Tag Archives: Eesti sadamad

Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim

Statistikaameti andmetel veeti 2016. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 33,5 miljonit tonni kaupa ja raudteed pidi 25,4 miljonit tonni — need on viimase kümnendi väikseimad näitajad. 2015. aastaga võrreldes vähenes kaubamaht sadamates 4% ja raudteel ligi kümnendiku.

Sadamates kauba lastimine vähenes, aga lossimine suurenes

Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel.

02

Viimati jäi kaubaveomaht sadamates alla 34 miljoni tonni 1998. aastal. Kaubavedu sadamate kaudu kasvas tol ajal aasta-aastalt kuni 2003. aastani. Viimase 20 aasta Eesti sadamate kaubamahu rekord jääb aastasse 2006 (50 miljonit tonni), viimasel kümnendi rekord aastasse 2011 (üle 48 miljoni tonni).

Viimasel kümnendil on kauba lastimise maht sadamates jäänud alla eelnenud kümnendile. Kauba lastimise mahu vähenemist sadamates on mõjutanud enim naftatoodete transiitveo vähenemine raudteel. Kauba lossimise maht kasvas jõudsalt viimase kümnendi algusaastatel, kuid ei ole märkimisväärselt kasvanud viimastel aastatel. Viimasel kümnendil on sadamates lossitud siiski poole rohkem kaupa kui eelnenud kümnendil.

Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud

2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2016. aastal 15,6 miljonit tonni, mis on veidi enam kui aasta varem. Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Viimasel kolmel aastal on transiitkaubavedu vähenenud üle 20% aastas. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel aastaga koguni viiendiku ja ulatus 11,3 miljoni tonnini, siis 2016. aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. Importkaupa veeti kolmandiku võrra vähem ning eksportkaupa 9% enam kui 2015. aastal.

01

Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel viiel aastal järjepidevalt vähenenud. Viimase 20 aasta andmete võrdluses on 2016. aasta raudtee kaubaveomahu tulemused väikseimad. Seda ka transiitkauba veol. Transiitkauba veo hoogne kasv aastatel 1996–2006 on viimasel kümnendil pöördunud kahanemisele. Kaubamaht Eesti raudteedel ulatus viimati üle 48 miljoni tonni 2011. aastal, transiitkaupa veeti siis 23 miljonit tonni.

Rahvusvaheline vedu tonnides (Eestisse saabuv ja Eestist lähetatud kaup, va transiitkaup) annab kogu kaubaveo mahust raudteel keskmiselt 6% aastas. Rahvusvahelise veo kaubamaht on viimasel neljal aastal pidevalt vähenenud, kuid osatähtsus kaubaveost ei ole muutunud.

Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud kaubalaevu oli 9% enam.

Eesti sadamates käideldi enim rafineeritud naftatooteid (ligi 30 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 8%. Koos transporditavad eri liiki kaubad andsid kogu kaubast 4,3 miljonit tonni ja nende vedu kasvas aastaga 9%. Kivi, liiva, kruusa, savi, turba jm kaevandussaaduste vedu ulatus ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised) vedu andis üle 2,6 miljoni tonni ja see kasvas aastaga 11%. Metsandus- ja metsavarumistoodete vedu ulatus 1,6 miljoni tonnini (kasv 9%) ning puidust ja korgist toodete (v.a mööbel) vedu 1,5 miljoni tonnini (kasv 16%). Määramata kaubad konteinerites või vahetusveovahendites andsid samuti 1,5 miljonit tonni ning nende vedu kasvas aastaga 18%. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga 30%, transiitkonteinerite vedu 70%.

Eesti viies suuremas sadamas (nn põhisadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupa — Tallinna sadam (sh Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam), Sillamäe sadam, Kunda sadam, Pärnu sadam ja Vene-Balti sadam) lastiti ja lossiti 2011. aastal 45,7 miljonit tonni kaupa (kasv aastaga 5%). 

Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu, 2011

Enim kaupa saabus Eesti sadamatesse Venemaalt, Soomest ja Lätist. Enim kaupa lähetati USAsse, Hollandisse, Soome ja Taani.

Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem külastajaid kui aasta eest

Rahvusvaheliste vedudega külastas Eesti sadamaid 2011. aastal 8,8 miljonit sõitjat, mis oli 7% enam kui aasta varem. Ristluslaevadega saabus 436 181 merereisijat, mis on 11% enam kui 2010. aastal. Eesti meretranspordiettevõtted vedasid rahvusvahelistel liinidel 5,6 miljonit sõitjat ehk 8% enam kui 2010. aastal, peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel ligi 1,9 miljonit sõitjat ehk ligikaudu samapalju kui aasta varem.

Põhisadamate kaubaveo kohta detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik