Tag Archives: eesti statistika 95

Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 km pikkune

2015. aastal käis iga kolmas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli. Algkooliõpilase keskmine koolitee on 3,2 kilomeetri pikkune ning maakonniti on kõige pikem koolitee Hiiumaa õpilastel.

Kui vaadata kaugusi lähima koolini on näha, et 58% 1.–3. klassi õpilaste puhul on lähim kool kodule lähemal kui 1 kilomeeter. Kuid sageli ei käi laps lähimas koolis. Põhjused on erinevad: õppekeel, kooli spetsialiseerumine (muusika/reaalained), prestiiž, kooli asumine teises omavalitsusüksuses, ühistransport. Lähim koolitee on keskmiselt 1,7 kilomeetri pikkune – ligi kaks korda lühem sellest, kus laps tegelikult koolis käib.

Eesti maakondades on kõige pikem koolitee Hiiumaa algkooliõpilastel, kelle keskmine koolitee on 5 kilomeetri pikkune. Kõige lühem on keskmine koolitee Ida-Viru maakonnas, vaid 2,3 kilomeetrit. Kõigis maakondades on keskmine tegelik koolitee vähemalt 1 kilomeetri võrra pikem lühimast võimalikust kooliteest.

Tänavu tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva ja seetõttu vaatas Statistikaamet ka kui pikk oli õpilase koolitee ligi sajand tagasi. Tänapäeva algkooliõpilase keskmine koolitee on 700 meetrit pikem, sest 1922. aastal oli keskmine koolitee 2,5 kilomeetri pikkune. Kui ligi sajand tagasi käis iga neljas 1.–3. klassi õpilane kuni 1 kilomeetri kaugusele kooli, siis 2015. aastal iga kolmas.

Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf

Metoodika

Koolitee pikkuse arvutamisel on kasutatud Eesti hariduse infosüsteemi 1.–3. klassi õpilaste andmeid seisuga 1. september 2015, Statistikaameti rahvastikuarvestuse andmebaasi andmeid seisuga 1. jaanuar 2016, samuti Maa-ameti andmeid. Kaugus koolist on arvutatud olemasolevaid teid ja nende kulgemist arvesse võttes. Kasutatud on ArcMap Network Analyst tarkvara.

Andmete ajaline erinevus võib olla põhjus, miks osa õpilaste kool ja elukoht asusid üksteisest ebamõistlikult kaugel. Näiteks asus kool Narvas ja elukoht Tallinnas, mis ei ole kindlasti algkooliõpilase igapäevane koolitee. Samas näitab see ka elukohaandmete kvaliteeti registrites. Kooliteed, mille pikkus ületas 30 km jäeti analüüsist välja.

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega. #eestistatistika95

 

 

Noppeid ajaloost: toiduainete tootmine

160921_infograafika_toit_september_veeb

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Noppeid ajaloost: kodakondsus ja sünnikoht

160825_infograafik_kodakondsus_august_veeb

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega. ‪#‎eestistatistika95

Noppeid ajaloost: piimatoodang

160519_infograafik_mai_piim_3

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Eesti statistikasüsteem tähistab 95. juubelit konverentsiga

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva, mille puhul korraldavad Eesti riikliku statistika tegijad Statistikaamet ja Eesti Pank ning kandidaat Tervise Arengu Instituut 25. aprillil rahvusvahelise konverentsi „Riiklik statistika muutuvas maailmas”. Juubelikonverentsi märksõnad on minevik, tänapäev ja tulevik.

Juubelikonverents heidab pilgu statistika arenguloole Eestis ning annab lühikese sissevaate statistikale tema ajaloo eri etappidel. Et markeerida aga Eesti kohta statistikamaailmas, esineb konverentsil tippteadlasi teistestki Euroopa riikidest.

Kuna Eesti statistika süsteemne areng algas ajal, mil Eesti kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, käsitleb konverentsi avaettekanne (Ulf Jorner) statistika esimesi samme ja arengulugu Rootsis. Eesti statistika varasemad sammud on seotud põllumajandus- ja kaubandusstatistikaga, sh eriti hingeloendustega, mille põhjal on võimalik hinnata Eesti rahvastikuarengut ja jälgida meie rahva imetlusväärset taastumist rahvastikukatastroofide järel.

Iseseisvunud Eesti Vabariigis rajati riiklik statistikasüsteem peaaegu kohe pärast Vabadussõja lõppu. Loodi Riigi Statistika Keskbüroo, hakkas ilmuma Eesti Statistika Kuukiri, korraldati esimene rahvaloendus, sisuliselt rajati perekonnaseisu büroode baasil ka rahvastikuregister, kuhu kanti andmed perekondade kaupa. Statistika vajalikkust mõisteti ja kavandati statistika­kursuse õpetamist niihästi gümnaasiumides kui ka kutsekoolides. Kahjuks jõuti küll korraldada õpetajate täienduskursused, kuid kõigisse koolidesse uus aine ei jõudnud – enne kadus iseseisev Eesti riik.

Siiski jätkasid Eesti statistikud õpetamise ja teadusuuringute liini ka okupatsioonide ajal, mil Eestis, nagu kogu arenenud maailmas, statistikarakendused teadusuuringutesse jõudsid. Eesti kujunes Nõukogude Liidus tunnustatud rakendusstatistika keskuseks, kus iga nelja aasta tagant said kokku statistikateadlased Vilniusest ja Kiievist, Novosibirskist, Moskvast ja mujaltki. See kõik lõi aluse statistikute intensiivseks rahvusvahelistumiseks taasiseseisvumise perioodil. Nendel teemadel esinevad Tartu Ülikooli statistikud Tõnu Kollo, Liina-Mai Tooding ja Ene-Margit Tiit, kes on olnud mitte üksnes ajaloo vaatlejad, vaid ka tegijad.

Konverentsi keskmise osa moodustab statistika tänapäevases maailmas. Järjest suurema tähtsuse omandab statistika majandusotsuste tegemisel, sellega seotud muredest räägib Riigikogu liige, majandusteadlane Maris Lauri, kes analüüsib majandusliku ebakindluse ja pessimismi põhjuseid nii Eestis kui ka Euroopas.

Eesti jaoks on olnud väga oluline rahvastikustatistika, millele ka sel konverentsil on pühendatud mitu ettekannet. Selles valdkonnas on pikalt ja tulemuslikult tegutsenud Eesti demograafide meeskond kadunud Kalev Katuse ja tema mantlipärijate Luule Sakkeuse ning Allan Puuri juhtimisel. Konverentsil käsitletakse valikuuringute metoodika juurutamist Eesti riigistatistikas sotsiaalstatistika ja rahvastikuprobleemide analüüsimisel.

Üldistava hinnangu Eesti riiklikule statistikale tänapäevaste Euroopa nõudmiste kontekstis annab Priit Potisepp, kes on töötanud Euroopa statistika hindamismeeskondade juhina viies Euroopa riigis. Võrreldes Eesti statistikasüsteemi teiste Euroopa riikide omaga nendib Potisepp, et statistika usaldusväärsuse järgi asub Eesti Euroopas igati soliidsel kaheksandal kohal, ent lähinaabrite ja eeskujude Põhjamaadeni on veel tükk teed minna.

Konverentsi kolmas osa on pühendatud tulevikule. Rahvastikuarengu prognoosidega seotud küsimustele pühendub Michel Poulain (Louvaini ülikooli emeriitprofessor ja Tallinna Ülikooli vanemteadur), kes käsitleb keskmise eluea oodatava pikenemisega seotud probleeme, mis ühiskonda ees ootavad.

Looduskeskkonna muutusi – täpsemalt Läänemere käitumise statistilist modelleerimist – käsitleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes hindab ülemäära pessimistlike teadlaste ilmastikunähtuste tulevikuprognoose kriitiliselt, kuid ennustab siiski võimalikke muutusi.

Sisuka kokkuvõtte statistika ülesannetest järjest kiiremini muutuvas maailmas teeb Barteld Braaksma Hollandist, kes esitab Hollandi statistikasüsteemi moderniseerimise strateegilise kava. Braaksma juhib tähelepanu kiirete ja radikaalsete muudatuste vajalikkusele statistikas niihästi andmete kogumise, andmetöötluse kui ka levitamise poolel, arvestades järgmisi varem või hiljem toimuvaid olulisi muutusi ühiskonnas: senised levikanalid (trükised, tavatelevisioon) asenduvad mobiilse meediaga; ühiskond hakkab langetama olulisi otsuseid automatiseeritult, kasutades sisendina statistikatulemusi; andmete kogumine ja analüüsimine muutub aina laialdasemaks ja üldsusele kättesaadavamaks. Kokkuvõttes – ühiskond vajab oluliste otsuste tegemiseks usaldusväärset taustateadmist, see muutub tulevikus järjest olulisemaks.

Riikliku statistika tegijatele tähendab see paradigma muutust. Meeskonnad vähenevad arvuliselt, kuid kasvavad nõuded erinevate oskuste valdamisele. Säilitada tuleb traditsioonilised tugevused – sõltumatus, andmete turvalisus ja kaitstus, mis muutuvad aina olulisemaks. Arvude asemel peab esitama veenvaid ja põhjendatud, ent üldmõistetavaid ning näitlikustatud analüüsitulemusi ja selgitusi. See Hollandis sõnastatud seisukoht kehtib suuresti kogu arenenud maailmas ja on kohane selleks, et püstitada tulevikku suunatud eesmärke ka Eesti statistikasüsteemis.

Ene-Margit Tiit, Statistikaameti peametoodik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor

 Konverents Riiklik statistika muutuvas maailmas toimub 25.04.2016 Estonia teatrisaalis. Vaata konverentsi ajakava.

Statistikaameti veebilehel www.stat.ee saab jälgida konverentsi otseülekannet, mis algab 25.04 kell 10.

Ettekanded on pärast konverentsi toimumist kättesaadavad konverentsi veebilehel.

Noppeid ajaloost: rahvaarv ja asustustihedus

160415_infograafik_aprill_rahvaarv-03

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Noppeid ajaloost: abielude sõlmimine

infograafik abiellumine

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.