Tag Archives: asustusüksus

Külade rahvaarv jõudis kaardile

Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust. Püsielanikke polnud neist 73 külas.

Asustusüksuste elanike arv

  • kuni viis elanikku 344 asustusüksuses
  • 6–10 elanikku 349 asustusüksuses
  • Üle 1000 elaniku 102 asustusüksuses

Need arvud ei ole kahe aastaga eriti muutunud. Näiteks aastaringselt asustamata külasid oli eelmisel aastal samal ajal 71.

Kõige rohkem, 23 asustamata küla oli Võru maakonnas. Saaremaal oli neid 16 ning Hiiu, Harju ja Pärnu maakondades 8. Asustamata külad on enamasti väikesed, alla 2 km2 pindalaga, kus ongi mõni üksik talu. Sageli asuvad sellised külad olulistest teedest kaugel. Mitte ühtegi asustamata küla ei olnud Lääne, Rapla, Jõgeva, Viljandi, Valga ja Põlva maakondades.

Aastatel 2017–2019 suurenes rahvaarv kõige rohkem Harju ja Tartu maakonnas, täpsemalt Tallinnas ning Tartus koos naaberasulatega. Nende hulgas kasvas rahvaarv enim Tallinna Kesklinna linnaosas. Rohkem kui 1000 inimese võrra kasvas rahvaarv veel Haabersti ja Lasnamäe linnaosades. Rohelisi laike näeb kaardil veel, kuid enamasti jäävad nad ikkagi maakonnakeskuste ja suuremate maanteede lähedusse.

Suurim väheneva rahvaarvuga asustusüksus oli Narva linn, mille elanikkond vähenes kahe aastaga 1881 inimese võrra. Ka Kohtla-Järve suuremate linnaosade Järve ja Ahtme ning Sillamäe linna elanikkond vähenes rohkem kui 500 inimese võrra.

Üldiselt vähenes rahvaarv kõige rohkem maakonnakeskustes ja teistes väikelinnades ning maakondade äärealade asulates. Enamikus asulates oli rahvaarvu muutus siiski väike ja 66% asulates jäi vahemikku –4 kuni +4.

Piirkondlik rahvaarvu muutus, 2017–2019muutus_2017_2019 (002)

Alis TammurRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur

Ülle Valgma

Metoodika

Asustusüksuste alla kuuluvad külad, alevikud, alevid, linnaosad ja linnad. Rahvaarvu hulka ei ole arvestatud neid inimesi, kelle elukoha asustusüksust ei olnud rahvastikuregistris märgitud. 2019 aastal oli neid 2207, mis on alla 0,2% elanikkonnast.

 

Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

1. jaanuar 2018 aasta seisuga elas Eestis 698 049 naist, moodustades 53% Eesti elanikkonnast. Naiste ja meeste osatähtsus oli enam-vähem võrdne ca 80% Eesti asustusüksustes.

kaart

Kõige rohkem asustusüksusi, kus naiste osatähtsus oli vähemalt 60% asus Võru (60) ning järgmisena Saare maakonnas (25). Kõige vähem aga Valga (3) ja Põlva (5) maakonnas.

Ainus „naisteküla“ Eestis oli Villa küla Rõuge vallas, kus elas seitse naist ja mitte ühtegi meest. Selliseid asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 80-86% oli lisaks veel seitse – Iruste, Hiievälja ning Tagamõisa külad Saaremaa vallas; Horma ja Mäessaare külad Võru vallas; Hiietse küla Märjamaa vallas ning Muduri küla Rõuge vallas. Tegemist on samas väga väikeste küladega, kus elanike arv jäi alla kümne. Asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 60-80% oli kokku 201.

Naiste osatähtsus oli alla 40% 746 asustusüksuses. Enim oli meesterikkamaid asulaid taaskord Võru (144) ja Saare (105) maakonnas. Kõige vähem aga Valga (14) ja Põlva (17) maakonnas.

Külasid ilma ühegi naiseta oli suisa kümme – Hilana, Kiislova ja Seretsüvä külad Setomaa vallas; Altküla Põhja-Pärnumaa vallas; Imatu küla Alutaguse vallas; Kugalepa küla Saaremaa vallas; Kõera küla Lääneranna vallas; Savioja küla Võru vallas; Savimäe küla Rõuge vallas ning Sigala küla Hiiumaa vallas. Meesterohked olid lisaks 33 küla, kus naiste osatähtsus moodustas vähem kui viiendiku. Rahvaarv kõigis neis oli alla 20 inimese.

Vaadates üldist pilti elanike paiknemisest, siis oli pelgalt naiste- või meesterohkeid asustusüksusi vähe. Üldisest pildist eristusid enim kaks Eestimaa piiriäärset maakonda – Võru ja Saare. Rohkem oli neid külasid, kus elavad üksnes mehed ning külasid ainult naissoost elanikega oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga vaid üks.

Täpsemat ülevaadet naiste ja meeste osatähtsusest Eestimaa eri paigus näed kaardirakendusest 
Helerin_Äär
Rohkem infot

Statistikaameti spetsialist Helerin Äär

Metoodika

*Analüüsis on kasutatud Eesti elanike nimistut seisuga 1.01.2018 ning rahvastikuregistris registreeritud elukohti. Analüüsi ei ole kaasatud kolme või vähema elanikuga asulaid, kuna tegemist on konfidentsiaalsete andmetega.

*1. jaanuar 2018 seisuga oli Eestis 4708 asustusüksust. Asustusüksused on linnad, linnaosad, külad, alevid ja alevikud.