Tag Archives: ehitus

Kuidas läheb Eesti ehitusturul?

Eelmisel aastal vaieldi ehitusturul, kas tegu on buumiga ning kas ikka tuleb see kõige-kõige aasta. Selle aasta esimene pool on olnud aga vaikne ja stabiilne.

Merike Sinisaar, statistikaameti juhtivanalüütik

Foto: Unsplash

Ehitusmahud kasvasid esimeses kvartalis 2% ja teises 3% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Kasv tuli ettevõtete usina tegutsemise tõttu välisturgudel. Koduturul ehitusmahud vähenesid. Välismaal tehtud ehitustööd annavad üldjuhul ligi kümnendiku kogu ehitustöödest ja see näitaja on võrreldes eelneva aastaga suurenenud. Tüüpiline välisturul ehitaja on 20 ja enama hõivatuga ettevõte, kes teeb põhiliselt hooneehitustöid.

Kus Eesti ettevõtted ehitavad?

Eesti Panga teenuste statistika andmetel käiakse ehitamas kõige rohkem Soomes (2/3 kogu ehitusteenustest müüakse Soome), järgnevad Rootsi, Norra, Läti, Saksamaa, Venemaa ja Leedu. Need riigid andsid ligi 95% kogu välisriikidesse tehtud ehitustöödest. Kaugematest riikidest on ehitamas käidud Hiinas, Jaapanis, Araabia Ühendemiraatides ja Kanadas. Enamasti on tegu kas üld- või eriehitustöödega (spetsiifilisi oskuseid vajavad tööd, nt energiaehitised, katusetööd, arvutisüsteemide paigaldamine).

Kuidas Euroopa Liidus ehitajatel läheb?

Euroopa Liidus ehitati 2018. aastal 2% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Tublimad ehitajad olid Läti (22%), Ungari (21%) ja Sloveenia (20%), põhilistest partnerriikidest Soome (2%), Saksamaa (0,3%), Norra (3%), Rootsi (-1%).

Ka selle aasta esimene pool on alanud hästi. EL-is kokku suurenesid ehitusmahud möödunud aastaga võrreldes 4%. Jätkuvalt on esireas Ungari (35%), jõudsalt on ehitusmahud kasvanud ka Leedus. Eestis ja Lätis on eelmise aasta suur kasv asendunud tagasihoidlikumaga (mõlemal 3%), jäädes nii EL keskmisega kui ka põhiliste partnerriikidega sarnasele tasemele.

Millisena paistab tulevik?

Praegu kuuleme aina sagedamini uudiseid üha halvenevast majanduskeskkonnast. Ka ehitajad tunnevad end üha ebakindlamalt. Üheks näitajaks, mis annab aimu ehitusturu jätkusuutlikkusest, on ehituslubade statistika.

Selle aasta esimesel poolel on võrdluses eelmise aasta sama ajaga EL-is tervikuna vähenenud ehitusloa saanud hoonete kasulik pind 2%. Kui Eestil ja Lätil on sama näitaja kasvanud vastavalt 2% ja 13%, siis ülejäänud põhilistel partnerriikidel on nõudlus uute pindade järele vähenenud, neist enim Soomel ja Leedul (vastavalt -16% ja -15%). Leedul on vähenemise taga põhiliselt elamuehitus, kuid Soomes on oodata pea võrdselt vähenemist nii elamu- kui ka mitteelamute ehitamises. Rootsi on suutnud säilitada möödunud aasta taseme.

Eestis jätkus ka kolmandas kvartalis* ehitusloa saanud hoonete kasuliku pinna kasv. Kas see võib tähendada ehitusmahtude suurenemist kodusel ehitusturul, sest Eesti ehitusettevõte põhilistel partnerriikidel enam nii hästi ei lähe ja seetõttu vajatakse ka meie teenuseid vähem? Seda näitab aeg!

*Teiste riikide andmed jõuavad Eurostati andmebaasi novembri lõpuks.

Balti riigid ja Soome 2012. aastal Euroopa ehitusturul

Aastatel 2005–2012 jäid Euroopa Liidu (EL 28) ehitusturu aastased muutused vahemikku kolmest kuni miinus seitsme protsendini ning Baltimaad olid vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad.

Statistikaameti andmetel aeglustus Eestis 2013. aasta esimese poolaastal ehitusmahtude kasv, jäädes 2012. aastaga samale tasemele, peamiseks põhjuseks avaliku sektori tellimuste vähenemine. Samas viitab ehituslubade statistika elamuarenduste elavnemisele, kuid selle kasvu pärsib ehitustegevuse jätkuv kallinemine. Järgmiste aastate ehituse kasvu ootused on seotud eelkõige sellega, et eratellijate aktiivsus suureneb. Riigi tellimuste taastumist võib oodata alles paari aasta pärast, kui saab hakata kasutama EL-i uue rahastamisperioodi vahendeid. Ehitusturu arengut ei soodusta ka naabrite juures toimuv. Nii Euroopas tervikuna kui ka lähinaabrite juures tunnevad tarbijad ja ehitusettevõtjad end üldises majandusolukorras üsna ebakindlalt.

Eesti ehitus on suunatud põhiliselt siseturule. Välisriikidesse ehitamine on aastatel 2005–2012 pidevalt kasvanud, moodustades 6–18% ehitusettevõtete kogu töödemahust. Järsk muutus toimus aastail 2009–2011, mil vähene nõudlus kodusel ehitusturul sundis ettevõtteid tööd otsima piiri tagant. Välisriikidesse ehitamise osatähtsus tõusis siis tavapärase 6–8% asemel 17–18%-ni. Lihtsam on välisturul konkureerida eritöid tegevatel ettevõtetel. Välisriikidesse tehtud ehitusmahust annavad enamuse (olenevalt aastast 86–93%) hooneehitustööd.

Balti riigid ja Soome

Eestit, Lätit, Leedut ja Soomet EL ehitusturul aastatel 2005–2012 vaadates võib tõdeda, et Baltimaad on olnud vaheldumisi küll EL-i suurimad ehitusmahu kasvatajad küll suurimad kukkujad. Kui Eesti ja Läti ehitusturu jaoks oli parim aasta 2007, siis Leedu parim oli 2008. aasta. Seda suurem oli aga Leedu ehitusmahtude vähenemine 2009. aastal (kadus ligi pool eelnenud aasta ehitusmahust). Lähinaabritest on neil aastatel kõige stabiilsemalt arenenud Soome ehitusturg, mis on teinud selle atraktiivseks ka Eesti ehitajatele. Kui Baltimaades vähenesid ehitusmahud 2–3 aastat, siis Soome suutis peale üheaastat mõõnaperioodi 2009. aastal tänu riigi meetmetele neid taas kasvatama hakata. Probleemid tekkisid neil uuesti 2012. aasta teisest kvartalist, mil riigi majanduse nõrgenemine hakkas mõju avaldama ka ehitustegevusele.

Ka sajandi algusest tõusutrendil liikunud EL-i ehitusturule oli 2007. aasta rekordiline. Ehitusmahud kasvasid stabiilselt 1–3% aastas, põhiliselt hooneehitusmahtude suurenemise tõttu. Ehitusmahtude suurim aastane kasv (3,4%) jääb EL-is 2006. aastasse. Kuigi suurimad ehitusmahu kasvatajad olid siis Eesti (27%), Bulgaaria (24%) ja Leedu (22%), tulenes kasv eelkõige ehitustegevuse hoogustumisest euroalasse kuuluvates riikides.

Alates 2008. aastast on EL-i ehitusturg languses. 2012. aastal vähenesid ehitusmahud võrreldes varasema aastaga 5%. Langus jätkus ka 2013. aasta esimesel poolel – võrreldes 2012. aasta sama ajaga 4%.

Euroopa Liidu 28 riigist 15 on ehitusturu põhja läbinud. Viimaste hulgast kümnes õnnestus ehitusmahtusid 1–2 aastat kasvatada, kuid 2012. aastal hakkasid ehitusmahud jälle vähenema. Viis ülejäänut (Eesti, Läti, Austria, Rumeenia ja Rootsi) liiguvad aga praeguseni tasapisi tõusuteel. Majanduskriisi eelsele tasemele tagasi ei ole 2013. aastal jõudnud veel ükski EL-i riik.

Ehitushindade muutust vaadates paistab silma Balti riikide heitlikkus ja Soome oskus ajada asju tasa ja targu. Kui Baltimaades dikteerivad ehitushindu põhiliselt tööjõukulud, siis Soomes kasvavad hinnad pigem ehitusmaterjalide hinnatõusu tagajärjel. Suurim hinnatõus ehitusturul jääb kõigis neis riikides 2007. ja hinnalangus 2009. aastasse. Praeguseks on ehitushinnad Eestis taas majanduskriisi eelsel tasemel, Lätil ja Leedul on veel kasvuruumi. Soomes jääb aastane hinnatõus alates 2010. aastast keskmiselt vahemikku 1,1–3,3%.

EL-is tervikuna on ehitushinnad stabiilselt tõusnud. Suurim aastane kasv (4,4–4,7%) jääb perioodi 2006–2008. Aastatel 2009–2012 kasvasid hinnad keskmiselt 0,7–2,9%. Hinnatõus jätkus ka 2013. aasta alguses, tingituna põhiliselt tööjõukulude kasvust, ning ulatus 0,7%-ni võrreldes 2012. aasta esimese poolega. Samas on hinnatõus liikmesriigiti ühtlustunud.

Euroopa ehitusturul tegutsevad peamiselt väikeettevõtted 

Nii nagu Eesti ehitusturgu, iseloomustab ka EL-i ehitusturgu tervikuna mikro- ja väikeettevõtete (alla 50 hõivatu) suur hulk ja tegutsemine koduturul. 2011. aastal tegutses EL-i riikides 2,7 miljonit ehitusettevõtet 11,2 miljoni hõivatuga. Ettevõttes oli keskmiselt neli hõivatut ja ettevõtted jäid kõikides maades järjest väiksemaks. Keskmisest suuremad ehitusettevõtted tegutsevad Luksemburgis (14 hõivatut ettevõtte kohta), Lätis, Austrias, Bulgaarias ja Rumeenias (8–10 hõivatut), väikseimad aga Iirimaal ja Slovakkias – 2011. aastal keskmiselt kaks hõivatut ettevõtte kohta.

Balti riikide osatähtsus EL-i ehitusturul on marginaalne. Balti riigid annavad EL-i ehitusturust igaüks 0,1–0,2%, Soome 1,8%. Suurimad ehitajad Euroopas on Prantsusmaa (18% EL-i ehitusmahust), Itaalia ja Suurbritannia (mõlemad 14%), ning Saksamaa (12%).

Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks liigub Euroopas endiselt allpool ajaloolist keskmist, olles oma madalaimast punktist – 2012. aastal 87,0 – tõusnud 2013. aasta augustiks 98,2-ni (ajalooline keskmine = 100).

Eesti majandususaldusindeksit, mis liigub alates 2010. aasta maist ülalpool ajaloolist keskmist, hoiavad seal teeninduse ja jaekaubanduse hea käekäik. Kui viimane suurem tarbijate rahulolu näit jääb aastatesse 2005–2007, siis ehitajad tundsid end kindlalt ka alates 2011. aasta keskpaigast kuni 2013. aasta alguseni. Ehitusettevõtjate kindlustunde vähenemise taga 2013. aastal on peale tagasihoidlike esimese poolaasta tulemuste ka varasemast pessimistlikumad kasvuväljavaated.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 4/2013 artiklis „Ehitus buumist kriisini“ (ilmus 23.12.2013).

Merike Sinisaar, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Baltimaade ehitusturg kümnendi madalseisus

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid.

Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur.

 Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule hakkas jahenev majandus mõju avaldama juba 2008. aastal, siis Leedu suutis veel ehitusmahtusid suurendada. Seda kiirem aga oli kukkumine 2009. aastal.

 Eesti, Läti ja ka Leedu ehitustegevus on olnud suunatud põhiliselt siseturule, mistõttu on ehitussektori areng mõjutatud riigi üldisest majandusarengust. Vaatamata välisriikidesse tehtud ehitusmahtude kasvule viimastel aastatel on nende mõju kogu ehitustegevusele siiski väike. Välisriikidesse ehitamine andis mullu kogu ehitustööde mahust Leedus 3%, Lätis 4% ja Eestis 8%.

Euroopa Liidu suurimad kukkujad

Balti riikide osa Euroopa ehitusturul on marginaalne ja jääb igaühe puhul 0,1% piiresse. Suurimad ehitajad Euroopas on Saksamaa (21% ELi ehitusmahust), Suurbritannia (18%), Prantsusmaa (14%) ja Hispaania (11%). Ülemerenaaber Soome annab EL ehitusmahust aga 1,4%. EL-s tervikuna ehitati 2009. aastal 8% vähem kui aasta varem. Sealhulgas vähenesid hooneehitusmahud 11%, rajatiste ehk infrastruktuuri ehitusmahud aga suurenesid 2%.

Balti riikide ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2000–2009

Balti riikide ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2000–2009

Baltimaade puhul vähenesid ehitusmahud mullu võrreldes 2008. aastaga kõige rohkem Leedus, järgnesid Läti ja Eesti. Tegemist on EL kõige suuremate kukkujatega. Samas meenub 2006. aasta kui Eesti ja Leedu paistsid silma ehitusmahtude suure kasvu poolest — Eesti oli EL esimene ja Leedu kolmas aastamahu kasvataja. Kõik kolm Balti riiki toovad mulluse ehitusmahtude vähenemise peamise põhjusena välja elamuehituse vähenemise.

 Nõudlus elamuehituse järele väheneb

Eestis sai aastaid madalseisus püsinud elamuehitus hoo sisse 2002. aastal, Lätis paar aastat hiljem. Samas on Leedu olnud elamuehituses kõige stabiilsem. Leedu oli ka ainus Balti riik, kus uute eluruumide arv suurenes ka jaheneva majanduse tingimustes. 2008. aastal valmis Leedus uusi eluruume neljandiku võrra rohkem kui 2007. aastal. Samal ajal Eestis ja Lätis uute eluruumide arv vähenes. Tänaseks on Eesti kaotanud oma aastaid püsinud edumaa lõunanaabrite ees. Eestis valmis 2009. aastal 2,3 eluruumi 1000 elaniku kohta, Lätis 1,8 ja Leedus 2,8.

Valminud eluruumide keskmine pind on viimasel kahel aastal kasvanud eelkõige ühepereelamute osatähtsuse kasvu tõttu. 2009. aastal valminud eluruumid olid Leedus keskmiselt 114 ruutmeetrit, Lätis 113 ja Eestis 101.

Nõudlus uute eluruumide järele väheneb kõigis Balti riikides. Eestis ja Lätis hakkas ehitusloa saanud eluruumide arv järsult vähenema 2007, Leedus 2008. aastal. Samas suureneb ehitusloa saanud eluruumide keskmine pind. See näitab, et kaalukauss on kaldunud eramute ehitamise kasuks ja keskmist eluruumi pinda allapoole viiv korterelamute osatähtsus on märgatavalt vähenenud.

Uued eluruumid Balti riikides, 2000–2009

Uued eluruumid Balti riikides, 2000–2009

 

Elamistingimuste paranemist näitab ka üha kasvav keskmine eluruumi pind elaniku kohta. Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 30 ruutmeetrit eluruumi pinda, Lätis ja Leedus vastavalt 27 ja 25 ruutmeetrit. Keskmisel soomlasel on seevastu kasutada 39 ruutmeetrit eluruumi pinda. Soome ületas 30 ruutmeetri piiri juba 1988. aastal.

Merike Sinisaar, Statistikaameti juhtivstatistik

Ehitushinnaindeks jätkuvalt languses

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2009. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga -8,8%, teatab Statistikaamet. Indeks langes eelmise aasta vastava kvartaliga võrreldes teist kvartalit järjest.

Kui tänavu I kvartalis langes indeks eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4,7%, siis II kvartalis langus süvenes. II kvartalis mõjutas indeksi langust peamiselt tööjõu odavnemine 17%. Ka ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide hinnaindeksid on langustrendis. Ehitusmaterjalidest avaldasid indeksile suuremat mõju betoon- ja metalltoodete ning avatäidete hindade langus.

Võrreldes eelmise kvartaliga oli ehitushinnaindeksi muutus -3,9%, peamiselt mõjutas seda tööjõu odavnemine.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes 2009. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,6% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 8,4%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2009

  I kvartal 2009 –II kvartal 2009, % II kvartal 2008 –II kvartal 2009, %
KOKKU -3,9 -8,8
tööjõud -7,4 -17,0
ehitusmasinad -1,4 -4,0
ehitusmaterjal -2,7 -5,5
Eramuindeks -3,6 -8,7
Korruselamuindeks -3,9 -8,9
Tööstushooneindeks -3,9 -8,7
Ametihooneindeks -4,1 -9,1

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2009

  I kvartal 2009 –II kvartal 2009, % II kvartal 2008 –II kvartal 2009, %
KOKKU -3,6 -8,4
tööjõud -7,4 -16,7
ehitusmasinad -0,7 -0,9
ehitusmaterjal -1,8 -4,3

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.