Tag Archives: eksport

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid.

Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt suurenenud, sest veel 2013. aastal oli näitaja 91,5 eurot lapse kohta.

Mänguasjade sisseveo kõrghooaeg algab aasta teisest poolest ning saavutab enamasti maksimumi oktoobris.

Enamasti Eesti ekspordib ka edasi Hiina päritolu mänguasju, ligi pool kogu mänguasjade ekspordi summast moodustas 2016. aastal Hiina päritolu mänguasjade re-eksport. Eesti päritolu mänguasju on rohkem hakatud eksportima alates 2015. aastast, kui Eesti päritolu mänguasjade eksport moodustas kogu mänguasjade ekspordist 7% ja 2016. aastal 5%, varem oli näitaja 1% piires.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 

Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
9503 00 21         Inimesekujulised nukud, rõivastega või ilma
9503 00 29         Inimesekujuliste nukkude osad ja tarvikud, mujal nimetamata
9503 00 30         Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid
9503 00 35         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad, plastist (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 39         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a plastist ning vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 41         Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste
9503 00 49         Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud)
9503 00 55         Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad
9503 00 61         Puidust mosaiikpildid
9503 00 69         Mosaiikpildid (v.a puidust)
9503 00 70         Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid)
9503 00 75         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid, plastist (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 79         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a plastist, elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 81         Mängurelvad
9503 00 85         Metallist valatud minimudelid
9503 00 95         Plastist mänguasjad, mujal nimetamata
9503 00 99         Mänguasjad, mujal nimetamata
9504 50 00         Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed)

Pilt

Eesti jõulukuused Euroopa kodudes

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

10.–14. oktoobrini 2016 toimub esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võtavad alates tänasest vastu 18 Eesti toidutööstust, kokku toimub nädala jooksul üle 80 ekskursiooni.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Käesolevas analüüsis on kaubad klassifitseeritud vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (KN). Põllumajandussaadused ja toidukaubad kuuluvad KN-i kaubagruppidesse 1-24. Eesti päritolu kaupadeks loetakse kaubad, millel päritoluriigiks on märgitud Eesti. Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud või kus on toimunud kauba töötlemine. Analüüs käsitleb Eesti päritolu kaupade eksporti 2016. aasta jaanuarist augustini ning võrdleb seda 2015. aasta sama perioodiga (jaanuar-august).

 

Venemaa sanktsioonide mõju Eesti piima ja piimatoodete ekspordile

Statistikaameti andmetel eksporditi 2015. aasta I kvartalis Eesti päritolu piima ja piimatooteid 58 300 tonni, kokku 31,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on eksporditud piima ja piimatoodete kogus vähenenud 17% ning rahaline väärtus 38%.

Eesti piima ja piimatoodete ekspordile on suurt mõju avaldanud Venemaa
2014. aastal kehtestatud impordipiirangud EL toidukaupadele
, mille tõttu on tootjad olnud sunnitud leidma uusi sihtturge. Sanktsioonidel on olnud suur mõju nii eksporditud piima ja piimatoodete kogusele kui ka hinnale. Piimale ja piimatoodetele hakkasid sanktsioonid kehtima 6. augustist 2014.

Eesti ekspordib suurtes kogustes piima ainult Lätti ja Leetu

2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist 38 276 tonni kontsentreerimata piima ja rõõska koort kokku 10,1 miljoni euro eest. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga langes kontsentreerimata piima ja rõõsa koore eksport 18 763 tonni ehk kolmandiku. Peamised sihtriigid, kuhu piima ja rõõska koort eksporditakse, on Leedu ja Läti. Lisaks on väiksemaid koguseid lähetatud ka Soome, Hollandisse, Norra ja Venemaale, millest viimasesse on viidud laktoosivaba rõõska koort, mis ei ole sanktsioonide all.

Kontsentreerimata piima ja rõõsa koore ekspordi langus on põhjustatud töötlemata ehk toorpiima ekspordi vähenemisest. 2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist toorpiima 34 888 tonni, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolmandiku (17 196 tonni) võrra vähem. Toorpiima peamistest sihtriikidest on eksport Leetu oluliselt vähenenud. Kui 2015. aasta I kvartalis eksporditi Leetu toorpiima 23 779 tonni, siis aasta tagasi samal ajal 45 951 tonni. Lätti aga on eksport suurenenud – 2015. aasta I kvartalis eksporditi sinna 11 109 tonni toorpiima, mullu samal ajal aga 6132 tonni.

joonis

Seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega on Eestist eksporditud töötlemata piima tonnihind langenud keskmiselt 40%. Võrreldes 2014. aasta
I kvartaliga langes 2015. aasta I kvartalis Leetu eksporditud toorpiima tonnihind 410 eurolt 243 eurole ja Lätti vastavalt 406 eurolt 261 eurole.

Kontsentreeritud piima eksport Leetu on suurenenud üle saja korra

2014. aasta esimese seitsme kuuga lähetati Eestist Leetu 1204 tonni kontsentreeritud piima, mille keskmine tonnihind oli 1073 eurot. Pärast Venemaa kehtestatud sanktsioone kasvas eksport oluliselt – sanktsioonidele järgneva viie kuuga eksporditi Eestist Leetu 20 115 tonni kontsentreeritud piima, kuid tonnihind langes 54% ja maksis 490 eurot.

2015. aasta I kvartalis on Leetu eksporditud kontsentreeritud piima kogus võrreldes möödunud aasta I kvartaliga kasvanud 129 korda. Kui 2014. aasta
I kvartalis eksporditi Leetu 74 tonni kontsentreeritud piima, siis 2015. aasta
I kvartalis 9533 tonni. Vastupidises liikumises on tonni eest saadud hind, mis on langenud ligi seitse korda – kui 2014. aasta I kvartalis maksti kontsentreeritud piima tonni eest 3121 eurot, siis 2015. aasta I kvartalis 468 eurot.

Jogurtit eksporditakse peamiselt Soome

2015. aasta I kvartalis eksporditi petipiima, kalgendatud piima ja koort, jogurtit ning keefiri 1470 tonni keskmise tonnihinnaga 1148 eurot. Eksport on võrreldes 2014. aasta sama perioodiga vähenenud 45% ja tonnihind langenud 16%, selle peamine põhjus on ekspordipiirang Venemaa turule. Veel enne sanktsioonide kehtestamist veeti 2014. aastal Eestist Venemaale 2707 tonni jogurtit keskmise tonnihinnaga 1782 eurot. Samas on suurenenud eksport Soome, kuhu eksporditud jogurti kogus on võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvanud 22%.

Vadaku eksport on vähenenud viiendiku võrra

2015. aasta I kvartalis eksporditi vadakut 4375 tonni, mis on viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Kui 2014. aasta I kvartalis viidi Lätti ligi 900 tonni vadakut, siis 2015. aasta samal ajal on eksport kahanenud
60 korda. Vadaku eksport on jäänud sama koguse ja hinna tasemele vaid Saksamaaga. 2015. aastal pole vadakut enam eksporditud Leetu ja Venemaale.

Või eksport on suurenenud Hollandisse ja Kreekasse

2015. aasta I kvartalis eksporditi võid 353 tonni keskmise tonnihinnaga
3034 eurot. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga, on eksporditud või keskmine tonnihind langenud 18%. 2015. aasta I kvartalis eksporditi võid Hollandisse ja Kreekasse ligi viis korda rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Kõige rohkem on vähenenud või eksport Lätti. Kui 2014. aasta I kvartalis viidi Lätti
142 tonni võid, siis 2015. aasta I kvartalis ainult 96 kg. Ekspordi sihtriikide seast on ära kadunud Venemaa ja Itaalia, kuid lisandunud on Norra.

Juustu eksport on suurenenud

2015. aasta I kvartalis eksporditi juustu ja kohupiima 3874 tonni, mis on 6% rohkem kui 2014. aasta I kvartalis, kuid juustu tonnihind on langenud 16%. Peamised sihtriigid, kuhu juustu eksporditakse, on Soome, Läti, Itaalia ja Holland. Hollandisse on juustu eksport suurenenud üle kolme korra, kuid tonnihind on langenud 37%. Leetu on juustu eksport vähenenud, kuid eksporditud juustu tonnihind on tõusnud 27% võrreldes 2014. aasta I kvartaliga. Sanktsioonide tõttu on ära langenud Venemaa turg.

tabel

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik

Kui palju sisaldub ekspordis kodumaist lisandväärtust?

OECD andmetel oli Eesti ekspordis 2009. aastal kodumaist lisandväärtust 67%, sarnane oli näitaja ka Soomes ja Hiinas. Samas Venemaal oli koguekspordis kodumaise lisandväärtuse osatähtsus 93% ja USA-s 89%.

Eksport vajab enamasti ka importi. Võib ju mõne eksportkauba väärtusest suurema osa moodustada hoopis selle tootmiseks vajalik imporditud toore või sisseveetavad komponendid. Toode valmib nn väärtusahelas etappide kaupa. Kui kaup toodetakse kodumaisest toorainest (näiteks Eesti puhul puidust), siis on võimalik ka toote koguväärtus luua koduriigis ehk saab öelda, et 100% kauba lisandväärtusest luuakse koduriigis. Maavarade poolest rikastes riikides võib kogu kauba väärtus olla loodudki selles riigis nagu 2009. aasta näitaja põhjal saab väita Venemaa ja USA puhul. Samal ajal Eesti, Soome ja Hiina näitaja sunnib tõdema nende riikide ekspordi suurt sõltuvust impordist. Näiteks Eestis „toodetavate“ tuulegeneraatorite valmistamiseks vajalikud komponendid enamasti imporditakse.

Eestis moodustas kodumaine lisandväärtus 2009. aastal 67% koguekspordist, mis näitab suhteliselt suurt välismaist panust. Tegevusalade kaupa oli see osatähtsus erinev (54–86%). Eestis panustati eksporti enim just teenindusega seotud tegevusaladel (finantsvahendus, haridus, tervishoid), kus lisandväärtuse osatähtsus ekspordis on üle 80%. Samal ajal aga on kodumaise lisandväärtuse osa väikseim metalli- ja metalltoodete (54%) ning elektri- ja optikaseadmete tootmises (56%).

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2013 artiklis „Kaupade ja teenuste eksport ning neis sisalduv kodumaine väärtus“ (ilmus 30.09.2013).

Riina Kerner, Statistikaameti vanemanalüütik

Eesti eksport Aasiasse suurenes mullu viiendiku

Statistikaameti andmetel eksporditi Eestist 2012. aastal kaupu 4% enam kui aasta varem. Kui eksport Ameerikasse ja Aafrikasse vähenes, siis Aasia-suunaline eksport suurenes 20%. 

Üle poole Eestist eksporditavatest kaupadest suundus naaberriikidesse Rootsi, Soome, Venemaale ja Lätti. Aasia riikide osatähtsus oli 5%. 

Aasia riikidest enim eksporditi Hiinasse (17% Aasia ekspordist), millele järgnesid Kasahstan (14%) ja Jaapan (11%). 

2012. aastal suurenes eksport kõikidesse peamistesse Aasia sihtriikidesse, enim Kasahstani, Afganistani, Lõuna-Koreasse, Indiasse ja Singapuri. Samas eksport Hiinasse vähenes oluliselt. 

Mida Eesti Aasiasse ekspordib? 

Hiina eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalkütust, mehaanilisi seadmeid, puitu ja puittooteid. Kui 2011. aastal suurenes eksport Hiinasse ligi kaks korda (112 miljonilt eurolt 203 miljonile eurole), siis 2012. aastal vähenes ligi poole võrra. Eksport Hiina vähenes mineraalsete kütuste, elektri- ja optikaseadmete väljaveo vähenemise tõttu.

Eesti eksport Aasia riikidesse, 2012

Eesti eksport Aasia riikidesse, 2012

Eksport Kasahstani suurenes 1,8 korda. Kasv tekkis peamiselt mehaaniliste seadmete väljaveo suurenemine tõttu. Kasahstani-suunalist eksporti mõjutas veel sõidukite, jookide ja alkoholi väljavedu. 

Afganistani eksporditi enim mineraalkütust ning piimatooteid. Afganistani suurenes eksport oluliselt (58 korda) ning seda peamiselt just mineraalkütuste ekspordi suurenemise tõttu. 

Lõuna-Koreasse eksporditi 2,4 korda rohkem kui 2011. aastal. Oluliselt kasvas masinate ja mehaaniliste seadmete, raud- ja terastoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. 

Indiasse viidi mullu kaupa 1,6 korda rohkem kui 2011. aastal, peamiselt mõjutasid ekspordi kasvu masinad ja mehaanilised seadmed, puidust kiumass ning raud- ja terastooted, mis olid ka peamised ekspordiartiklid. 

Singapuri eksporditi 1,4 korda rohkem ja oluliselt kasvas mineraalkütuste, mööbli, masinate ja mehaaniliste seadmete eksport. Suurim ekspordikäive oli mineraalkütuste osas. 

2012. aastal oli kaupade eksport Aasiasse 1,4 korda väiksem kui sealt kaupade import. Põhiliselt imporditi Aasiast elektri- ja mehaanilisi seadmeid. 

Eesti eksport eri maailmajagudesse

Euroopa riikide osatähtsus Eesti koguekspordist 2012. aastal oli 86%, Aasia riikide 5%, Aafrika 2% ning Ameerika ligi 7%. Eesti eksportis ka Austraalia ja Okeaania riikidesse ning Antarktika maailmajakku

Aafrikasse eksporditi 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga 40% vähem. Enim eksporditi mineraalkütuseid, mehaanilisi seadmeid, paberist ja papist tooteid. Möödunud aastal kasvas kõige rohkem mehaaniliste seadmete eksport (8 korda) ja ekspordi vähenemist mõjutas peamiselt mineraalkütuste väljaveo langus. Enim imporditi Aafrikast erinevaid maake. 

Eksport Ameerikasse vähenes möödunud aastal võrreldes 2011. aastaga 7%. Kõige rohkem viidi Ameerikasse mineraalkütust, elektriseadmeid ja mehaanilisi seadmeid, optika- ja mõõteinstrumente. Suurim kasv oli elektriseadmete ekspordis ja langus mineraalkütuste osas. Peamiselt imporditi Ameerikast mõõteinstrumentide osi ja tarvikuid. 

Eksport Austraaliasse ja Okeaaniasse vähenes mullu 6%. Peamine ekspordiartikkel oli puit ja puittooted. Enim veeti sealt sisse lambavilla. 

Eksport Antarktikasse kasvas möödunud aastal 1,6 korda ja peamiselt eksporditi sinna puitu ja puittooteid. 

Eesti eksport maailmajagude kaupa, 2012

Eesti eksport maailmajagude kaupa, 2012

Detailsem ülevaade Eesti ekspordist riigiti on statistika andmebaasisVaata tabelit (.xls) riigid maailmajagude kaupa

Evelin Puura, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu on keemiatööstus

Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu oli nii 2003. kui ka 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Euroopas muudavad Eesti keemiatööstuse konkurentsivõimeliseks madalamad tööjõukulud. Konkurentsivõimet suurendab aga ka edukas eksportimine. Tootlikkust ning seeläbi ka konkurentsivõimet võib suurendada nii uute toodete lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele minek.  

Statistikaameti analüütik Riina Kerner analüüsis 2010. aastal oma magistritöös ekspordi struktuuri rolli Eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel. Eesti tööstusharude konkurentsivõime pingerea koostamisel koondas ta tööstusharude tootlikkuse- ja ekspordinäitajad koondindeksisse. Indeks sisaldab järgmisi näitajaid: lisandväärtus töötaja kohta (ehk tööviljakus, mis on kõige enam levinud tootlikkuse näitaja), tööviljakuse kasv, tööjõukulude tootlikkus, jääktulu töötaja kohta, ekspordi kasv ja osatähtsus.

Võrdluseks on kasutatud aastaid 2003 ja 2007 kolmel põhjusel — esiteks on oluline võrrelda Eesti tööstusharude näitajaid enne ja pärast ELiga liitumist. Teiseks kaalutluseks on andmete võrreldavus — tegevusalade klassifikaator „EMTAK 2003“ kehtis aastatel 2003–2007 ning kolmandaks, EL riikide kohta pole 2010. aastal hilisemad võrdlusandmed veel kättesaadavad.

Millised Eesti tööstusharud on konkurentsivõimelisemad?

Eestis moodustasid 2007. aastal konkurentsivõime pingerea tipu viis tööstusharu: 1) kemikaalide ja keemiatoodete tootmine, 2) metallitootmine, 3) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete (sh klaas, tsement, lubi jt) tootmine; 4) koksi ja naftasaaduste (sh põlevkiviõli) ning 5) paberi ja pabertoodete tootmine. Madalama konkurentsivõimega tööstusharudeks osutusid 1) nahktoodete, 2) rõiva-, 3) tekstiili- ja 4) mööblitootmine. Kõrgema konkurentsivõimega tööstusharusid iseloomustab suur kapitalimahukus, mis tähendab, et kasumi teenimiseks tuleb kulutada palju raha masinatele ja infrastruktuurile. Madala konkurentsivõimega tööstusharusid iseloomustab aga suur tööjõumahukus.

EL liitumise eelse ajaga võrreldes sattusid 2007. aastal kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude hulka ka sellised kapitalimahukad tööstusharud nagu metallitootmine, muude mittemetalsete mineraalide ning koksi- ja naftasaaduste tootmine, mida 2003. aastal kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude seas ei olnud. Seega on Eesti tööstusharude konkurentsivõime paranenud just kapitalimahukates tööstusharudes. Konkurentsivõime on paranenud eelkõige uusimate tehnoloogiate kasutuselevõtuga kui ka nendes tööstusharudes toodetavate toodete maailmaturuhindade tõusuga (sh põlevkiviõli, metallid jt).

 
 

Eesti tööstusharude konkurentsivõime edetabel, 2003 ja 2007

Eesti tööstusharude konkurentsivõime edetabel, 2003 ja 2007

Eesti keemiatööstuse peamine konkurentsieelis Euroopas on madalamad tööjõukulud

Kui võrrelda Eesti tööstusharude tööviljakust teiste EL riikidega, siis selgub, et Eesti kõige kõrgema konkurentsivõimega tööstusharu keemiatööstuse tootlikkus on oluliselt madalam kui enamikus EL riikides. Eestis toodeti ühe töötaja kohta lisandväärtust oluliselt vähem kui kõikides vanades liikmesriikides. 2007. aastal oli Eesti keemiatööstuse tööviljakus kõrgem vaid neljast riigist: Bulgaaria, Rumeenia, Läti ja Slovakkia. Samas Rootsi, Belgia ja Hollandi tööviljakus oli isegi ligi viis korda kõrgem kui Eestis.

Samas kui võrrelda liikmesriikide keemiatööstusi tööjõukulude tootlikkuse alusel (näitab kui palju luuakse lisandväärtust tööjõukulude kohta), siis selle näitaja poolest edestas Eesti kõiki vanu liikmesriike (välja arvatud Iirimaa) ning enamikku uusi liikmesriike. Eesti keemiatööstuse tööjõukulude tootlikkus oli 2007. aastal 1,5 korda suurem kui Saksamaal ning 1,3 korda suurem EL keskmisest. Eesti keemiatööstuses kulutab tööandja töötaja peale (palgad, maksud jms) oluliselt vähem kui enamikus EL riikides, samas teenib töötajale tehtud kulutuste kohta oluliselt rohkem lisandväärtust.

Konkurentsivõimet suurendab eksport  

Eksportimise ja tootlikkuse vahel on mõlemapidine põhjuslik seos: eksportimine suurendab ettevõtete tootlikkust ning kõrgem tootlikkus põhjustab eksportimisega alustamise. Kui eksportimine suurendab tootlikkust, siis suureneb ka tööstusharu konkurentsivõime. Tööstusharu tasandil tähendab konkurentsivõime nii võimet teenida kasumit kui ka võimet müüa oma kaupu. Globaliseeruvaid turge arvestades tähendab ettevõtte müügivõime üha enam aga ekspordivõimet. Eriti kehtib see väikeriigi kohta, kus siseturu piiratus ja vajadus kitsamalt spetsialiseeruda seab enamiku tööstusharude arengu sõltuvusse välisturgudest.

Võrreldes Eesti tööstusharude eksporti näeme, et 2007. aastal oli Eesti kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude eksportkäive suurem kui 2003. aastal. Kõrgema konkurentsivõimega tööstusharude eksportkäive ulatus 2007. aastal ühest miljardist kroonist (metallitootmine) kuni nelja miljardi kroonini (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine). Samas suurima eksportkäibega tööstusharu 2007. aastal oli aga puittoodete tootmine (ligi 10 miljardit krooni), millele järgnesid televisiooni- ja sideseadmete ning elektrimasinate eksport. Need tööstusharud asetsesid 2007. aastal aga tööstusharude konkurentsivõime edetabeli keskel. Ekspordimahtude suurendamine iseenesest tootlikkust ei pruugi mõjutada, küll aga võib suurendada tootlikkust uute toodete arendamine ning nende eksportimine. Samuti võib tootlikkust suurendada ekspordi sihtriikide arvu suurendamine.

 Eesti tööstusharude eksportkäive, 2003 ja 2007

Eesti tööstusharude eksportkäive, 2003 ja 2007

Kokkuvõte

Eesti tööstusharude konkurentsivõime pingerida perioodil 2003–2007 muutus märgatavalt. Suurenes kapitalimahukate tööstusharude konkurentsivõime. Ettevõtted olid paindlikud ning reageerisid maailmaturu nõudlusele — seetõttu paranes Eestis ka mitme tööstusharu konkurentsivõime. Eesti kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharus (keemiatööstus) loodi lisandväärtust tööjõule tehtavate kulutuste kohta oluliselt rohkem kui enamikus EL riikides. Samas loodi lisandväärtust ühe töötaja kohta oluliselt vähem kui EL-i vanades liikmesriikides. Seega veel 2007. aastal olid Eesti madalamad tööjõukulud eeliseks rahvusvahelisel turul. Loodetavasti suureneb Eesti tööstusharude konkurentsivõime lähiaastatel just tootlikkust suurendades ning seda ka eduka eksportimise abil. Tootlikkust võib suurendada nii uute toodete arendamine ning nende lisamine ekspordikorvi kui ka uutele sihtturgudele sisenemine.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Põhjalikum ülevaade Riina Kerneri magistritöös ”Ekspordi struktuuri roll Eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel“ (kaitstud Tartu Ülikoolis 27.08.2010) .