Tag Archives: asustustihedus

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala 45 336 km², olles pindalalt maailma 129. riik. Pindalalt suurim riik Venemaa (17 098 246 km²) on Eestist 377 korda suurem. Eesti omakorda pindalalt väikseimast riigist Vatikanist (0,44 km²) rohkem kui 100 000 korda suurem.

Järgnevalt iseloomustame rahvastiku paiknemist Eesti omavalitsusüksustes näitajaga, mida nimetame asustamata maa osatähtsuseks. Rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks kasutatakse sagedamini asustustiheduse näitajat (elanike arv ruutkilomeetril). Miks siis nüüd uus näitaja? Sest asustamata maa osatähtsus annab võimaluse vaadelda piirkondi teise nurga alt.

Võtame näiteks mõttelised kaks omavalitsusüksust pindalaga 1000 km², milles mõlemas elab 10 000 elanikku ja mille  rahvastikutihedus on seega 10 inimest ruutkilomeetril. Nende näitajate põhjal tundub, et tegemist on sarnaste omavalitsusüksustega, aga kui kujutame ette, et ühes omavalitsusüksuses elavad kõik 10 000 elanikku ühel ruutkilomeetril ja teisel elab igas tuhandes ruudus 10 inimest, siis on üsna selge, et meie kaks mõttelist omavalitsusüksust, kus on võrdne pindala, võrdne rahvaarv ja võrdne rahvastikutihedus, ei ole rahvastiku paiknemiselt sisuliselt üldsegi võrdsed.

Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnade võrdluses on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas

Asustamata maa osatähtsus Eestis on 52%. Omavalitsusüksustest on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Alutaguse vallas (78%), Saarde vallas (74%) ja Lüganuse vallas (73%). Valdade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige väiksem Kambja vallas (14%). Linnade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Narva-Jõesuu linnas (72%).

Vaadates omavalitsusüksuste asustamata maa osatähtsust omavalitsuse kogupindalasse Eesti kaardil, siis joonistuvad selgelt välja suuremad piirkonnad. Osatähtsus on väiksem Tallinnas ja seda ümbritsevates omavalitsusüksustes ning kolmnurgas – Tartu, Viljandi, Võru. Asustamata maa osatähtsus on suurem ussikujulisel alal, mille moodustavad Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Türi, Põhja-Sakala ja Saarde vallad ning Ida-Virumaa ja Ida-Virumaaga piirneval Lääne-Virumaal. Samuti Kuusalu vallas.

Asustamata ruutude osatähtsus

Eespool võrdlesime kaht hüpoteetilist omavalitsusüksust ja saime tulemuseks, et vaatamata võrdsele rahvaarvule, pindalale ja asustustihedusele võib rahvastiku paiknemise mõttes olla tegemist täiesti erinevate omavalitsusüksustega. Kas selline olukord esineb Eestis ka tegelikult? Võib öelda, et nii kontrastset näidet omavalitsusüksused ei paku, aga olukordi, kus sama asustustihedusega omavalitsusüksused rahvastiku paiknemiselt sisuliselt oluliselt erinevad, esineb küll. Näiteks on asustustihedus Kanepi vallas (9,2 km²)  ja Kuusalu vallas (9,1 km²) sisuliselt võrdne, aga asustamata maa osatähtsus valdade pindalas vastavalt 27,0% ja 59,6% ehk siis oluliselt erinev.

Kanepi_1km.png

Kuusalu_1km

Helerin_ÄärHelerin Äär

Mihkel ServinskiRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski

Metoodika 

Asustamata maa pindala ei koosne ainult täisruutudest. Pindala arvutamiseks on omavalitsusüksuste piiridel olevad ruudud läbi lõigatud halduspiiriga. Asustamata maa osatähtsus on asustamata ruutude pindala suhe kogu omavalitsusüksuse pindalasse. Asustamata maa ei tähenda kasutamata maad, selle hulka kuuluvad põllumaad, metsamaad jne. Kas tänane omavalitsusüksus nimega Pärnu linn vastab tavamõistuse kohaselt linnale, ei ole loos arutuse objektiks.

Naised meesteta pole midagi, mehed naisteta pole sedagi

Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti asustusüksustes. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis nii küla, kus elasid ainult naised kui ka külasid, kus elasid ainult mehed.

1. jaanuar 2018 aasta seisuga elas Eestis 698 049 naist, moodustades 53% Eesti elanikkonnast. Naiste ja meeste osatähtsus oli enam-vähem võrdne ca 80% Eesti asustusüksustes.

kaart

Kõige rohkem asustusüksusi, kus naiste osatähtsus oli vähemalt 60% asus Võru (60) ning järgmisena Saare maakonnas (25). Kõige vähem aga Valga (3) ja Põlva (5) maakonnas.

Ainus „naisteküla“ Eestis oli Villa küla Rõuge vallas, kus elas seitse naist ja mitte ühtegi meest. Selliseid asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 80-86% oli lisaks veel seitse – Iruste, Hiievälja ning Tagamõisa külad Saaremaa vallas; Horma ja Mäessaare külad Võru vallas; Hiietse küla Märjamaa vallas ning Muduri küla Rõuge vallas. Tegemist on samas väga väikeste küladega, kus elanike arv jäi alla kümne. Asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 60-80% oli kokku 201.

Naiste osatähtsus oli alla 40% 746 asustusüksuses. Enim oli meesterikkamaid asulaid taaskord Võru (144) ja Saare (105) maakonnas. Kõige vähem aga Valga (14) ja Põlva (17) maakonnas.

Külasid ilma ühegi naiseta oli suisa kümme – Hilana, Kiislova ja Seretsüvä külad Setomaa vallas; Altküla Põhja-Pärnumaa vallas; Imatu küla Alutaguse vallas; Kugalepa küla Saaremaa vallas; Kõera küla Lääneranna vallas; Savioja küla Võru vallas; Savimäe küla Rõuge vallas ning Sigala küla Hiiumaa vallas. Meesterohked olid lisaks 33 küla, kus naiste osatähtsus moodustas vähem kui viiendiku. Rahvaarv kõigis neis oli alla 20 inimese.

Vaadates üldist pilti elanike paiknemisest, siis oli pelgalt naiste- või meesterohkeid asustusüksusi vähe. Üldisest pildist eristusid enim kaks Eestimaa piiriäärset maakonda – Võru ja Saare. Rohkem oli neid külasid, kus elavad üksnes mehed ning külasid ainult naissoost elanikega oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga vaid üks.

Täpsemat ülevaadet naiste ja meeste osatähtsusest Eestimaa eri paigus näed kaardirakendusest 
Helerin_Äär
Rohkem infot

Statistikaameti spetsialist Helerin Äär

Metoodika

*Analüüsis on kasutatud Eesti elanike nimistut seisuga 1.01.2018 ning rahvastikuregistris registreeritud elukohti. Analüüsi ei ole kaasatud kolme või vähema elanikuga asulaid, kuna tegemist on konfidentsiaalsete andmetega.

*1. jaanuar 2018 seisuga oli Eestis 4708 asustusüksust. Asustusüksused on linnad, linnaosad, külad, alevid ja alevikud.

 

 

Rahvastiku pindmediaan ehk kus pidada üle-eestiline laulupidu?

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal on võimalik leida ka mitmeid ruumilisi lahendusi. Näiteks on viimased üldlaulupeod toimunud Tallinna Lauluväljakul, kuid rahvastiku pindmediaani põhjal võiks üle-eestilist laulupidu pidada hoopis Tallinnast 26 kilomeetri kaugusel.

Rahvastiku pindmediaan on asustusüksus, mille summaarne elanike arvuga kaalutud kaugus teiste asustusüksusteni on vähim. Ehk kui kõik elanikud peaksid ühte asulasse kokku tulema ja kaugust arvestataks linnulennult, siis kokkutulekukohaks sobiks just asulate pindmediaan.

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete põhjal leitud rahvastiku pindmediaan on Aruvalla küla Rae vallas ning 2000. aasta loendusandmete põhjal oli selleks aga Kantküla küla Kõue vallas. Mõlemad külad asuvad Harju maakonnas. Kahe loenduse pindmediaani asukoha umbes 20-kilomeetrine erinevus viitab Tallinna piirkonna elanikkonna suurenenud osatähtsusele.

Rahvastiku pindmediaan

Põhjalikum ülevaade kogumiku „Pilte rahvaloendusest“ artiklis „Rahvastiku paiknemine ja rahvaarv“ (ilmus 28.06.2013).

Berit Hänilane, Statistikaameti juhtivspetsialist

Kuid kui kaugel teedest ja rannikust inimesed elavad?

2011. aasta rahvaloenduse tulemusi analüüsides selgus, et Eesti põhi- ja tugimaanteede ümbruses on kõige tihedamini asustatud kuni 1 km raadiusesse jäävad alad. Sellises ühekilomeetrises tsoonis elab 66% elanikest.

Mida kaugemale teest, seda hõredamaks asutus muutub. Kui teede läheduses, kuni 1 kilomeetri kaugusel teest, on elanike keskmine asustustihedus 111 inimest ruutkilomeetril, siis 1–2 kilomeetri kaugusel on keskmine tihedus enam kui kolm korda väiksem — vaid 30 inimest ruutkilomeetril.

Teedest kaugenedes väheneb elanike arv järsult. Põhi- ja tugimaanteedest kaugemal kui 5 kilomeetrit elab vaid 6% rahvastikust. Võrreldes 2000. aastaga on teede vahetus läheduses (ühe kilomeetri raadiuses) elavate inimeste arv vähenenud peaaegu 2% ning 1–5 km raadiuses sellevõrra suurenenud. Üsna sarnaselt väheneb asustustihedus ka raudteedest kaugenemisel.

Kui vaadata elanike paiknemist Läänemere ranniku suhtes selgub, et kõige enam inimesi elab rannikust ühe-kahe kilomeetri kaugusel – 158 559. Sellesse kaugusesse jäävad ka mõne suure linna magalarajoonid, mis tõenäoliselt põhjustavadki elanike arvu suurenemise rannikust kaugenemisel. Maarahvastiku arv väheneb rannikust eemaldudes ühtlaselt. Ranniku mõju hääbub kuuenda kilomeetri juures, sealt edasi on rahvaarvu muutus kilomeetrite järgi üsna ühtlane ja tõenäoliselt hakkavad elukohavalikut mõjutama teised tegurid. Rannikulähedase kuue kilomeetri sees elab 46% elanikest. Suur osa neist elab mereäärsetes linnades Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares jm. 2000. aasta rahvaloendusega võrreldes on rannikupiirkonnas elavate inimeste arv suurenenud 2%. Täpsem analüüs näitab, et elanike arv on suurenenud just mereäärsel esimesel kilomeetril.

Linna piirist kaugenedes elanike keskmine tihedus ruutkilomeetril väheneb. Keskmise tiheduse muutumist linna piirist eemaldudes mõjutavad linnade tagamaal paiknevad alevikud ja väikelinnad.

Asustustihedus rannikust, maanteedest ja raudteest ning linna piirist kaugenemisel, 31.12.2011

Asustustihedus rannikust, maanteedest ja raudteest ning linna piirist kaugenemisel, 31.12.2011

Peaaegu kõikides Eesti maakonnakeskustes on linnasüdame rahvastikutihedus viimasel kümnendil vähenenud. Vaid Tallinna, Tartu ja Viljandi linnasüdamete rahvastikutihedust võib pidada muutumatuks. Sellised tulemused pärinevad gradientanalüüsist, kus võrreldi keskmise rahvastikutiheduse muutumist linnasüdamest kaugenemisel 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduseandmetel. Linnasüdameks valiti tinglikult linnavalitsuse asukoht ning rahvastikutiheduse muutumist jälgiti 500-meetrise sammuga.

2000. aastate ehitusbuumi ajal toimus vilgas ehitustegevus suurte linnade Tallinna, Tartu ja Pärnu ümber. Sarnane protsess, kuigi madala intensiivsusega on toimunud ka väiksemate maakonnakeskuste naabruses. Analüüsides kahe viimase rahvaloenduse andmeid selgub, et ka kahaneva rahvaarvuga maakonnakeskuste tagamaadel, on rahvastikutihedus paiguti suurenenud. Sellisteks on näiteks Valga ja Paide.

Asustustiheduse muutumine linnasüdamest eemaldudes 500-meetrise sammuga, 2000–2011

Asustustiheduse muutumine linnasüdamest eemaldudes 500-meetrise sammuga, 2000–2011

Põhjalikum ülevaade kogumiku „Pilte rahvaloendusest“ artiklis „Rahvastiku paiknemine ja rahvaarv“ (ilmus 28.06.2013).

Ülle Valgma, Statistikaameti peaspetsialist