Tag Archives: Eesti isa

Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi?

Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/01/14/soolane-palgalohe/

Veebruaris tegime tiiru Eesti valimisringkondades ning andsime ülevaate, kui palju on igas ringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused (sissetulekud, pensionäride ja laste heaolu, pere- ja rahvussuhted, transport, tervis) puudutavad.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/02/27/valimisringkondade-elanike-statistiline-portree/

Märtsis võtsime luubi alla emakeeled Eestis. Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt.

Erinevate emakeelte kõnelejate arv on viimastel aastatel tublisti suurenenud. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel. Eesti keel on emakeeleks ligi 900 000 inimesele. Peale kõige enam levinud eesti ja vene keele räägib 2,3% eestimaalastest emakeelena teisigi keeli.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/03/14/eestis-on-kasvanud-emakeelte-mitmekesisus/

Aprillis tõdesime, et rohkem kui pool Eestimaast on asustamata. Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnadest on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/

Mais saime teada, kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast. Sünnitusiga on ajas olnud erinev. Kui 1970ndate keskel läks naine 29-aastasena oma esimest last sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/05/06/emadus-tana-ja-eile/

Juunis selgusid Eesti laste popimad nimed. Tüdrukute hulgas võidutses ülekaalukalt Sofia ja poistel Robin. Neile järgnesid tüdrukute nimedest Mia, Lenna ja Maria ning poistel Oliver ja Rasmus. Paistab, et praegu on üldine suund rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Eesti edetabeli 10 tüdrukunimedest olid seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/06/12/koige-populaarsemad-olid-robin-ja-sofia/

Juulis veendusime, et Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma. Aastal 2018 toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/07/03/keeduvorst-vorstide-valitseja/

August tõi teadmise, kui mahe on Eestimaa ja kui palju meie põldudelt ja viljaaedadest mahevilju nopitakse. Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahe. Võrreldes aasta taguse ajaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/08/14/kui-mahe-on-eestimaa/

Septembris uurisime Eesti prügimajanduse eluolu. Iga eestlane tekitab aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. 

Suurenenud olmejäätmete hulga käitlemine koormab Eestis keskkonda rohkem kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides. Meil võetakse suhteliselt vähem ringlusse erinevaid materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/09/20/kuhu-liigud-eesti-prugi/

Oktoobris rõõmustasime Eesti põllumeeste tänavuse rekordilise teraviljasaagi üle, mis oli läbi aegade suurim. Teisalt lugesime kokku ka varasema aasta põllumajandustoodangu väärtuse ning rõõmu varjutas teadmine, et kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/10/02/tanavune-teraviljasaak-loob-rekordeid/

https://blog.stat.ee/2019/10/08/kui-suurt-tulu-teenis-pollumees/

Novembri kütsid kuumaks rahva ja eluruumide loenduse teemad. Milline peaks olema järgmine rahvaloendus Eestis? Kui suurt tööd on tehtud aastate jooksul selleks, et korraldada aastal 2021 Eestis registripõhine rahvaloendus?

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/11/08/regrel-kas-lugeda-rahvast-savitahvlite-voi-taimejuurte-abil/

Detsembris mõõtsime meeste edukust ja päevavalgele tuli, et mida edukam mees, seda rohkem lapsi. Statistika paljastas, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem. Millistesse Eesti peredesse aga üldse lapsed sünnivad, oli meil selge aga juba aasta alguses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/

https://blog.stat.ee/2019/01/10/millisesse-perre-sunnivad-lapsed/