning see muudab piima ja piimatooted kallimaks ka lõpptarbijale. Piimahinna senise tõusu taga on ennekõike kasvanud ekspordimahud. Kuigi ekspordi kasv iseenesest on positiivne, tuleb arvestada tõsiasja, et nõudlus Eesti kaupade järele välisturgudel võib muuta need kaubad ka kodumaise tarbija jaoks kallimaks.

Allan Aron, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja

Eesti kaupmehi peibutab Vene turg

Eesti ja Venemaa on läbi ajaloo olnud teineteise jaoks atraktiivsed kaubanduspartnerid. Eesti kaupmeeste jaoks tähendab Vene turg üle 140 miljoni potentsiaalse tarbija ning selle turu geograafiline lähedus aitab kokku hoida transpordikulusid. Venemaa jaoks ei ole määrav Eesti turu suurus ja ostujõud, vaid võimalus pääseda siitkaudu Euroopa Liidu ja maailmaturule.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale 9,4 miljardi krooni eest kaupa ja importis 9,3 miljardi krooni eest. Eesti ja Venemaa kaubavahetust mõjutas ülemaailmne majanduskriis ja sellest tulenenud järsk langus väliskaubanduses. Nii kahanes Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 32% ning import 28%. Võrdluseks võib tuua, et kogu Eesti eksport langes 24% ning import 33%. Seega eksport Venemaale langes mõnevõrra rohkem kui eksport keskmiselt ning impordis oli langus keskmisest väiksem.

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Eesti kaubavahetus Venemaaga, 1995–2009

Kaubavahetuse bilanss oli Venemaaga juba teist aastat järjest positiivne (2008. aastal 750 miljonit krooni ja 2009. aastal 67 miljonit krooni). Siinkohal tuleb aga arvestada, et osa Venemaa päritolu kaupa imporditakse Eestisse ka Läti ja Leedu kaudu. Selline kaubavoogude ümbersuunamine on osaliselt tingitud 2007. aastal toimunud poliitilistest sündmustest. Import Venemaalt sai pronkssõduri teisaldamisega tagasilöögi, samas eksporti Venemaale need sündmused oluliselt ei mõjutanud.

2009. aastal eksportis Eesti Venemaale kõige rohkem toidukaupa ja põllumajandussaadusi (kaubagrupi osatähtsus oli 21% kogu Eesti ekspordist Venemaale), järgnesid masinad ja seadmed ning keemiatooted. Kõige suurem langus oli transpordivahendite (1,8 miljardit krooni), jookide ja alkoholi (0,9 miljardit krooni) ning masinate ja seadmete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käibes.

Eesti eksport Venemaale, 2009

Eesti eksport Venemaale, 2009

Kaubavahetus Venemaaga hoogustus pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Arvestades Eesti asendit Euroopa Liidu välispiiril, kasvas oluliselt ka Euroopa Liidu päritolu kaupade vahendamine Eesti kaudu Venemaale ning Venemaa kaupade vahendamine Eesti kaudu Euroopa Liitu ja kolmandatesse riikidesse.

Eesti import Venemaalt oli 2009. aastal väga „kontsentreeritud” — kaks kolmandikku imporditavast kaubast moodustasid mineraalsed tooted (põhiliselt naftasaadused). Tähtsuselt järgmine kaubagrupp oli puit ja puittooted (osatähtsus 10% kogu Eesti impordist Venemaalt ). 2009. aastal vähenes enim kütuste (1,4 miljardit krooni), orgaaniliste kemikaalide (0,6 miljardit krooni), alumiiniumi ja alumiiniumtoodete (0,5 miljardit krooni) kaubagrupi käive.

Eesti import Venemaalt, 2009

Eesti import Venemaalt, 2009

Venemaa tähtsus Eesti kaubanduspartnerina on aastate vältel olnud väga erinev ning sõltunud mitmetest teguritest (topelttollide kehtestamine 1995. aastal ning nende kaotamine 2004. aastal seoses Eesti Euroopa Liitu astumisega, rubla kursi muutus, Venemaa eksporttollid puidule, takistused piiriületusel, majandusvälised põhjused). Kui 1996. aastal oli Venemaa osatähtsus ekspordis 14%, siis 2001. aastaks oli see topelttollide tõttu vähenenud 3%-ni. Euroopa Liiduga liitumise mõju kaubavahetusele Venemaaga oli positiivne — 2004. aastal kasvas Eesti eksport Venemaale varasema aastaga võrreldes 71% ning import 34%. Kaubavahetuse kiire kasv jätkus ka 2005. ja 2006. aastal. 2009. aastal oli Venemaa Eesti partnerriikide seas ekspordis neljandal kohal (osatähtsus 9% Eesti koguekspordist) ning impordis viiendal kohal (osatähtsus samuti 9% koguimpordist).

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Balti riikide kaubavahetuses domineerivad vahetarbekaubad

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Balti riikide väliskaubandus oli mullu suures languses. Eestis langes kaupade eksport 23% (Leedus 27% ja Lätis 19%) ja import 33% (Leedus ja Lätis 38%). Vahetarbekaupade osatähtsus kaubavoost oli Balti riikides 50–60%, tarbekaubad andsid 22–30% ja kapitalikaubad 9–12%.

Vahetarbekaupade suur osatähtsus riigi väliskaubanduses näitab, et töötleval tööstusel on majanduses oluline roll. Kui vahetarbekaupade osatähtsus on suur nii impordis kui ka ekspordis, siis võib järeldada, et ettevõtted on orienteerunud suures osas allhanke tegemisele ja eksporditakse pigem vahesaadusi kui valmistooteid. Samuti sõltub vahetarbekaupade puhul kohalik tootja rohkem välismaisest tarnijast ja tootmisahela järgmisest lülist, kes toote lõplikult valmis teeb. Majanduskriisi tingimustes võib see kergesti viia tootmise vähendamiseni või isegi lõpetamiseni ning ettevõtetel on väga keeruline neid protsesse ise kontrollida ja mõjutada.

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Seda väidet kinnitab ka asjaolu, et 2009. aastal langes Balti riikides enim vahetarbekaupade eksport (Eestis 26%, Leedus koguni 32%). Kapitalikaupade ja tarbekaupade eksport vähenes vähem (Eestis vastavalt 20% ja 17%, Leedus 41% ja 7%).

Impordis langes enim just kapitalikaupade sissevedu — Eestis 46%, Leedus 56% ja Lätis 61%. See näitab, et Balti riikides on märgatavalt vähenenud import tootmisvahenditesse, seega ka investeeringud. Vahetarbekaupade sisseveo langus oli Eestis väikseim — „vaid” 32%, Lätisse vähenes see 41% ja Leetu 38%. Tarbekaupu imporditi Eestisse 22% vähem kui aasta varem (Lätti 29% ja Leetu 20%). Järelikult oli tarbekaupade impordi langus kõige väiksem. See on seletatav majanduskriisist ja tööpuudusest tuleneva sisetarbimise nõudluse vähenemisega. Samas pole Balti riikides nõudlus tarbekaupade järele langenud nii palju kui nõudlus kapitali- ja vahetarbekaupade järele.

Eesti kaubavahetuse ülevaate majanduse põhikategooriate järgi avaldas Statistikaamet tänavu veebruaris esimest korda. Tegemist on ÜRO-s 1971. aastal välja töötatud klassifikaatoriga, mille alusel jaotatakse kaubad gruppidesse vastavalt nende lõppkasutamisele. Majanduse põhikategooriate kaubakategooriaid on 19, need jagatakse omakorda rahvamajanduse arvepidamise süsteemis kolme suuremasse kaubaklassi: kapitalikaubad, vahetarbekaubad ja tarbekaubad. Kapitalikaupu kasutatakse teiste kaupade tootmiseks (nt masinad ja seadmed ning tööstuslikud transpordivahendid). Vahetarbekaubad on pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine. Tarbekaubad on valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Põhjalikum ülevaade Eesti kaubavahetusest majanduse põhikategooriate järgi väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmub 31.03.2010).

Mullu oli Eesti väliskaubanduse puudujääk viimase 15 aasta väikseim

Statistikaameti esialgsetel andmetel eksporditi 2009. aastal Eestist kaupu jooksevhindades 101,3 miljardi krooni väärtuses ja imporditi Eestisse 114,2 miljardi krooni eest . Väliskaubanduse puudujääk oli 12,9 miljardit krooni, mis oli väiksem viimati 1995. aastal.

2009. aastal vähenes eksport Eestist varasema aastaga võrreldes 24% ja import Eestisse 33% . Et import vähenes rohkem kui eksport, vähenes oluliselt ka väliskaubanduse puudujääk. Eesti väliskaubanduse puudujääk oli 2009. aastal kolm korda väiksem kui aasta varem.

2009. aasta detsembris vähenes eksport 1% ning import 12%  varasema  aasta detsembriga võrreldes. 

Eesti kaubavahetus, 1995–2009

Eesti kaubavahetus, 1995–2009

Novembris suurenes mineraalsete toodete ja puidu eksport

Statistikaameti täpsustatud andmetel eksporditi Eestist 2009. aasta novembris kaupu jooksevhindades 9,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,3 miljardi krooni eest.  Võrreldes 2008. aasta novembriga vähenes Eesti kogueksport 8%, samas suurenes mineraalsete toodete (sh naftasaadused) ning puidu ja puittoodete eksport.  2009. aasta oktoobriga võrreldes kasvas kaupade eksport 1% ja import 5%.  Loe veel