Tag Archives: Eesti kaubavahetus Hiinaga

Enam kui pooled Eestisse jõudnud mänguasjad on Hiina päritolu

Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse 2016. aastal 30,5 miljoni euro eest mänguasju, millest üle 60% oli Hiina päritolu. Mänguasjade sissevedu kasvas varasema aastaga võrreldes ligi 12%.

2016. aastal toodi mänguasjadest enim sisse mängukonstruktoreid ja kokkupandavaid mänguasju (sh legod), järgnesid muud mänguasjakomplektid ja videomängukonsoolid.

Aastas imporditakse ühe 0–18-aastase kohta Eestisse 118 euro eest mänguasju, summa on aasta-aastalt suurenenud, sest veel 2013. aastal oli näitaja 91,5 eurot lapse kohta.

Mänguasjade sisseveo kõrghooaeg algab aasta teisest poolest ning saavutab enamasti maksimumi oktoobris.

Enamasti Eesti ekspordib ka edasi Hiina päritolu mänguasju, ligi pool kogu mänguasjade ekspordi summast moodustas 2016. aastal Hiina päritolu mänguasjade re-eksport. Eesti päritolu mänguasju on rohkem hakatud eksportima alates 2015. aastast, kui Eesti päritolu mänguasjade eksport moodustas kogu mänguasjade ekspordist 7% ja 2016. aastal 5%, varem oli näitaja 1% piires.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. VK10_2: Kaupade eksport ja import kauba (KN) ja riigi järgi 2012–2017

 

Kasutatud kaubakoodid kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi:
9503 00 21         Inimesekujulised nukud, rõivastega või ilma
9503 00 29         Inimesekujuliste nukkude osad ja tarvikud, mujal nimetamata
9503 00 30         Elektrilised rongimudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid; vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) mudelid, k.a relsid, semaforid jm lisadetailid
9503 00 35         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad, plastist (v.a vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 39         Mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad (v.a plastist ning vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid)
9503 00 41         Topitud mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste
9503 00 49         Mänguasjad, mis kujutavad loomi või muid olendeid peale inimeste (v.a topitud)
9503 00 55         Mängumuusikariistad, muusikalised mänguasjad
9503 00 61         Puidust mosaiikpildid
9503 00 69         Mosaiikpildid (v.a puidust)
9503 00 70         Mänguasjad komplektide või valikutena (v.a elektrilised rongimudelid koos lisadetailidega, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid, mängukonstruktorid ja kokkupandavad mänguasjad ning mosaiikpildid)
9503 00 75         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid, plastist (v.a elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 79         Motoriseeritud mänguasjad ning mudelid (v.a plastist, elektrilised rongimudelid, vähendatud suurusega (“mõõtkavas”) kokkupandavad mudelid ja mänguasjad, mis kujutavad loomi, inimesi või muid olendeid peale inimeste)
9503 00 81         Mängurelvad
9503 00 85         Metallist valatud minimudelid
9503 00 95         Plastist mänguasjad, mujal nimetamata
9503 00 99         Mänguasjad, mujal nimetamata
9504 50 00         Videomängukonsoolid ja -masinad (v.a maksevahenditega käivituvad seadmed)

Eesti eksport Hiinasse kahekordistus 2011. aastal

Statistikaameti andmetel kasvas 2011. aastal kaupade eksport Hiinasse varasema aastaga võrreldes 81% ja import Hiinast 61%. Üle kolmandiku Eesti koguekspordist Hiinasse moodustasid elektriseadmed.

2011. aastal eksporditi Eestist Hiinasse kaupu 203 miljoni euro eest ja imporditi 455 miljoni euro väärtuses. Viimati oli Eesti eksport Hiinasse nii suur 2006. aastal. Kaubavahetuse puudujääk Hiinaga oli 252 miljonit eurot (aasta varem 169 miljonit eurot). Eesti import Hiinast on viimase kümne aasta jooksul igal aastal ületanud eksporti, mis on suurendanud ka kaubavahetuse puudujääki. Vaid 2006. aastal oli kahe riigi vaheline kaubavahetus praktiliselt tasakaalus.

 Eesti kaubavahetus Hiinaga, 2000–2011

2011. aastal eksporditi Hiinasse kõige rohkem elektriseadmeid (sh raadioside seadmed ja antennid), mis moodustasid 39% Eesti ekspordist Hiinasse. Järgnesid kütused (37%) ning täppiselektroonika (sh meditsiiniaparatuur) (8%). Enim suurenes aastaga elektrimasinate ja seadmete eksport (ligi 4 korda), mis suurendas eksporti 57 miljoni euro võrra. Hiina moodustas Eesti koguekspordist 2011. aastal 2% ja oli Eesti peamiste ekspordipartnerite seas 15. kohal.

 Eesti eksport Hiinasse, 2011

2011. aastal imporditi Hiinast enim elektriseadmeid, mis moodustasid Hiinast imporditud kaupadest 52%. Järgnesid mehaanilised seadmed (13%) ja keemilised staapelkiud (7%). Hiina moodustas Eesti koguimpordist 2011. aastal 4% ja oli peamiste impordipartnerite seas 8. kohal. Majanduslanguse ajal ehk 2009. aastal vähenes Eesti import Hiinast eelmise aastaga võrreldes järsult (37%), ent sellele järgnenud aastatel on import jõudsalt kasvanud, mis on kahtlemata seotud ka üldise majanduse elavnemisega.

Tauno Linn, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse praktikant