Tag Archives: Balti riigid

Viina ostuvõime Balti riikides

Oleme juba harjunud olukorraga, et soomlased ostavad Eestist kaasa suure hulga alkohoolseid jooke. Tänavu on aga kasvav trend, et eestimaalased suunduvad odavama alkoholi hankimise nimel Lätti ning piiriäärsed kauplused on saanud väga populaarseks. Samal ajal kui Eesti tarbijatele tundub piiri taga asuv odavam alkohol atraktiivne, on olukord riigi jaoks tervikuna negatiivse varjundiga.

Kas aktsiisipoliitikast tingitud hinnatõus on olnud liiga järsk? Vaatluse all on Eesti, Läti ja Leedu alkohoolsete jookide hinnaindeksite ning elanike ostuvõime dünaamika.

Alkoholipoliitika roheline raamat ütleb, et alkoholi maksustamise poliitika üks eesmärk on tagada, et “alkohol ei tohi võrrelduna sissetulekutega odavamaks muutuda ning pikemas perspektiivis peaks alkohol kallinema” (Alkoholipoliitika … 2014: 25). Võib eeldada, et sarnase eesmärgi poole püüeldakse ka Lätis ja Leedus. Lähtuvalt sellest võtame ülesandeks uurida, kuidas on varasematel aastatel saavutatud stabiilse ostuvõime tagamise eesmärk.

Alkohoolsete jookide üldise hinnataseme dünaamikat kirjeldab Eurostati avaldatav alkohoolsete jookide tarbijahinnaindeks. Kuigi kümnendi jooksul on kõigis kolmes riigis alkohoolsed joogid keskmiselt kallinenud, on riikide kasvutempo dünaamika erinev. Erinevusi ilmneb seega ka alkoholi aktsiisitõusu ajastamises, eriti majanduskriisi ning sellele eelneva perioodi jooksul.

Muidugi, arvestada tuleb ka seda, et lisaks aktsiisitõusule võivad alkohoolsete jookide keskmist hinda tõsta ka mitmesugused muud tegurid, alates tootmise kallinemisest kuni tarbijate eelistuste muutumiseni. Viimast nähtust võib näiteks täheldada õlleturul.

Sellest hoolimata võib eeldada, et tootjate ning kaupmeeste huvi on tarbijale märgatavat hinnatõusu pigem vältida või siis ajastada see kooskõlas aktsiisimäära tõusuga, mistõttu võib hüppelisi hinnatõuse ikkagi seostada aktsiisimäärade kasvuga. Kui Eestis ja Leedus toimus aktsiisitõus ning seetõttu alkohoolsete jookide kallinemine pigem varem ning aeglasemas tempos, siis Lätis toimus see järsemalt ning sügava majanduskriisi ajal.

Konkreetsemalt, Läti valitsus otsustas majanduskriisi ajal maksutulude kasvatamiseks tõsta märkimisväärselt kange alkoholi aktsiisimäära. Tulemuseks oli see, et legaalne tarbimine vähenes drastiliselt, salaalkoholi turg kasvas ning loodetud maksutulu laekumise kasvu asemel toimus hoopis selle vähenemine. (Strateičuks jt 2012)

Pärast seda on alkohoolsete jookide hinnad Lätis jäänud suhteliselt stabiilseks, Leedus tagasihoidlikult kasvanud ning Eestis on kasvutempo olnud kõige kiirem. Peamiselt seoses aktsiisimäärade tõusuga on Eestis 2015. ja 2016. aasta alguses toimunud alkoholi suhteliselt järsk kallinemine.

Kuidas on aga alkohoolsete jookide hinna kallinemine olnud kooskõlas elanike ostuvõimega ehk kui palju alkohoolseid jooke saab keskmise sissetuleku eest osta? Alkohoolsete jookide kalliduse väljendajaks on võetud viinaliitri hind. Kuigi eelduste kohaselt on viin kõigis kolmes riigis üks populaarsemaid alkohoolseid jooke, tuleks näitajasse siiski suhtuda tinglikult, kuna see ei kajasta kõikide alkohoolsete jookide hinnataset. Kui Läti ja Leedu keskmist viina hinda arvutavad vastavate riikide statistikaametid, siis Eesti kohta kohalik statistikaamet antud näitajat ei arvuta ning keskmine viina hind põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi vaatlusandmetel. Sissetulekute taset väljendab riikide statistikaametite avaldatav keskmine netokuupalk.

Tulemustest selgub, et hoolimata kõrgemast aktsiisimäärast ning jaehindadest on viina ostuvõime Eestis aastatel 2005–2015 püsinud pidevalt kõrgem kui teistes Balti riikides. Kõik riigid saavutasid kõrgeima taseme kiire majanduskasvu aastatel (2007–2008). Kui majanduskriisi ajal (2009–2010) langesid kõigi riigi näitajad, on Eesti näitaja järgnevatel aastatel jäänud stabiilseks, samal ajal kui lätlased ja leedukad on saanud keskmise netokuupalga eest oma kodumaal üha enam viina osta (loodetavasti nad seda ei tee). Seega riikide vahel on elanike viina ostuvõime tase ühtlustunud – kui eestimaalaste sissetulek on kasvanud viina hinnaga samas tempos, siis lätlaste ja leedukate sissetulek on kodumaa keskmisest viinahinna tõusust mõnevõrra kiiremini kasvanud.

Kuigi antud näitaja on arvutatud üksnes 2015. aastani ja 2016. aasta alkohoolsete jookide hinnatõusu pole kajastatud, võib Eesti puhul 2016. aasta esimese poolaasta netokuupalga kasvu andmete põhjal eeldada, et viina ostuvõimes drastilist langust eeldatavasti ei toimu. Kokkuvõttes võib öelda, et vähemalt viina ostuvõime näitel on Eesti kriisijärgne alkoholiaktsiisipoliitika olnud mõnevõrra optimaalsem ning erinevalt Lätist ja Leedust pole elanike viina ostuvõime kasvanud. Samas, arvestades viina ostuvõime järsemat langust Lätis ja Leedus majanduslanguse ajal, võib ostuvõime taastumist vaadata ka positiivsest aspektist lähtuvalt – salaviina atraktiivsus väheneb.

Märt Leesment, Statistikaameti peaanalüütik

Viidatud allikad

Alkoholipoliitika roheline raamat. (2014). Sotsiaalministeerium.

Strateičuks, A., Kaže, V., Škapars, R. (2012). Impact of Changes in Excise Tax Rate for Strong Alcohol on Consumption and State Revenues in Latvia. – International Journal of Social, Behavioral, Educational, Economic, Business and Industrial Engineering, Vol 6, No 4, pp 690–693.

Tööstus näitab juba kolmandat kuud selgeid kriisist väljumise märke

Kuigi kogu Euroopa ning USA ja Jaapani tööstus pole veel saavutanud 2005. aasta taset, on viimaste kuude areng märkimisväärne. 2010. aasta algusest on tööstustoodang suurenenud nii Euroopa Liidus kui ka eurotsoonis.

Kui USA tööstustoodangu kasv liikus selle aasta esimestel kuudel sarnaselt Euroopaga kahe-kolme protsendi piires, siis eriti kiirelt on kasvanud Jaapani tööstustoodang, kus veebruaris ulatus kasv eelmise aasta veebruariga võrreldes juba 30% piirimaile. Enamikus Euroopa Liidu riikides on viimastel kuudel peamiseks toodangu kasvumootoriks olnud ekspordi kiire taastumine.

Eesti ja Läti tööstussektor on sarnane nii tootmismahu kui ka struktuuri poolest. Mõlemas riigis on töötleva tööstuse tootmismahukamad harud toiduainetööstus, puidutööstus ning metalltoodete tootmine. Seetõttu on sarnased ka muutused tööstustoodangu tootmises. Kriisi mõju hakkas nii Eestis kui ka Lätis avalduma 2008. aasta I kvartalis siseturu nõudluse vähenemise tagajärjel ning muutus järsuks languseks 2008. aasta lõpus, kui ülemaailmne kriis kahandas ka ekspordivõimalusi. Samal ajal Leedu tööstusele oli 2008. aasta algus veel üsna positiivne ning esimesed langustendentsid ilmnesid alles 2008. aasta lõpus. Leedus on teiste Balti riikidega võrreldes tööstussektori osatähtsus suurem ning struktuur teistsugune. Leedu tööstustest ligi kolmandiku annab naftatoodete tootmine, suure osatähtsusega on ka keemiatööstus. Naftatoodete tootmine, mis sõltub oluliselt toornafta hinnast on küllalt kõikuv ning selle tegevusala kasv määrab peamiselt ka kogu Leedu tööstuse kasvu või kahanemise. Balti riikide tööstused moodustavad kogu Euroopa Liidu tööstussektorist alla 1%. Väikeses majanduses peegelduvad ka muutused suuremate kõikumistena. Nii olidki Eesti ja Läti 2009. aasta enam-vähem kõigil kuudel Euroopa Liidu suurima tööstustoodangu langusega riikide hulgas. Samas on nad 2010. aasta märtsis juba tõusnud kõige suurema kasvuga riikide hulka. Nii oli näiteks Eesti märtsi tööstustoodangu 11,6%-line kasv Euroopa Liidu riikide hulgas suurim.

Märtsis kasvas tööstustoodang Euroopa Liidus kokku 6% ning eurotsoonis ligi 7%. Kogu Euroopa tööstustoodangu I kvartali kasvu tagasid põhiliselt Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia, kelle toodang kokku moodustas Euroopa Liidu tööstustoodangust ligi poole. Märtsis suurenes toodang Saksamaal 9%, Itaalias ja Prantsusmaal kummaski 6%. Euroopa Liidus 15%-lise osatähtsusega Suurbritannia tööstus I kvartalis erilisi kasvunumbreid veel ei näidanud ning on pigem säilitanud eelmise aasta taseme.

Tööstustoodangu muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes, jaanuar 2005 - märts 2010

Tööstustoodangu muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes, jaanuar 2005 - märts 2010

Rita Raudjärv, Statistikaameti tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talituse juhataja

Balti riikide jaekaubanduses on langus hakanud mõnevõrra pidurduma

Balti riikide jaekaubandusettevõtetele oli 2009. aasta väga raske. Eestis vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu varasema aastaga võrreldes 18%, Leedus 21% ja Lätis 28%. 2010. aasta alguses hakkas jaemüügi langustempo mõnevõrra pidurduma.  

Eestis on tänavu kolme esimese kuuga jaekaubandusettevõtete müügitulu võrreldes eelmise aasta vastava perioodiga langenud 8% (2009. aasta viimase kolme kuu näitaja oli 18%). Müügitulu langustempo pidurdumist 2010. aasta alguses võib täheldada ka Leedu ja Läti jaekaubandusettevõtetes. Leedus vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu kolme esimese kuuga 14% ning Lätis 13% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2009. aasta viimase kolme kuu näitaja oli Leedus 26% ja Lätis 29%). 

Kui vaadata Eesti toidu- ja tööstuskaupade kauplusi, siis peamiselt on müügitulu languse vähenemist mõjutanud tööstuskaupade kauplused. Ka buumiaastatel tagasid müügitulu kasvu põhiliselt just need kauplused. 2008. aasta jaanuarist-detsembrini vähenes tööstuskaupade kaupluste müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9% ning toidukaupade kaupluste müügitulu 1%, 2009. aastal olid need näitajad vastavalt 26% ja 9%. Võib öelda, et toidukaupade kauplused on võrdlemisi hästi vastu pidanud, kui vaadata üldist müügitulu langust jaekaubandusettevõtetes. Samas on ka ilmselge, et just püsikaubad on need, millest tarbijad esimesena loobuvad ning toidu arvelt üritatakse vähem kokku hoida. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbija- ja kaubandusbaromeetri kindlustunde indikaatorid on viimastel kuudel oluliselt paranenud. Aprillis muutus kaubanduse kindlustunde indikaator üle pika aja jälle positiivseks. Oluliselt paranesid ootused kaupade müügi ning tellimuste suhtes järgmiseks kolmeks kuuks. Ka töötajate arvu ei plaanita enam vähendada. Kuigi aastases võrdluses müügi kasvule pöördumist veel ei prognoosita, on Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul siiski järgnevatel kuudel oodata müügilanguse pidurdumise jätkumist.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, jaanuar 2005 - märts 2010

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, jaanuar 2005 - märts 2010

 

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik

Balti riikide kaubavahetuses domineerivad vahetarbekaubad

Balti riikide väliskaubanduses oli 2009. aastal suurim osatähtsus vahetarbekaupadel, mis näitab tööstuse orienteeritust allhangetele ning sõltuvust välismaistest tarnijatest.

Balti riikide väliskaubandus oli mullu suures languses. Eestis langes kaupade eksport 23% (Leedus 27% ja Lätis 19%) ja import 33% (Leedus ja Lätis 38%). Vahetarbekaupade osatähtsus kaubavoost oli Balti riikides 50–60%, tarbekaubad andsid 22–30% ja kapitalikaubad 9–12%.

Vahetarbekaupade suur osatähtsus riigi väliskaubanduses näitab, et töötleval tööstusel on majanduses oluline roll. Kui vahetarbekaupade osatähtsus on suur nii impordis kui ka ekspordis, siis võib järeldada, et ettevõtted on orienteerunud suures osas allhanke tegemisele ja eksporditakse pigem vahesaadusi kui valmistooteid. Samuti sõltub vahetarbekaupade puhul kohalik tootja rohkem välismaisest tarnijast ja tootmisahela järgmisest lülist, kes toote lõplikult valmis teeb. Majanduskriisi tingimustes võib see kergesti viia tootmise vähendamiseni või isegi lõpetamiseni ning ettevõtetel on väga keeruline neid protsesse ise kontrollida ja mõjutada.

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide eksport kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Balti riikide import kaupade lõppkasutamise alusel, 2009

Seda väidet kinnitab ka asjaolu, et 2009. aastal langes Balti riikides enim vahetarbekaupade eksport (Eestis 26%, Leedus koguni 32%). Kapitalikaupade ja tarbekaupade eksport vähenes vähem (Eestis vastavalt 20% ja 17%, Leedus 41% ja 7%).

Impordis langes enim just kapitalikaupade sissevedu — Eestis 46%, Leedus 56% ja Lätis 61%. See näitab, et Balti riikides on märgatavalt vähenenud import tootmisvahenditesse, seega ka investeeringud. Vahetarbekaupade sisseveo langus oli Eestis väikseim — „vaid” 32%, Lätisse vähenes see 41% ja Leetu 38%. Tarbekaupu imporditi Eestisse 22% vähem kui aasta varem (Lätti 29% ja Leetu 20%). Järelikult oli tarbekaupade impordi langus kõige väiksem. See on seletatav majanduskriisist ja tööpuudusest tuleneva sisetarbimise nõudluse vähenemisega. Samas pole Balti riikides nõudlus tarbekaupade järele langenud nii palju kui nõudlus kapitali- ja vahetarbekaupade järele.

Eesti kaubavahetuse ülevaate majanduse põhikategooriate järgi avaldas Statistikaamet tänavu veebruaris esimest korda. Tegemist on ÜRO-s 1971. aastal välja töötatud klassifikaatoriga, mille alusel jaotatakse kaubad gruppidesse vastavalt nende lõppkasutamisele. Majanduse põhikategooriate kaubakategooriaid on 19, need jagatakse omakorda rahvamajanduse arvepidamise süsteemis kolme suuremasse kaubaklassi: kapitalikaubad, vahetarbekaubad ja tarbekaubad. Kapitalikaupu kasutatakse teiste kaupade tootmiseks (nt masinad ja seadmed ning tööstuslikud transpordivahendid). Vahetarbekaubad on pooltooted, vahesaadused ja tööstuslik tooraine. Tarbekaubad on valmistooted ja lõpptarbimiseks mõeldud kaubad.

Riina Kerner, Statistikaameti analüütik

Põhjalikum ülevaade Eesti kaubavahetusest majanduse põhikategooriate järgi väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmub 31.03.2010).

Leedus algab rahvaloenduse prooviloendus

Teisipäeval, 30. märtsil algab Leedus 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus, mille käigus küsitletakse riigi erinevates piirkondades kuu aja jooksul 7500 inimest, teatab Leedu Statistikaamet.

Leedu Statistikaameti teatel katsetatakse prooviloendusel nii organisatsioonilisi kui tehnilisi lahendusi ja hinnatakse valmisolekut 2011. aastal toimuvaks rahvaloenduseks. Prooviloendus toimub Vilniuse ja Trakai piirkonnas kahes etapis: 30. märtsist 11. aprillini saavad prooviloenduspiirkondade elanikud osaleda e-loendusel ja täita Leedu Statistikaameti veebilehel elektroonilist küsimustikku, 14.-30. aprillil külastavad rahvaloendajaid aga neid prooviloenduspiirkondade elanikke, kes ei osalenud e-loendusel.

Viimane rahvaloendus toimus Leedus 2001. aastal, kui riigis loendati 3,484 miljonit inimest. Leedu Statistikaameti hinnangul on alates eelmisest rahvaloendusest toimunud riigist suur väljaränne ja seetõttu riigi elanikkond on oluliselt kahanenud. 2011. aasta rahvaloendus peakski toimunud muudatused välja selgitama.

Tänavu toimub prooviloendus ka Lätis, kus Läti Statistikaameti teatel loendatakse septembris kuues piirkonnas ligi 2700 inimest. Nagu Eesti ja Leedu, plaanib ka Läti lisaks küsitlusloendusele e-loendust, mille käigus saavad inimesed edastada enda ja oma leibkonna andmed elektrooniliselt statistikaametile.

Eestis lõppeb prooviloendus 31. märtsil ja selle käigus loetakse e-loenduse ja küsitlusloenduse abil kokku üle 10 000 inimese. 2010. ja 2011. aastal toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikus maailma riikides.

Baltimaade ehitusturg kümnendi madalseisus

Baltimaade ehitusturg langes 2009. aastal viimase kümnendi suurimasse madalseisu. Majanduskriisi mõjul oli languses kogu Euroopa Liidu ehitusturg, ent suurimad kukkujad olid Balti riigid.

Aastatel 2000–2007 liikus Balti riikide ehitusturg jõudsalt tõusutrendis. Arengut soodustas eelkõige majanduse stabiilne areng ja ettevõtete investeerimisaktiivsus. Soodsad laenutingimused lõid pinnase elamuehituse kiireks arenguks, sest nõudlus uue, kvaliteetse elamispinna järgi oli kõigis kolmes riigis suur.

 Eesti ja Läti ehitusturu tippaastaks jäi 2007, Leedul aasta hiljem — Eesti ja Läti ehitusturule hakkas jahenev majandus mõju avaldama juba 2008. aastal, siis Leedu suutis veel ehitusmahtusid suurendada. Seda kiirem aga oli kukkumine 2009. aastal.

 Eesti, Läti ja ka Leedu ehitustegevus on olnud suunatud põhiliselt siseturule, mistõttu on ehitussektori areng mõjutatud riigi üldisest majandusarengust. Vaatamata välisriikidesse tehtud ehitusmahtude kasvule viimastel aastatel on nende mõju kogu ehitustegevusele siiski väike. Välisriikidesse ehitamine andis mullu kogu ehitustööde mahust Leedus 3%, Lätis 4% ja Eestis 8%.

Euroopa Liidu suurimad kukkujad

Balti riikide osa Euroopa ehitusturul on marginaalne ja jääb igaühe puhul 0,1% piiresse. Suurimad ehitajad Euroopas on Saksamaa (21% ELi ehitusmahust), Suurbritannia (18%), Prantsusmaa (14%) ja Hispaania (11%). Ülemerenaaber Soome annab EL ehitusmahust aga 1,4%. EL-s tervikuna ehitati 2009. aastal 8% vähem kui aasta varem. Sealhulgas vähenesid hooneehitusmahud 11%, rajatiste ehk infrastruktuuri ehitusmahud aga suurenesid 2%.

Balti riikide ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2000–2009

Balti riikide ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 2000–2009

Baltimaade puhul vähenesid ehitusmahud mullu võrreldes 2008. aastaga kõige rohkem Leedus, järgnesid Läti ja Eesti. Tegemist on EL kõige suuremate kukkujatega. Samas meenub 2006. aasta kui Eesti ja Leedu paistsid silma ehitusmahtude suure kasvu poolest — Eesti oli EL esimene ja Leedu kolmas aastamahu kasvataja. Kõik kolm Balti riiki toovad mulluse ehitusmahtude vähenemise peamise põhjusena välja elamuehituse vähenemise.

 Nõudlus elamuehituse järele väheneb

Eestis sai aastaid madalseisus püsinud elamuehitus hoo sisse 2002. aastal, Lätis paar aastat hiljem. Samas on Leedu olnud elamuehituses kõige stabiilsem. Leedu oli ka ainus Balti riik, kus uute eluruumide arv suurenes ka jaheneva majanduse tingimustes. 2008. aastal valmis Leedus uusi eluruume neljandiku võrra rohkem kui 2007. aastal. Samal ajal Eestis ja Lätis uute eluruumide arv vähenes. Tänaseks on Eesti kaotanud oma aastaid püsinud edumaa lõunanaabrite ees. Eestis valmis 2009. aastal 2,3 eluruumi 1000 elaniku kohta, Lätis 1,8 ja Leedus 2,8.

Valminud eluruumide keskmine pind on viimasel kahel aastal kasvanud eelkõige ühepereelamute osatähtsuse kasvu tõttu. 2009. aastal valminud eluruumid olid Leedus keskmiselt 114 ruutmeetrit, Lätis 113 ja Eestis 101.

Nõudlus uute eluruumide järele väheneb kõigis Balti riikides. Eestis ja Lätis hakkas ehitusloa saanud eluruumide arv järsult vähenema 2007, Leedus 2008. aastal. Samas suureneb ehitusloa saanud eluruumide keskmine pind. See näitab, et kaalukauss on kaldunud eramute ehitamise kasuks ja keskmist eluruumi pinda allapoole viiv korterelamute osatähtsus on märgatavalt vähenenud.

Uued eluruumid Balti riikides, 2000–2009

Uued eluruumid Balti riikides, 2000–2009

 

Elamistingimuste paranemist näitab ka üha kasvav keskmine eluruumi pind elaniku kohta. Eestis on iga elaniku kohta keskmiselt 30 ruutmeetrit eluruumi pinda, Lätis ja Leedus vastavalt 27 ja 25 ruutmeetrit. Keskmisel soomlasel on seevastu kasutada 39 ruutmeetrit eluruumi pinda. Soome ületas 30 ruutmeetri piiri juba 1988. aastal.

Merike Sinisaar, Statistikaameti juhtivstatistik

Balti riikide väliskaubandus langes mullu oluliselt

Balti riikide statistikaametite andmetel oli Eesti, Läti ja Leedu kaupade eksport ja import jooksevhindades 2009. aastal märgatavalt väiksem kui aasta varem. Languse põhjuseid tuleb otsida majanduskriisist, mis on Balti regiooni tabanud raskemalt kui Euroopa Liitu tervikuna. Suurenev tööpuudus, madalamad palgad ning kesisemad laenuvõimalused on vähendanud sisetarbimist, mis omakorda on vähendanud impordimahtusid. Keeruline on olukord ka peamistel sihtturgudel, mis on kahandanud ka Balti riikide kaupade eksporti.   

2009. aastal eksporditi Leedust 27%, Eestist 23% ning Lätist 19% vähem kaupa kui aasta varem. Kaupade import kukkus kolmandiku — Eestis 33%, Lätis ja Leedus kummaski 38%.    

Eesti kroonidesse ümberarvestatult vähenes 2009. aastal enim Leedu eksport (67 miljardi krooni võrra). Eesti eksport vähenes 31 miljardi krooni ja Läti 19 miljardi krooni võrra.   

   

Balti riikide väliskaubandus, 2008-2009

Balti riikide väliskaubandus, 2008-2009

  

Positiivne on see, et tasakaalustumas on kõigi kolme Balti riigi kaubandusbilanss ehk ekspordi ja impordi rahalise väärtuse erinevus jääb väiksemaks. Eesti ja Läti kaubandusbilansi puudujääk oli 2009. aastal kolm korda väiksem kui aasta varem, Leedus kahanes puudujääk isegi neli korda. Balti riikide väliskaubanduse numbrite analüüsimisel on huvitav kõrvutada ka ekspordi ja impordi mahtu iga riigi rahvaarvuga. Kuigi Leedu eksport ületab nominaalselt Eesti ja Läti oma kaks korda, siis riigi elanike arvu arvesse võttes (Eestis 1,34, Lätis 2,25 ja Leedus 3,33 miljonit elanikku ) pilt muutub. Eesti eksportis 2009. aastal ühe elaniku kohta kõige rohkem kaupa ehk 75 600 krooni eest, Leedu 55 400 ja Läti 35 700 krooni eest.   

 Eesti, Läti ja Leedu eksport ja import elaniku kohta, 2008-2009 

Eesti, Läti ja Leedu eksport ja import elaniku kohta, 2008-2009  

Koostas: Riina Kerner (väliskaubandusstatistika talituse analüütik)