Tag Archives: eksport

Eesti eksportiva majandusüksuse portree 2004 vs 2018

Saamaks ülevaadet, kas ja kuidas on Eesti eksportijate tegevust mõjutanud Euroopa Liitu kuulumine, analüüsisime, milline on eksportijate peamine tegevusala ning mitu toodet, mitmesse välisriiki ja millise keskmise väärtuse eest Eesti majandusüksus eksportis. Loos on analüüsitud 2004. ja 2018. aastal Intrastati valimis olnud või tolli kaudu eksportinud Eesti registrikoodiga majandusüksuste andmeid.

Eesti eksportija eksporditegevuse näitajad

Keskmiselt eksportis Eesti ettevõte 2004. aastal kolme toodet ühte sihtriiki kokku 785 000 euro eest ning tal oli kaheksa hõivatut. Kuna ekspordi väärtuse mediaan on 27 000 eurot, siis võib öelda, et pooled eksportijad vedasid välja sellest väiksema, pooled suurema summa eest. 2018. aastal oli keskmisel eksportijal ekspordikorvis samuti kolm toodet, kuid ta vedas neid kahte sihtriiki keskmiselt kokku 2,5 miljoni euro eest ning hõivatute arv oli vähenenud kuueni. Ekspordi väärtuse mediaan 2018. aastal oli 223 000 eurot.

2004. aastal vedas ühte toodet Eestist välja kolmandik eksportijaid. Samas eksportis neljandik majandusüksustest kaheksat ja enamat toodet. Kuigi ühe toote ekspordil keskendub ettevõte konkreetse toote väljaveole on mitme toote (ja turu) puhul riskid rohkem hajutatud. 2018. aastal eksportis vaid ühte toodet 30% ning kaheksat ja enamat toodet 31% eksportijatest.

joonis_1-tulpdiagramm

Kui 2004. aastal müüs kaupa ühele välisturule veidi rohkem kui pool eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid 46%. Seega on aastatega kasvanud kauba eksportimine mitmesse välisriiki ehk kui 2004. aastal eksportis kuude ja enamasse riiki 11% eksportijatest, siis 2018. aastal oli neid juba 21%.

joonis_2-tulpdiagramm

Eesti eksportija tegevusala järgi

2004. aastal oli enim eksportijaid hulgi- ja jaekaubanduse (42%) ning töötleva tööstuse (37%) tegevusaladel. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 5%. Hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas tegutsev majandusüksus eksportis 2004. aastal keskmiselt 354 000 euro eest ja peamiselt ainult ühele turule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste tüüpiline eksportija müüs nelja toodet kahele välisturule keskmiselt 1,5 miljonit eurot eest.

2018. aastal oli hulgi- ja jaekaubanduses tegutsevate majandusüksuste osatähtsus tõusnud kahe protsendipunkti võrra ehk 44%-ni. Tema ekspordikäive oli tõusnud üle 1,4 miljoni euro. Samal ajal leiti ka uusi sihtturge ehk eksporditi peamiselt kahele välisturule. Töötlevas tööstuses tegutsevate majandusüksuste osakaal oli 2018. aastal 34%. Nende keskmine ekspordimaht oli 4,1 miljonit eurot. Selle valdkonna tüüpiline eksportija müüs kolmele välisturule kolme toodet. Teistel tegevusaladel oli eksportijate osakaal kuni 6%.

Eesti eksportija töötajate arvu järgi

Ühe või kahe hõivatuga eksportivad majandusüksused moodustasid 2004. aastal 23% eksportijate koguarvust. 2018. aastal oli selliseid majandusüksuseid juba 36%. Suurettevõtteid üle 250 hõivatuga oli mõlemal võrreldud aastal 2% eksportijatest. Samuti oli mõlemal aastal iga seitsmes eksportija väikese suurusega ettevõte, kus on kuni 19 hõivatut. Keskmise suurusega ettevõtteid, kus on 20 kuni 249 hõivatut oli 2004. aastal 28% ja 2018. aastal 27% kõigist eksportijatest.

joonis_3-tulpdiagramm

Kui majandusüksuses oli kuni kaks hõivatut, oli keskmine ekspordikäive ühe majandusüksuse kohta 2004. aastal 156 000 eurot ja kolme kuni üheksa hõivatuga 162 000 eurot. Hõivatute arvu suurenedes kasvas majandusüksuse ekspordikäibe väärtus veelgi nii et 50–249 hõivatuga majandusüksuses, oli keskmine ekspordikäive 2,6 miljonit eurot ja suurettevõtetes (üle 250 hõivatuga) juba 10,8 miljonit eurot. 2018. aastal tõusis ekspordikäibe väärtus veelgi ehk 50-249 hõivatuga ettevõtte keskmine ekspordikäive oli 10,2 miljonit eurot ja suurettevõtetel ületas 27 miljoni euro piiri.

Mida rohkem on eksportival majandusüksusel hõivatuid, seda mitmekesisemalt ta ekspordib. Võrreldes 2004. aastaga, on mikroettevõtted (1-9 hõivatut) 2018. aastal oma eksporditavat tootevalikut mitmekesisustanud. Näiteks kui 2004. aastal oli 1-2 hõivatuga majandusüksuse ekspordikorvis üks toode, siis 2018. aastal juba kaks ning 3-9 hõivatuga majandusüksused on keskmiselt suurendanud oma eksporditavate toodete arvu kahelt kolmele.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldiselt on Eesti eksportijad selle 15 aasta jooksul oma välisturgude ja seal müüdavate toodete arvu mitmekesistanud. Seda soovil hajutada majandusüksuse ekspordi riske. Samas on vähenenud keskmine hõivatute arv majandusüksuses, mis võib tuleneda sellest, et eksportijad on oma ekspordi- ja tootmisprotsesse muutnud efektiivsemaks.

Mirgit_SillaRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Mirgit Silla

Mõisted

Mediaan – asendikeskmine, mis asub järjestatud arvude reas täpselt keskel, sellest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Mediaani kasutatakse selliste ridade keskmiste leidmisel, milles on ebatüüpiliselt suuri või väikeseid ääreelemente (Mereste 2003: 603).

Eksport – Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid.

Eksportija – majandusüksus, kes ekspordib tooteid, kas kolmandatesse riikidesse või majandusüksus, kes ekspordib kaupu Euroopa Liidu riikidesse (juhul, kui nende käive ületas statistilise läve). 2004. aastal oli lähetamise läveks Euroopa Liitu miljon krooni (63 911,6 eurot) ja 2018. aastal 130 000 eurot.

Hõivatud – kõik ettevõttes töötavad isikud olenemata nende töönädala pikkusest. Hõivatute hulka ei arvestata pikka aega töölt puudujad (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt).

Majandusüksused – väliskaubandustehinguid tegevad üksused: ettevõtted (sh äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja kasumitaotluseta üksused (mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud üksused).

Allikad

Mereste, U. (2003). Majandusleksikon I. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Kartuli import suureneb ja kodumaine saak väheneb

Eelmisel aastal imporditi kartulit koos teistes toodetes sisalduva kartuliga ligi 50 000 tonni ning viimase seitsme aasta jooksul on see aina kasvanud. Samal ajal toodeti Eestis kartulit kokku 88 000 tonni ning eksporditi ligi 10 000 tonni. Kodumaise kartuli kasvupind ja sellega koos saadav saak on aastatega pidevalt vähenenud.

Arvestades kodumaist saaki, impordi-ekspordi bilanssi ja hinnangulist seemne, kao ja loomasööda kulu, tuleb tarbitud kartuli koguseks seega 112 000 tonni. Ehk 79% vajaminevast kartulist tootsime ise. Eelmisel aastal söödi inimese kohta aastas arvestuslikult 85 kg kartulit ehk keskmiselt kaks kartulit päevas. Aastate lõikes on kartuli tarbimine meie toidulaual kerges langustrendis.

Vähem kui pool söödud köögiviljadest toodeti Eestis

Värsket köögivilja imporditi eelmisel aastal Eestisse üle 84 000 tonni. Kodumaine saak oli samal ajal kokku ligi 64 000 tonni ehk palju väiksem kui import. Kodumaise köögivilja osas on arvestatud nii avamaaköögivilja kui ka kasvuhoonetes kasvatatut. Kodumaine saak katab nii suuremates üksustes müügiks toodetud kogused kui ka põllumajanduslikes kodumajapidamistes oma tarbeks toodetud kogused, mis poodi ja turule kunagi ei jõua.

Kuna tarbimine oli umbes 132 000 tonni, siis tootsime ise alla poole (48%) tarbitud värskest köögiviljast. Isevarustatuse tase on viimase kolme aastaga aina langenud. Arvestus hõlmab vaid värskeid saadusi, seega sisaldab Eesti tarbimine potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust).

Puuviljadest tarbisime põhiliselt importkaupa

Eesti puuvilja- ja marjasaak ulatus eelmisel aastal veidi üle 9000 tonni. Tegemist oli viimase kaheksa aasta suurima saagiga. Sellest hoolimata on saak impordiga võrreldes väike, sest puuviljade ja marjade import ulatus ligi 83 000 tonnini. Osaliselt on see tingitud tsitruselistest ning teistest eksootilistest puuviljadest ja marjadest, mida Eestis ei kasvatata. Samas lubab Eesti kliima teatud puuvilju ja marju ka ise kasvatada, kuid importkaubaga konkureerida on raske. Kokku tarbiti Eestis arvestuslikult veidi üle 79 000 tonni puuvilju ja marju, millest kodumaal toodetuga kaeti veidi alla 12%.

Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

Kui puuvilja, köögivilja ja kartuli osas vajame tarbimiseks arvestataval määral importkaupa, siis näiteks teravilja osas, sh nisu ja odra puhul ületab eksport kordades importi.

Täpsemat infot põllumajandussaaduste tootmise kohta leiad siit ja siit.

Eve_ValdveeRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee

 

Metoodika

Põllumajandussaadustega isevarustatus arvutatakse toodangu ja tarbimise suhtena. Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid arvutab Statistikaamet kasutades toodangu ja ekspordi-impordi andmeid. Kartuli puhul sisaldab arvestus ka kartulist tehtud tooteid, köögivilja ning puuvilja ja marjade puhul peetakse arvestust vaid värskete toodete osas.

Populaarsemate ekspordiartiklite mõju kaubavahetusele Lätiga

Eesti eksportis 2017. aastal enam kui miljardi euro väärtuses kaupa kolme riiki: Soome, Rootsi ja Lätti. Kui Soome ja Rootsi eksporditi üle miljardi euro väärtuses kaupu juba aastatel 2004 ja 2007, siis Lätiga ületati antud lävi alles 2012. aastal.

Statistikaamet analüüsis Eesti eksporti Lätti perioodil 2001–2017, et välja selgitada, millist mõju avaldas sellele liitumine Euroopa Liiduga, majandusbuum ja -kriis ning taastunud kaubavahetus. Muutusi ekspordimahtudes analüüsiti suurimate kaubagruppide kaupa.

Eesti eksportis Lätti 2017. aastal 1174,6 miljoni euro väärtuses kaupu. Perioodil 2001–2017 eksporditi Eestist Lätti suuremas mahus viite kaubagruppi. Keskmiselt moodustasid need  kaubagrupid antud perioodil ligi 54% koguekspordist ning 2017. aastal 61% koguekspordist.

Uuritava perioodi alguses (2001–2004) olid peamisteks ekspordiartikliteks põllumajandussaadused ja toidukaubad, mis moodustasid keskmiselt 18% koguekspordist Lätti. Põllumajandussaadused ja toidukaubad olid jällegi suurimaks ekspordiartikliks aastatel 2011–2013. Antud toodete eksport kasvas 2010. aastaga võrreldes 80 miljoni euro võrra ehk üle 55%, ent koguekspordist Lätti moodustasid nad sel perioodil 18%, mis jäi algusperioodiga võrreldes samale tasemele.

Põllumajandussaadustest ja toidukaupadest eksporditi keskmiselt igal vaatlusaastal Lätti  enim piima ja rõõska koort (10,5 mln eurot), sealiha (8 mln eurot), piiritusjooke ja likööri (7,2 mln eurot) ning rapsi-, rüpsi- ja sinepiõli (7,1 mln eurot). Alkoholi sisaldavad tooted on oluliselt mõjutanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade viimaste aastate ekspordi kasvu. Kui 2013. aastal moodustas alkohol vaid 8,1% põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist Lätti, siis 2017. aastal oli selleks väärtuseks 19,5%, kusjuures viimase nelja aasta jooksul on alkoholi eksport kasvanud 1,3 korda (24,3 miljoni euro võrra). Enim on mõjutanud alkohoolsete jookide ekspordi kasvu linnaseõlu (2,3 korda) ning piiritusjookide ja likööri (1,1 korda) eksport.

Euroopa Liiduga liitumisele järgnevatel majandusbuumi aastatel eksporditi Lätti kõige rohkem sõidukeid ning nende osasid ja tarvikuid. Mainitud kaubagrupi eksport Lätti kasvas 2007. aastani, kui sõidukite ning nende osade ja tarvikute ekspordimaht oli kasvanud 220 miljoni euro võrra ehk 2003. aastaga võrreldes 28 korda. Viimase viie aastaga on Lätti eksporditud keskmiselt 145,5 miljoni euro väärtuses sõidukeid ning nende osasid ja tarvikuid, mis moodustas aastatel 2013–2017 Eesti koguekspordist Lätti keskmiselt 12,3%.

Alates 2004. aastast on sõiduautod moodustanud keskmiselt üle 67% sõidukite ning nende osade ja tarvikute ekspordist Lätti. Aastal 2007 kasvas sõiduautode eksport võrreldes 2003. aastaga enam kui 88 korda. Sõiduautodest eksporditi enim bensiinmootoriga autosid silindri töömahuga 1,5–3 liitrit.

Finantskriisi ajal (2007–2010) olid olulised ekspordiartiklid mineraalsed tooted (mootorikütus, elektrienergia). Võrreldes 2007. aastaga oli antud kaupade eksport Lätti 2010. aastaks enam kui kolmekordistunud. Mineraalsete toodete ekspordikasv jätkus ka aastatel 2014–2015, kui Eesti eksportis Lätti vastavalt 300,2 ja 291,6 miljoni euro väärtuses mineraalseid tooteid. Aastal 2014  moodustasid mineraalsed tooted 23,1% ja 2015. aastal 24,2% koguekspordist Lätti.

Mineraalsete toodete ekspordi kasvu mõjutasid enim elektrienergia ja mootorikütuste eksport. Kui aastatel 2007–2010 kasvas mineraalsete toodete ekspordimaht 108 miljoni euro võrra, siis  elektrienergia eksport suurenes üle 40 miljoni ja mootorikütuste eksport üle 64 miljoni euro. Alates 2014. aastast on oluliselt kasvanud kütuselisandite eksport. Kui 2011. aastal eksporditi kütuselisandeid vaid 150 000 euro väärtuses, siis 2014. aastal oli ekspordimaht üle 28,5 miljoni ning 2015. aastal üle 51,6 miljoni euro.

Lisaks eelnimetatud kaubagruppidele on Eestist Lätti eksporditud väiksemas mahus masinaid ja mehaanilisi seadmeid ning elektrimasinaid ja -seadmeid. Aastani 2005 eksporditi mõlemat kaubagruppi sarnase mahuga – mehaanilisi seadmeid keskmiselt 14,6 miljoni ja elektriseadmeid 14,85 miljoni euro väärtuses. 2005. aastal kahekordistus mõlema kaubagrupi eksport ning kasv jätkus väiksemas mahus. Kasvust hoolimata ei moodustanud kumbki kaubagrupp 10% koguekspordist Lätti.

Läti on olnud üks Eesti tähtsamaid ekspordipartnereid ning liitumine Euroopa Liiduga on oluliselt mõjutanud Eesti ekspordi kasvu Lätti. Eksport kasvas kõige enam viies kaubagrupis,  sisekaubagrupi-sisesed kasvud  olid tihti seotud vaid mõne kaubaartikliga. Viies peamises kaubagrupis mõjutasid ekspordi kasvu enim põllumajandussaadused ja toidukaubad, sõidukid ning nende osad ja tarvikud ning mineraalsed tooted. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade seas oli suurima eksportmahu kasvuga piim ja rõõsk koor ning erinevad alkohoolsed joogid. Sõidukite kaubagrupis eksporditi Lätti kõige enam bensiinmootoriga autosid mahus 1,5–3 liitrit ning mineraalsetest toodetest elektrienergiat ja mootorikütuseid.

 

 

Sten Mirski, Statistikaameti praktikant

 

Analüüsis kasutatud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kaubakoodid
01–24: Põllumajandussaadused ja toidukaubad;
0203: värske, jahutatud või külmutatud sealiha; 0401: piim ja rõõsk koor; 1514: rapsi-, rüpsi- ja sinepiõli; 2203: linnaseõlu; 2204: värsketest viinamarjadest valmistatud viinamarjaveinid; 2208: piiritusjoogid ja liköör.

27: Mineraalsed tooted (mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad);
2707: kütuselisandid; 2710: mootorikütused; 2716: elektrienergia.

84: Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad;

85: Elektrimasinad ja –seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja –heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud;

87: Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud;
8703: sõiduautod. 870322: Ainult sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid, silindrite töömahuga üle 1000 cm3, kuid mitte üle 1500 cm3; 870323: Ainult sädesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga sõidukid, silindrite töömahuga üle 1500 cm3, kuid mitte üle 3000 cm3; 870332: Ainult survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid, silindrite töömahuga üle 1500 cm3, kuid mitte üle 2500 cm3; 870333: Ainult survesüütega sisepõlemis-kolbmootoriga (diisel- ja pooldiiselmootoriga) sõidukid, silindrite töömahuga üle 2500 cm3.

Statistikast arusaamiseni on pikk tee minna

Kuidas seada eesmärke nii, et need oleksid ka sisuliselt mõõdetavad? Võib-olla oleks mõistlik teha koostööd Statistikaametiga?

Üsna hiljuti kirjutas ühe tuntud asutuse juht Eesti mainekas ajalehes Eesti võimalikust uuest eesmärgist. Tema arvates võiks aastal 2028 moodustada eksport 100% Eesti sisemajanduse kogutoodangust.

Eksport on kindlasti oluline. Kuidas eksporti suurendada, on oluline teema. Kui midagi on 100% millestki, siis peaks ju tegemist olema maksimaalse tulemusega. Kusagil võib ju olla, et on maailm ja selle sees teine maailm, mis on esimesest suurem. Kas see on võimalik ka sisemajanduse kogutoodangu arvestamisel?

Ei pea end sisemajanduse kogutoodangu arvestamise eksperdiks. Peas keerleb küsimus, et kui eksport on 100%, kas siis sisetarbimine on 0%. Õnneks on hea kolleeg valmis selgitama. Saadan kirja Robert Müürsepale. Palun selgitust.

Kolleeg Robert vastab: „Loos on mõeldud seda, et ekspordi suhe sisemajanduse kogutoodangusse oleks 100%, mitte et me ekspordiksime kogu lisandväärtuse. Impordi suhe oleks sealjuures umbes sama suur. Muide, arvestades, et vahetult pärast kriisi olime 90% juures, siis võiks pidada seda 100% sihti isegi madalalennuliseks.“

Usun kolleegi, aga aru ei saa. Kolleeg annab lisaselgituse lihtsustatud valemi kujul:

SKT = eratarbimine + valitsemissektori tarbimine + investeeringud + eksport – import.

Ja toob näite, et alltöövõtuliidrite Hongkongi ja Singapuri puhul saame rääkida ekspordi ligi 200% osatähtsusest.

Valemist on näha, et eesmärgi saavutamise tingimus on:

eratarbimine + valitsemissektori tarbimine + investeeringud = import

ja püstitatud eesmärgini jõudmiseks pole sugugi vaja ekspordi kasvu, mis artikli loogikat arvestades peaks olema tegelik eesmärk.

Järeldus. Eesti statistilist kirjaoskust, sh ka minu oma, on vaja päris tõsiselt arendada, sest mitmeti mõistetavate ja mitmeti täidetavate eesmärkide seadmine võib olla ohtlik!

 

 

Mihkel Servinski, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

PS. Loo algul viidatud kirjutis on päriselt olemas. Konkreetse viite jätan andmata, sest järelduseni jõudmiseks pole see oluline.

EV100: Mida ennustab väliskaubandushoroskoop?

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

Eesti on avatud väikeriik ja majanduslikus mõttes sõltub riigi käekäik suurel määral välismaistest kaubanduspartneritest. Kui maailmamajandusel läheb hästi, siis läheb Eestil samuti hästi. Kui maailmaturul on majanduslangus, siis kannatame ka meie. Majanduslik edu on aga heaolu (st sotsiaalse kindlustatuse, palgakasvu, karjääri, muretu pensionipõlve, hea meditsiinisüsteemi jms) alus. Seega peab realistlike tulevikuplaanide tegemiseks süvenema väliskaubanduses toimuvasse. Mida sealsed märgid näitavad?

Tuleviku ennustamiseks on hea vaadata minevikku. Praeguse Eesti majanduse võrdlusbaasiks on mõistlik kasutada Eesti esimesest iseseisvuse perioodist aastat 1924, mil Eesti majandus oli pool kümnendit vabalt arenenud ja teatud tasakaalupunkti saavutanud. Muutused olid toimunud, kuid uued proovikivid seisid veel ees. Nii on see ka praegu.

1924. aastal veeti Eestisse kaupu peamiselt Saksamaalt (36,6%), Suurbritanniast (14%) ja Venemaalt (12,8%). Praegu on need riigid (2016. aasta andmete põhjal) Soome (13%), Saksamaa (11%) ja Leedu (9,5%). Pea saja aasta jooksul on muutunud riikide piirid ja toodang, kuid siiski saab leida sarnaseid mustreid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti kauba peamised tarbijad ehk ekspordipartnerid olid 1924. aastal Suurbritannia (33,5%) ja Saksamaa (22,6%). Praegu saadame oma kaupu eelkõige Rootsi (17,9%) ja Soome (16%). Seega on siin toimunud oluline muutus – praegu on Eesti oma toodangule leidnud kliendi kodu külje alt, muutunud lokaalsemaks, lähemal tarbijaturgudele. Pakutav on ka mitmekesisem.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1924. aastal toodi sisse eelkõige toiduaineid – üle kolmandiku kogu sisseveost. Välja viidi peamiselt kiudaineid ja tekstiilitooteid (41,2%). Praegu tuuakse sisse elektrimasinaid ja -seadmeid (17,8%) ning transpordivahendeid (10,7%), arvestataval hulgal ka toidukaupu (10,6%). Välja viiakse jällegi elektrimasinaid ja -seadmeid (21,5%), kuid ka puitu ja puittooteid (10,2%).

Rahvusvahelises plaanis on olukord muutunud. 1924. aastal oli Eesti põllumajandusriik, kellest hakkas saama tekstiiliga tegelev maa, praegu on Eesti elektrooniliste seadmete allhankemaa. Enda äratoitmisega tuleb riik ehk pisut paremini toime, kasutatakse rohkem oma metsariigi eelist ning toodetakse keerukamaid asju, kuid samas oma lõppkaubamärki ehk Eestis toodetut välisturgudel vähem. Kui mõnes tipptelefonis on sees Eestis kokku pandud elektrooniline ime või välismaise tootja mööbel on tegelikult Eestis kasvanud puidust, siis seda kahjuks tootesildilt lugeda pole võimalik.

Kuidas on lood üle võimete elamisega? 1924. aastal veeti kaupu sisse 8,2 miljardi marga eest ja eksporditi 338 miljoni marga võrra väiksema summa eest. Seega oli väljavedu 4% võrra sisseveost väiksem. 2016. aastal imporditi 13,5 miljardi euro eest ja Eesti väliskaubandus­bilanss oli miinuses 1,6 miljardi euro ehk ligi 12%-ga.

Eksporti ületav import tähendab üldjuhul üle jõu elamist (võrreldes teenimisega kulutatakse rohkem). Selles mõttes on majanduse praegune seis umbes kolm korda vähem talupojalikult alalhoidlik kui 1924. aastal. Kas see on ka otsene kurjakuulutava ajajärgu või allakäigu eelhoiatus, on rakse öelda. Ettevaatlik tuleb aga olla ja teatud konservatiivsus tuleviku hindamisel ei ole kindlasti kurjast.

Teisiti öeldes näitab välismajandushoroskoop, et taevas on mõningaid tumedavõitu pilvi, kuid paanitseda ka ei maksa. Eks enamikule ju meeldivad välismaised autod, televiisorid, köögitehnika, nutitelefonid ja muu taoline kraam. Neid tooteid Eestis õigupoolest ei tehtagi, isegi kui tahaks kodumaist eelistada ja väliskaubanduse tasakaalu selle kaudu parandada. Ja kui olukord majanduses peaks ikkagi väga vihmale pöörama, siis on võimalik mõnest välismaisest vidinast ka lahti öelda, et nii rohkem talupoja tarkuse radadele tagasi pöörata. Veelgi enam, palju räägitakse sellest, et tänapäeva niivõrd tugevalt põimunud riikide majanduste tingimustes väliskaubanduse puudujäägil enam sellist olulist rolli ei ole. Elame, näeme.

 

 

Jaan Õmblus, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album „Eesti Vabariik 100“, mis ilmub 2018. aasta veebruaris.

 

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid.

Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt suurenenud, sest veel 2013. aastal oli näitaja 91,5 eurot lapse kohta.

Mänguasjade sisseveo kõrghooaeg algab aasta teisest poolest ning saavutab enamasti maksimumi oktoobris.

Enamasti Eesti ekspordib ka edasi Hiina päritolu mänguasju, ligi pool kogu mänguasjade ekspordi summast moodustas 2016. aastal Hiina päritolu mänguasjade re-eksport. Eesti päritolu mänguasju on rohkem hakatud eksportima alates 2015. aastast, kui Eesti päritolu mänguasjade eksport moodustas kogu mänguasjade ekspordist 7% ja 2016. aastal 5%, varem oli näitaja 1% piires.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 

Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
9503 00 21         Inimesekujulised nukud, rõivastega või ilma
9503 00 29         Inimesekujuliste nukkude osad ja tarvikud, mujal nimetamata
9503 00 30         Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid
9503 00 35         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad, plastist (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 39         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a plastist ning vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 41         Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste
9503 00 49         Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud)
9503 00 55         Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad
9503 00 61         Puidust mosaiikpildid
9503 00 69         Mosaiikpildid (v.a puidust)
9503 00 70         Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid)
9503 00 75         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid, plastist (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 79         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a plastist, elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 81         Mängurelvad
9503 00 85         Metallist valatud minimudelid
9503 00 95         Plastist mänguasjad, mujal nimetamata
9503 00 99         Mänguasjad, mujal nimetamata
9504 50 00         Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed)

Pilt

Eesti jõulukuused Euroopa kodudes