Tag Archives: asustamata paik

Rohkem kui pool Eestimaast on asustamata

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata, mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt.

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala 45 336 km², olles pindalalt maailma 129. riik. Pindalalt suurim riik Venemaa (17 098 246 km²) on Eestist 377 korda suurem. Eesti omakorda pindalalt väikseimast riigist Vatikanist (0,44 km²) rohkem kui 100 000 korda suurem.

Järgnevalt iseloomustame rahvastiku paiknemist Eesti omavalitsusüksustes näitajaga, mida nimetame asustamata maa osatähtsuseks. Rahvastiku paiknemise iseloomustamiseks kasutatakse sagedamini asustustiheduse näitajat (elanike arv ruutkilomeetril). Miks siis nüüd uus näitaja? Sest asustamata maa osatähtsus annab võimaluse vaadelda piirkondi teise nurga alt.

Võtame näiteks mõttelised kaks omavalitsusüksust pindalaga 1000 km², milles mõlemas elab 10 000 elanikku ja mille  rahvastikutihedus on seega 10 inimest ruutkilomeetril. Nende näitajate põhjal tundub, et tegemist on sarnaste omavalitsusüksustega, aga kui kujutame ette, et ühes omavalitsusüksuses elavad kõik 10 000 elanikku ühel ruutkilomeetril ja teisel elab igas tuhandes ruudus 10 inimest, siis on üsna selge, et meie kaks mõttelist omavalitsusüksust, kus on võrdne pindala, võrdne rahvaarv ja võrdne rahvastikutihedus, ei ole rahvastiku paiknemiselt sisuliselt üldsegi võrdsed.

Eesti maismaa pindala on 43 465 km², millest asustamata on 22 593 km². Asustamata maa pindala on suurim Saaremaa vallas (1519 km²), Alutaguse vallas (1143 km²) ja Lääne-Nigula vallas (947 km²) ning väikseim Kihnu vallas (3,5 km²). Linnade võrdluses on asustamata maa pindala suurim Pärnu linnas (487 km²) ning puudub üldse Rakvere ja Võru linnas

Asustamata maa osatähtsus Eestis on 52%. Omavalitsusüksustest on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Alutaguse vallas (78%), Saarde vallas (74%) ja Lüganuse vallas (73%). Valdade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige väiksem Kambja vallas (14%). Linnade võrdluses on asustamata maa osatähtsus kõige suurem Narva-Jõesuu linnas (72%).

Vaadates omavalitsusüksuste asustamata maa osatähtsust omavalitsuse kogupindalasse Eesti kaardil, siis joonistuvad selgelt välja suuremad piirkonnad. Osatähtsus on väiksem Tallinnas ja seda ümbritsevates omavalitsusüksustes ning kolmnurgas – Tartu, Viljandi, Võru. Asustamata maa osatähtsus on suurem ussikujulisel alal, mille moodustavad Lääne-Nigula, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Türi, Põhja-Sakala ja Saarde vallad ning Ida-Virumaa ja Ida-Virumaaga piirneval Lääne-Virumaal. Samuti Kuusalu vallas.

Asustamata ruutude osatähtsus

Eespool võrdlesime kaht hüpoteetilist omavalitsusüksust ja saime tulemuseks, et vaatamata võrdsele rahvaarvule, pindalale ja asustustihedusele võib rahvastiku paiknemise mõttes olla tegemist täiesti erinevate omavalitsusüksustega. Kas selline olukord esineb Eestis ka tegelikult? Võib öelda, et nii kontrastset näidet omavalitsusüksused ei paku, aga olukordi, kus sama asustustihedusega omavalitsusüksused rahvastiku paiknemiselt sisuliselt oluliselt erinevad, esineb küll. Näiteks on asustustihedus Kanepi vallas (9,2 km²)  ja Kuusalu vallas (9,1 km²) sisuliselt võrdne, aga asustamata maa osatähtsus valdade pindalas vastavalt 27,0% ja 59,6% ehk siis oluliselt erinev.

Kanepi_1km.png

Kuusalu_1km

Helerin_ÄärHelerin Äär

Mihkel ServinskiRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski

Metoodika 

Asustamata maa pindala ei koosne ainult täisruutudest. Pindala arvutamiseks on omavalitsusüksuste piiridel olevad ruudud läbi lõigatud halduspiiriga. Asustamata maa osatähtsus on asustamata ruutude pindala suhe kogu omavalitsusüksuse pindalasse. Asustamata maa ei tähenda kasutamata maad, selle hulka kuuluvad põllumaad, metsamaad jne. Kas tänane omavalitsusüksus nimega Pärnu linn vastab tavamõistuse kohaselt linnale, ei ole loos arutuse objektiks.

Unistad suvepuhkusest asustamata paigas?

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal Eesti territooriumi rahvastikutihedust aluseks võttes leiab inimasustuseta paiku nii mandrilt kui ka saartelt.

Suvepuhkuste aeg läheneb ning kes meist poleks unistanud mõnusast ja rahulikust puhkusest inimasustusest võimalikult kaugel? Eesti territooriumil on inimasustusest 5 kilomeetri kaugusele jäävaid asustamata paiku nii mandril kui ka saartel. Kui lisada leitud punktidele 2014. aasta Ilmateenistuse andmete põhjal suvine keskmine temperatuur, sademete hulk, päikseliste tundide arv päevas ning tundub, et päevitamiseks ja raamatulugemiseks idülliline ja meelirahustav paik ongi leitud, siis kaardile vaadates selgub, et enamik sellised punkte asub loodus- või maastikukaitsealal. Seega peaks sinna puhkusele minnes arvestama, et enamikul juhtudel on tegemist soiste aladega, kus kaunite loodusvaadete imetlemisel pakuvad seltsi sääsed ja muud pinisejad ning maastik on sobiv pigem aktiivseks puhkuseks – matkamiseks.

Kus sellised paigad siis asuvad? Kui mõnes maakonnas paiknevad inimesed üsna hajali ja maakonna territooriumil inimasustusest vähemalt 5 kilomeetri kaugusele jäävat asustamata paika ei leidu, siis Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas on selliseid paiku mitu. Inimasustusest kõige kaugemal asuvad Uhtju saared Lääne-Virumaal, kuhu tavakodanik pääsebki alles juuli teisest poolest. Võrreldes teiste „üksikute paikadega“ on Uhtju saarte suvine ilmastik ka kõige päikselisem ja kuivem (keskmine temperatuur 17–18°C, 10–11 tundi päikesepaistet päevas ja vähe sademeid). Suvine keskmine temperatuur on üle 17°C ka Hiiumaa laidudel, Allirahu laiul Saaremaal ning Soomaal Pärnumaal, kuid viimases paigas on suurem võimalus jääda vihma kätte. Enne laidude kaitseala külastamist tasub uurida ka kaitseala kaitse-eeskirja ja küsida kaitseala valitseja nõusolekut.

Inimasustusest kõige kaugemale jäävate paikade leidmiseks on 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel loendatud elukoha punktide ümber moodustatud piirkonnad (Thiesseni polügonid), mille hulgast on välja valitud kõige suurema pindalaga piirkonnad ja uuritud nende piirkondade ristumiskohti. Suurema pindalaga piirkonnad viitavad hõredamale asustusele (eluhoone kohta on rohkem looduslikku pinda) ja seetõttu on selliste piirkondade ristumiskohti nimetatud inimasustusest kõige kaugemale jäävateks paikadeks.

Mai on looduskaitsekuu. Veel saab osaleda Keskkonnaameti korraldatud põnevatel matkadel.

Berit Hänilane, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist