Tag Archives: blogi

Loe kindlasti! Lõppeva aasta 12 populaarsemat statistikablogi

Millised teemad kütsid Eesti statistikaelus sel aastal kõige rohkem kirgi?

Jaanuaris vaatasime otsa tõele, kui soolane on Eesti palgalõhe tegelikult. Kuigi Eesti riigis lõhe väheneb, on palgalõhe meil juba pikka aega Euroopa Liidu riikide võrdluses suurim. 2017. aastal oli naiste tunnitasu meeste omast viiendiku võrra väiksem. Suurimad meeste ja naiste palkade erinevused on finants- ja kindlustustegevuses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/01/14/soolane-palgalohe/

Veebruaris tegime tiiru Eesti valimisringkondades ning andsime ülevaate, kui palju on igas ringkonnas inimesi, keda sagedasemad valimislubadused (sissetulekud, pensionäride ja laste heaolu, pere- ja rahvussuhted, transport, tervis) puudutavad.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/02/27/valimisringkondade-elanike-statistiline-portree/

Märtsis võtsime luubi alla emakeeled Eestis. Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt.

Erinevate emakeelte kõnelejate arv on viimastel aastatel tublisti suurenenud. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel. Eesti keel on emakeeleks ligi 900 000 inimesele. Peale kõige enam levinud eesti ja vene keele räägib 2,3% eestimaalastest emakeelena teisigi keeli.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/03/14/eestis-on-kasvanud-emakeelte-mitmekesisus/

Aprillis tõdesime, et rohkem kui pool Eestimaast on asustamata. Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnadest on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/04/16/ule-poole-eestimaast-on-asutamata/

Mais saime teada, kui palju erinevad tänased sünnitajad oma emade ja vanaemade põlvkonnast. Sünnitusiga on ajas olnud erinev. Kui 1970ndate keskel läks naine 29-aastasena oma esimest last sünnitama, oli arst paberitesse tema vanuse taha kirjutatud märkuse „vana“. Umbes siis algaski Eestis 20-aastane periood, kus enamik lapsi sündis naisel enne 25. eluaastat. Veel 1960ndatel oli selliseid sünnitajaid kolmandik ja 1930ndatel veerand. Praegu on vaid 14% sünnitajatest nooremad kui 25 ja keskmine sünnitaja on 30-aastane.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/05/06/emadus-tana-ja-eile/

Juunis selgusid Eesti laste popimad nimed. Tüdrukute hulgas võidutses ülekaalukalt Sofia ja poistel Robin. Neile järgnesid tüdrukute nimedest Mia, Lenna ja Maria ning poistel Oliver ja Rasmus. Paistab, et praegu on üldine suund rahvusvahelisemate nimede suunas. USA-s oli 2017. aastal Sophia viiendal ja Sofia 15. kohal, Mia kuuendal kohal, Emma esimesel kohal ja Emily 12. kohal. Eesti edetabeli 10 tüdrukunimedest olid seitse populaarsed ka USA-s. Poiste nimedest oli Oliver üheksandal, Sebastian 22. ja Robert 65. kohal.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/06/12/koige-populaarsemad-olid-robin-ja-sofia/

Juulis veendusime, et Eesti inimesed on keeduvorsti usku ­­ega kipu niisama naljalt oma tarbimisharjumusi muutma. Aastal 2018 toodeti Eestis vorsttoodetest kõige rohkem keeduvorste ja viinereid, mis kokku moodustasid pea kaks kolmandikku kogutoodangust (keeduvorstid 31% ja viinerid 29%). Suitsuvorstidest müüdi enim poolsuitsuvorste ning neljandat kohta müügimahutabelis hoiavad kindlalt enda käes sardellid (9%).

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/07/03/keeduvorst-vorstide-valitseja/

August tõi teadmise, kui mahe on Eestimaa ja kui palju meie põldudelt ja viljaaedadest mahevilju nopitakse. Rohkem kui viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahe. Võrreldes aasta taguse ajaga nopiti meie viljaaedadest topeltkogus mahedaid marju ja puuvilju, samuti suurenes mahekartuli saak.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/08/14/kui-mahe-on-eestimaa/

Septembris uurisime Eesti prügimajanduse eluolu. Iga eestlane tekitab aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. 

Suurenenud olmejäätmete hulga käitlemine koormab Eestis keskkonda rohkem kui mitmetes teistes Euroopa Liidu riikides. Meil võetakse suhteliselt vähem ringlusse erinevaid materjale, mis aitaks keskkonda rohkem säästa ja hoida.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/09/20/kuhu-liigud-eesti-prugi/

Oktoobris rõõmustasime Eesti põllumeeste tänavuse rekordilise teraviljasaagi üle, mis oli läbi aegade suurim. Teisalt lugesime kokku ka varasema aasta põllumajandustoodangu väärtuse ning rõõmu varjutas teadmine, et kasvavad kulud sõid ära koguni kaks kolmandikku põllumajandustootmisest saadavast tulust.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/10/02/tanavune-teraviljasaak-loob-rekordeid/

https://blog.stat.ee/2019/10/08/kui-suurt-tulu-teenis-pollumees/

Novembri kütsid kuumaks rahva ja eluruumide loenduse teemad. Milline peaks olema järgmine rahvaloendus Eestis? Kui suurt tööd on tehtud aastate jooksul selleks, et korraldada aastal 2021 Eestis registripõhine rahvaloendus?

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/11/08/regrel-kas-lugeda-rahvast-savitahvlite-voi-taimejuurte-abil/

Detsembris mõõtsime meeste edukust ja päevavalgele tuli, et mida edukam mees, seda rohkem lapsi. Statistika paljastas, et isad saavad paremini hakkama kui lastetud mehed. Nad on targemad, edukamad, teenivad rohkem ja elavad kauem. Millistesse Eesti peredesse aga üldse lapsed sünnivad, oli meil selge aga juba aasta alguses.

Loe rohkem https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/

https://blog.stat.ee/2019/01/10/millisesse-perre-sunnivad-lapsed/

Statistikaamet on bloginud juba üheksa aastat

14. juunil on rahvusvaheline blogijatepäev, mida tähistatakse juba 2004. aastast. Riikliku statistika levitamiseks võttis Statistikaamet 2010. aastal kasutusele Twitteri ja Facebooki ning käivitas statistikablogi. Praegusel kujul toimiva blogi esimene postitus rääkis 2011. aasta rahvaloenduse prooviloendusest.

Üheksa aastaga on meie blogist saanud arvestatav kanal, kus jagatakse statistikat veidi lihtsamate ja igapäevasemate teemade kohta. Blogi eesmärk on lugejale pakkuda uusi ja päriselt huvitavaid teadmisi, mis puudutavad konkreetselt NENDE elu. Hea meel on näha, et meie pingutus on kandnud vilja – inimesed on meie blogi avastanud ja meil on tekkinud lojaalne lugejaskond.

Statistikaamet ei saa ka blogipidamise kohta jätta statistikat tegemata: 2018. aastal ilmus meie blogis 40 postitust, mida kajastati meedias 495 korral. Kokku käidi aasta jooksul blogi lugemas aga lausa 165 700 korral.

Iga blogipostituse õnnestumisesse panustavad keskmiselt neli inimest, kellel kõigil on oma ülesanne – teksti koostamine, visuaalide loomine, loo toimetamine ja sotsiaalmeedias jagamine. Just tänu koostööle sünnibki hea lugu.

Teemade puudust meil ei ole ‒ teeme statistikat majandusest rahvastiku ning kultuurini – seda kõike selleks, et Eesti elu tegelik olukord oleks paremini kajastatud. Meil on alati põnevaid teemasid, millest kirjutada! Aga mis oleks see teema, millest Sina lugeda tahaksid? Avalda oma arvamust loo all kommentaariumis.

Statistikablogi külastatavus kuu kaupa 20162018

Blogi avaldamispäeval kõige rohkem vaatamisi saanud postitused:

Loo pealkiri, (ilmumisaasta), lugemiste arv

  1. Heal lapsel mitu nime (nimede statistika äpp) (2018)    10 900
  2. Rahvaloenduse andmed näitavad pruudipõuda (2012)       6128
  3. Eesti põnevad paigad ootavad avastamist (2016)        2951
  4. Iga kuues Eesti elanik kannab neljatähelist perekonnanime (2017)     2774
  5. Huvitavaid fakte Eesti elust (01. aprill) (2015)     2730
  6. Uute ilmakodanike populaarsemad nimed (2017)      1865
  7. Ungari meelitab e-rahvaloendusele erootilise reklaamiga (2011)         1800
  8. Suhtelises vaesuses elas 2011. aaastal kuuendik elanikest (2012)         1800
  9. Eesti emad 21. sajandil (2015)        1709
  10. Eesti mehe statistiline portree (2012)        1700

Blogi kõige aktiivsem autor oli 2018. aastal juhtivanalüütik Kadri Raid, kelle sulest üksi või kahasse kirjutatuna ilmus kuus postitust. Alis Tammurilt ilmus aasta jooksul viis lugu ja neli postitust kirjutasid nii Mihkel Servinski, Jaan Õmblus kui ka Kaia Oras. Kokku oli blogisse kirjutajaid ligi 20.

Aitäh kõigile meie lugude autoritele! Aitäh kõigile meie senistele lugejatele ja tere tulemast uutele!

Tule statistikablogi lugema!

Blogid jaotatakse rubriikidesse enamasti nii: elulised blogid (ajaveeb on neist ilmselt kõige tuntum), arvamusblogi, koostööblogi (kirjutab mitu autorit), külalisblogi (keegi teine kirjutab sinu blogilehele), organisatsiooniblogid, mikroblogid (Twitter), konkreetse žanri blogid jne.