Tag Archives: Eesti kaubavahetus

Mullu veosekäive maanteedel kasvas

Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Eesti veokite veosekäive 6,3 miljardit tonnkilomeetrit, millest kolmveerandi moodustasid rahvusvahelised veod. Võrreldes 2013. aastaga kasvas veosekäive 5%.

Veosekäive iseloomustab kaubaveol tehtud töö mahtu kõige paremini, kuna see sisaldab kaht komponenti – veetud kauba kogust ja veo kaugust. Veosekäivet mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.

Kolme Balti riigi võrdluses on läbi aastate olnud suurim maanteekaubaveo veosekäive Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. Eesti veokite kaubaveomahud olid suurimad 2008. aastal, 2009. aastal langesid kaubaveomahud kõigis kolmes riigis. Võrreldes 2010. aastaga oli veosekäive 2014. aastaks kasvanud Leedus 45%, Lätis 29% ja Eestis 12%.

blogi_33_veosed2

Viiendik veokite läbisõidust toimub ilma kaubata

Eesti kaubaveoautode läbisõit ulatus maanteekaubaveo uuringu andmetel aastatel 2004–2008 üle 500 miljoni km-i, kuid langes 2009. aastal koos majanduskriisiga ligi 420 miljoni km-ni. Alates 2010. aastast on toimunud väike kasv ja 2014. aastal ulatus kaubaveoautode läbisõit  üle 450 miljoni km. Vaadeldavatel aastatel toimus ligi 80% kaubaveoautode läbisõidust kaubaga ja 20% tühjalt.

Tihedaim kaubavahetus maanteel käib Venemaaga

Maanteekaubaveo peamised sihtriigid on Venemaa, Soome, Läti, Leedu ja Saksamaa. 2014. aastal veeti Venemaale 30% Eestis pealelaaditud kaubast ja Venemaalt toodi 24% kogu Eestis mahalaaditud kaubast. Soome veeti 18% Eesti veokitega lähetatud kaubast ja Soomest toodi 22% kogu Eestis mahalaaditud kaubast.

blogi_33_veosed_tabel
Rahvusvahelistel ja riigisisestel vedudel on kaubagrupid erinevad

Eesti veokite rahvusvahelistel maanteekaubavedudel oli 2014. aastal koguse põhjal peamine kaubagrupp puittooted, koos transporditavad eri liiki kaubad, metall ja metalltooted ning toiduained, joogid ja tubakas.

Riigisisestel vedudel veeti aga peamiselt kaevandus-ja karjääritooteid, põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooteid, kala ja kalapüügisaaduseid, samuti puittooteid ning toiduaineid, jooke ja tubakat.

Eesti veokitega tehakse üha rohkem vedusid välisriikides

Võrreldes 2004. aastaga on maanteekaubaveos märkimisväärselt kasvanud Eesti veokite kaubaveod teistes riikides ja teiste riikide vahel (st kaubaveo alg- ja sihtpunkt asuvad väljaspool Eestit ehk nn cabotage ja cross-trade veod). Kui 2004. aastal oli selliste vedude osatähtsus vaid 4% kaubavedude mahust tonnkilomeetrites, siis 2008. aastal tõusis nende vedude osatähtsus üle 20% ja 2014. aastal oli selliseid vedusid juba 27%.

blogi_33_veosed1

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Uuring „Kaubavedu maanteedel“ annab ülevaate maanteedel veetud kaupade ja liiklusvoogude kohta. Euroopa Liidu (EL) õigusaktidega kehtestatud maanteekaubavedude uuringut tehakse ELi riikides ühtse metoodika alusel ja see lubab võrrelda nende riikide maanteekaubavedude muutusi.

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus/Transport”. Kaubagrupid vastavad transpordistatistika standardsele kaupade klassifikaatorile (TSK 2007).

Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive kasvas mullu enim

Statistikaameti andmetel kasvas 2010. aastal Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.

Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive oli 2010. aastal 4,87 ja importkäive 2,94 miljardit eurot, moodustades vastavalt Eesti koguekspordist 56% ja
-impordist 32%. Kui Eesti kogu kaubavahetus oli puudujäägiga, siis töötleva tööstuse kaubavahetus oli ülejäägis. Töötleva tööstuse ettevõtete eksportkäive ületas importi koguni 65% ehk 1,93 miljardi euro võrra.

Eestist eksportisid 2010. aastal enim ehk 2,1 miljardi euro väärtuses madaltehnoloogilised ettevõtted (43% Eesti töötleva tööstuse ekspordist), millele järgnesid kesk-kõrgtehnoloogilised (24%), kõrgtehnoloogilised (19%) ja kesk-madaltehnoloogilised (15%) ettevõtted.

Töötleva tööstuse eksport suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes 35%. Enim ehk ligi kaks korda kasvas aga just kõrgtehnoloogiliste tööstusharude eksport. Kui 2009. aastal oli just kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksport kõige väiksema osatähtsusega kogu töötlevas tööstuses, moodustades vaid 13% Eesti töötleva tööstuse ekspordist (7% Eesti koguekspordist), siis 2010. aastal oli see osatähtsus juba 19%. Osatähtsus suurenes osaliselt kindlasti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete tootmise hoogustumise tõttu pärast majanduslangust.

Eesti tähtsaim ekspordi partnerriik on kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele Rootsi, ülejäänutele Soome. Töötleva tööstuse ettevõtted impordivad enim samuti Soomest ja Rootsist. Eesti jaoks on kaubavahetus Põhjamaadega kahtlemata arengu seisukohast oluline, kuna kasu võib saada ka Põhjamaade tehnoloogia arengust. 

Töötleva tööstuse eksportijad, 2010

Teadlaste ja inseneride arv EL-i riikides

Tähtsat rolli nii ettevõtete kui ka tööstusharude arengus ja kaubavahetuses mängivad teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Innovatsioon on majanduse kasvu tõukejõud mitte ainult kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes, vaid kõigis majandussektorites. 

On teada, et kõrgtehnoloogiline tööstus kasvab ja areneb just seal, kus on kvalifitseeritud tööjõudu. Selleks, et arendada tehnoloogiliselt mahukaid tööstusharusid, on vajalik teatud arvu insenere. Kõrgelt haritud ja vajalike oskustega inimressurss on kindlasti üks uuendusliku tegevuse eeldusi. Eestis oli 2009. aastal 7453 teadlast ja inseneri (researchers), mis on 56 teadlast ja inseneri 10 000 elaniku kohta.

Euroopa Liidu riikides oli 2008. aastal kokku üle 2,2 miljoni inseneri ja teadlast, mis on keskmiselt 45 inseneri ja teadlast 10 000 elaniku kohta. Eestil oli sama näitaja 54, mis ületab nii EL keskmist kui ka kõiki uusi liikmesriike. Suurim intellektuaalne potentsiaal on Põhjamaades: Islandil (132 inseneri ja teadlast 10 000 elaniku kohta), Soomes (104), Norras (93), Taanis (88) ja Rootsis (77). Eesti paigutub selle näitajaga Euroopa riikide seas suhteliselt etteotsa ehk Põhjamaade gruppi, edestades oluliselt ka Leedut ja Lätit.

Eesti kuulub teadlaste ja inseneride arvu poolest Euroopas arenenud Põhjamaade hulka. Et innovatsioon ja kõrgtehnoloogia on tänapäevase majanduse võtmesõnad, siis teadlaste ja inseneride arvu järgi on Eestil olemas võimekus kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arenguks.

Tehnoloogiline intensiivsus näitab, kui palju kasutatakse vastavas tööstusharus kvalifitseeritud tööjõudu ning tootmiseks vajalikku tehnilist sisseseadet. Vastavalt sellele jaotatakse tööstusharud järgmiselt:

  • Kõrgtehnoloogilised: põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;
  • Kesk-kõrgtehnoloogilised: kemikaalide ja keemiatoodete, elektriseadmete, mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmine;
  • Kesk-madaltehnoloogilised: koksi ja puhastatud naftatoodete, kummi- ja plasttoodete, metallide ja metalltoodete, mittemetallide tootmine;
  • Madaltehnoloogilised: toiduainete, jookide, tekstiili-, rõiva-, nahktoodete, puidu- paberi- ja mööblitootmine.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Põhjalikum ülevaade väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/11 ilmunud artiklis „Eesti ettevõtete kaubavahetus tehnoloogilisuse vaatepunktist“ (ilmus 30.09.2011).