Tag Archives: aruandekoormus

10. novembril on rahvusvaheline raamatupidajate päev

151110_raamatupidajad

Statistikaamet hindab raamatupidajate tööd statistikaküsimustike täitmisel väga ning tänab kõiki hoolsaid andmeesitajaid, kelle abil saab Eestis teha usaldusväärset statistikat keskkonna, majanduse ja sotsiaalelu kohta.

Suur tänu ja head pidupäeva!

Ettevõtete aruandluskoormus vähenes mullu taas

Statistikaametile pidi 2012. aastal statistikaaruandeid esitama iga teine ettevõte, samas oli aruandluskoormus kõigis ettevõtete suurusrühmades väiksem kui eelmistel aastatel.

Statistikaaruandeid esitas 36 474 ettevõtet (49% tegutsevatest ettevõtetest), mida oli 1700 võrra rohkem kui 2011. aastal. Aruandekohustuslaste arv suurenes koos tegutsevate ettevõtete arvu kasvuga.

Statistikaametis kasutatakse aruandluskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu sihtrühmast. Samuti koordineeritakse uuringute valimeid nii, et eri uuringute valimid ei kattuks.

Valimite koordineerimine toimib paremini väikeettevõtete rühmas (1–9 töötajat), kus ettevõtete arv on suur ja piisab suhteliselt väikestest valimitest. 2012. aastal ei pidanud 56% väikeettevõtetest esitama ühtegi aruannet, 44% esitas kõige rohkem viis aruannet ja vaid väikesel osal oli vaja esitada üle viie aruande. Keskmine aruannete arv selles rühmas oli 1,8. Järgmises töötajate arvu rühmas (10–19 töötajat) pidi peaaegu 90% ettevõtetest mõne aruande esitama. Vähemalt 50 töötajaga ettevõtete koormus aga on juba tunduvalt suurem: 58% ettevõtetest esitas Statistikaametile üle kümne aruande. Aruandluskoormus oli 2012. aastal kõigis ettevõtete suurusrühmades väiksem kui eelmistel aastatel.

Keskmine aruannete arv andmeesitaja kohta oli 2,5 (2011. aastal 2,6). Ühel ettevõttel oli kõige rohkem 25 eri statistikaaruannet. Kui vaadata aruannete esitamise sagedusi, kus kuuaruanded võetakse arvesse kaksteist ja kvartaliaruanded neli korda, on äriühingutel vaja esitada keskmiselt 8,6 aruannet. Koormus oleneb äriühingu suurusest. 1–9 hõivatuga äriühingud esitavad aasta jooksul keskmiselt alla kuue aruande. Vähemalt 50 hõivatuga äriühingutel tuleb aga esitada keskmiselt üle nelja aruande kuus.

Ettevõtted suuruse ja esitatavate aruannete arvu järgi, 2010–2013

Ettevõtted suuruse ja esitatavate aruannete arvu järgi, 2010–2013

Keskmiselt kulus ettevõttel 2012. aastal ühe aruande koostamisele 1 tund ja 40 minutit. Rohkem võtavad aega aastaaruanded, vähem kvartaliaruanded. Kuuaruannete keskmist aega mõjutavad enim mahukad väliskaubanduse aruanded. Kokku kulutasid Eesti ettevõtted, asutused ja organisatsioonid 2012. aastal statistikaaruannete koostamisele 60 100 tööpäeva.

Tegevusalati on aruandluskoormus kõige suurem mäetööstuse ja töötleva tööstuse ettevõtetel ning avaliku halduse asutustel, kus aruannete koostamisele kulub keskmiselt üle 1000 töötunni aastas. Väikseim on kinnisvarategevuse ja muude teenindavate tegevustega ettevõtete aruandluskoormus – keskmiselt 200 tundi aastas. Keskmine aruandluskoormus oleneb ettevõtte/asutuse suurusest: vähemalt 50 töötajaga ettevõtete/asutuste keskmine aruandluskoormus on üle kümne korra suurem kui 1–9 töötajaga ettevõtete/asutuste oma.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti 2012. aasta aastaaruandes (ilmus 28.03.2013).

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika osakonna juhataja

Aruandekohustuslaste seas on enim ettevõtteid

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat. Keskmiselt pidi aruandekohustuslane esitama 2,6 aruannet ning ühe aruande täitmisele kulus ligi kaks tundi.

Statistikaametis kasutatakse vastamiskoormuse hindamiseks kahte näitajat: aruannete arv andmeesitaja kohta ja aruannete koostamiseks kulunud aeg. Et andmeesitajate koormust ühtlasemalt jaotada, kasutatakse võimaluse korral valikuuringuid, kus andmeid esitab ainult osa uuringu sihtrühmast. Samuti koordineeritakse uuringute valimeid nii, et eri uuringute valimid ei kattuks. Keskmine aruandluskoormus oleneb ettevõtte/asutuse suurusest: vähemalt 50 töötajaga ettevõtete/asutuste keskmine aruandluskoormus on üle kümne korra suurem kui 1–9 töötajaga ettevõtete/asutuste oma.

2011. aastal pidi statistikaaruandeid esitama ligi 34 800 ettevõtet ehk pooled ettevõtetest. Varasema aastaga võrreldes oli aruande esitamise kohustusega ettevõtteid 1500 võrra vähem, peamiselt väiksemate ettevõtete (1–9 töötajat) aruandluskoormuse vähenemise tõttu. Keskmine aruannete arv andmeesitaja kohta oli suurem kui 2010. aastal, kui keskmine aruannete arv oli 2,5. Ühel ettevõttel oli kõige rohkem 26 statistikaaruannet.

Uuringusse sattumise hajutamine toimib paremini väikeettevõtete rühmas (1–9 töötajat), kus ettevõtete arv on suur ja piisab suhteliselt väikestest valimitest. 2011. aastal ei pidanud 55% väikeettevõtetest esitama ühtegi aruannet, 45% esitas kõige rohkem viis aruannet ja vaid väikesel osal oli vaja esitada üle viie aruande. Keskmine aruannete arv selles rühmas oli 1,8. Järgmises töötajate arvu rühmas (10–19 töötajat) pidi peaaegu 95% ettevõtetest mõne aruande esitama. Vähemalt 50 töötajaga ettevõtete koormus aga on juba tunduvalt suurem: kaks kolmandikku ettevõtetest esitab Statistikaametile üle kümne aruande ehk märksa rohkem kui 2010. aastal. Aruandluskoormuse kasv oli tingitud mitme ebaregulaarse statistikatöö küsitlusperioodi sattumisest 2011. aastasse. Need statistikatööd olid „Töötasu (mees- ja naistöötajate tunnipalgad)“, „Ettevõtete innovatsioon“ ja „Täiskasvanute koolitus ettevõtetes“. Esimest korda lisandus aruanne „Palk. Lisa oktoobrikuu kohta“, mis on vajalik soolise palgalõhe näitaja arvutamiseks.

Keskmiselt kulus ühe aruande täitmisele ligi kaks tundi

Rohkem võtavad aega aastaaruanded, vähem mahukad on kvartaliaruanded. Kuuaruannete keskmist aega mõjutavad enim mahukad väliskaubanduse aruanded, muude kuuaruannete koostamisele kulus 2011. aastal keskmiselt 45 minutit. Kokku kulutasid andmeesitajad 2011. aastal statistikaaruannete koostamisele 67 200 tööpäeva, mis on 10 000 tööpäeva rohkem kui aasta varem. Koormuse kasv on põhiliselt tingitud eespool mainitud kolme suure ebaregulaarse statistikatöö andmekogumisest 2011. aastal. Kõige mahukam neist oli „Töötasu (mees- ja naistöötajate tunnitasu)“, mille täitmiseks kulus 4550 tööpäeva, järgnesid „Täiskasvanute koolitus ettevõtetes“ (1200 tööpäeva) ja „Ettevõtete innovatsioon“ (500 tööpäeva). Majanduse elavnemise tõttu on väliskaubanduse aruannete puhul lisandunud andmeesitajaid ja kasvanud aruannete maht, mis samuti mõjutasid oluliselt aruandluskoormuse kasvu 2011. aastal. Mõnevõrra on vähenenud aruande „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“ (varem EKOMAR) koormus, arvatavasti tänu osaliselt rakendunud aruannete eeltäitmisele. Täpsem analüüs eeltäitmise mõjude kohta on planeeritud teha järgmisel aastal.

Tegevusalati on kõige suurem aruandluskoormus mäetööstuse ja töötleva tööstuse ettevõtetel ning avaliku halduse asutustel, kus aruannete koostamisele kulub keskmiselt üle 1000 töötunni aastas. Väikseim on kinnisvarategevuse ja muude teenindavate tegevustega ettevõtete aruandluskoormus –keskmiselt 200 tundi aastas.

Tänavu ettevõtete aruandluskoormus veidi väheneb

2012. aastal ettevõtete keskmine aruandekoormus veidi väheneb, samas alla 10 töötajaga ettevõtete rühmas kasvab. See on tingitud metoodilistest muutustest statistikatööde valimite tegemisel ja aktiivsete ettevõtete arvu kasvust selles suurusrühmas. 2012. aasta aruannete arvu näitaja on esialgne, sest aasta jooksul tuleb aruandekohustuslasi juurde (nt lisatakse ettevõte väliskaubanduse aruannete valimitesse, kui ettevõtte ekspordi- või impordikäive ületab kindlaksmääratud lävendi). Samuti võetakse mõne aruande jaoks valimid hiljem.

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika osakonna juhataja