Tag Archives: ajakasutus

Naiste ja meeste ajakasutus – aeg kaob, rollid jäävad?

Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?

Statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja ja meediasuhete juht Kadri Kütt

Ligi 10 aastat tagasi andsime välja kogumiku “Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?”, mille fookuses olid naised ja mehed ning kodu ja tööelu ühitamine. Kogumikus analüüsisime naiste ja meeste ajakasutust, vaba aega, töövõimet ning selle taastamist ja haridust. Erinevad, ent omavahel tihedalt seotud näitajad võimaldasid saada tervikliku pildi naiste ja meeste käitumismustritest ning positsioonist igapäevaelus. Parema võrdluse tagamiseks vaatasime Eesti naiste ja meeste ajakasutust võrdluses Euroopa riikidega. Eestis ja paljudes teistes Euroopa riikides toimus 2000. aastate alguses ajakasutuse uuring (AKU). Uuringu eesmärk on saada ülevaade inimeste ajakasutusest ja naiste ning meeste ajakasutuse erinevusest. Uuritavate inimeste vanusevahemik on riigiti erinev ja seetõttu vaatlesime tollases riikide võrdluses 20–74-aastaste naiste ja meeste ajakasutust. 

See, kuidas naised ja mehed oma aega kulutavad ning omavahel ülesanded jagavad, oleneb paljudest teguritest. Üsna oluline mõjutaja on elukohariik. Keskmist tööaega mõjutavad näiteks riigis levinud hõivenäitajad, tööaega reguleerivad seadused ja osaajatöö populaarsus. Leibkonnasisene tööjaotus ja võimalus kombineerida tööd pereeluga oleneb riigi sotsiaalpoliitikast, toetuste süsteemist ning pakutavatest teenustest ja võimalustest. Peale selle mõjutavad naiste ja meeste ajakasutust riigis ning kogukonnas kehtivad soorollid ja hoiakud. 

Enamikus Euroopa riikides olid inimeste ajakasutus ja selle erinevused sooti üldjoontes sarnased. Nii naised kui ka mehed kulutasid peaaegu poole ööpäevast magamisele, söömisele ja teistele isiklikele toimingutele. Kõikides riikides peale Eesti, kus naiste ja meeste uneaeg on võrdne, kulutasid naised magamisele meestest veidi rohkem aega. Vaba aega oli kõikides riikides meestel naistest rohkem. Kõige suurem sooline lõhe oli Sloveenias ja Leedus, kus meestel oli vaba aega naistest veidi üle tunni võrra rohkem. Peaaegu ühepalju oli vaba aega Norra naistel ja meestel. 

Kõige suuremad erinevused riikide vahel olid naiste ja meeste tööjaotuses. Mehed kulutasid kõikides riikides rohkem aega tasulisele tööle kui kodutöödele. Kahe töö erinevus oli kõige suurem Lätis, kus mehed tegelesid tasulise tööga üle kolme tunni kauem kui majapidamisega. Belgia mehed tegid aga kodutöid ja tasulist tööd peaaegu samas mahus. Naiste puhul kehtis vastupidine – kodutöödele kuluv aeg oli pikem kui tasulise töö aeg. Kodutööde ja tasulise töö vaheline erinevus oli suurim Itaalia ja Hispaania naistel ning väikseim Läti naistel. 

Kõige rohkem pühendasid majapidamisele ja perekonnale aega Itaalia ja Bulgaaria naised, kes veetsid kodutöid tehes üle viie tunni päevas. Peaaegu viis tundi kulus kodutöödele veel Hispaania, Sloveenia ja Eesti naistel. Kõige vähem aega – alla nelja tunni – veetsid majapidamises  Norra, Soome ja Läti naised. Meestest olid kõige tublimad kodutööde tegijad Sloveenia, Bulgaaria ja Eesti mehed, kellel kulus selleks keskmiselt kaks ning pool tundi päevas. Kõige vähem kulutasid kodutöödele aega Itaalia ja Hispaania mehed. Seega olid soolised erinevused kodutööde ajas suurimad Itaalias ja Hispaanias ning väikseimad Põhjamaades. Naiste ja meeste ajaline lõhe tasulises töös oli suurim Itaalias ja Hispaanias ning väikseim Bulgaarias ja Sloveenias. Tööjaotus oli ebavõrdsem traditsioonilisema rollijaotusega riikides. 

Mehed kulutasid päevas naistest vähemalt ühe tunni rohkem tasulisele tööle ja naised vähemalt ühe tunni enam majapidamisele ning perele. Võttes arvesse mõlemad tööd, oli naiste kogutööaeg meeste omaga peaaegu võrdne Norras ja Suurbritannias. Kõige suuremad soolised erinevused kogutöömahus olid Bulgaarias ja Itaalias, kus naised töötasid meestest päevas peaaegu poolteist tundi kauem. Eestis kulub 20–74-aastastel naistel töötamiseks tunni võrra rohkem aega kui meestel. 

Naiste ja meeste ajakasutus aastaid hiljem 

Eelnevas Euroopa riikide võrdluses olid aluseks andmed AKU uuringutest, mis toimusid Euroopa riikides perioodil 1998–2005 ja Eestis 1999–2000. Ligi 10 aastat hiljem kogutud ajakasutuse andmetest aga suuri üllatusi ei leia – naiste ja meeste rollid püsisid samal tasemel. Eesti mehed kulutasid majapidamisele ja perekonnale keskmiselt ligi kaks ja pool tundi päevas, tööle aga üle kolme ja poole tunni. Naistel kulus töökohustuste täitmisele keskmiselt ligi kolm tundi ning majapidamisele ja perekonnale neli tundi päevas.

Mõned aastad tagasi avaldas ka Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat naiste ja meeste statistilise portree, mille andmed pärinevad 2016. aastast. Väljaanne “Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree” keskendub erinevustele ja sarnasustele Euroopa meeste ning naiste elus, võttes arvesse nende kodu, kooli ning tööga seotud ajakasutuse. 

Väljaandes on eraldi rubriik laste eest hoolitsemisele ja majapidamistöödele kuluv aja kohta. Sarnaselt varasematele tulemustele kinnitasid andmed, et kõigis liikmesriikides hoolitses meestega võrreldes palju suurem osa naisi laste eest, tegi majapidamistöid ja süüa. 2016. aastal hoolitses ELis iga päev laste eest 92% alaealiste lastega 25–49-aastastest naistest ja 68% meestest. Kõige suuremad olid erinevused naiste ja meeste vahel Kreekas (95% naistest ja 53% meestest) ning Maltal (93% ja 56%) ning kõige väiksemad Rootsis (96% naistest ja 90% meestest) ning Sloveenias (88% ja 82%).

Majapidamistööde ja söögitegemise puhul olid aga erinevused isegi suuremad. 2016. aastal tegi ELis süüa ja/või majapidamistöid iga päev 79% naistest ja 34% meestest. Kõige suuremad erinevused naiste ja meeste vahel olid Kreekas (85% naistest ning 16% meestest) ja Itaalias (81% ja 20%) ning kõige väiksemad Rootsis (74% naistest ja 56% meestest) ja Lätis (82% ja 57%).

Tööhõive seisukohalt oli trend samuti varasemaga sarnane – keskmiselt on meeste tööhõive määr kõrgem kui naiste oma (2017. aastal ELis 73%, naistel 62%). Märkimisväärne on aga see, et naiste ja meeste tööhõive määra erinevus suureneb koos laste arvuga. 2017. aastal oli EL-is lasteta naiste tööhõive määr 66%, lasteta meeste oma aga 74%. Ühe lapsega naiste puhul tööhõive määr tõusis ja oli 71% ning ühe lapsega meeste hulgas oli see 86%. Kahe lapsega naiste tööhõive määr jäi peaaegu samaks (72%), samas kui kahe lapsega meestel tõusis see 90%-ni. Kolme lapse vanemate puhul tööhõive määr langes ja oli naistel 57% ning meestel 85%. 

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kuigi ühiskond on pidevas muutumises ja selle käigus võib täheldada naiste ning meeste võrdsust erinevates eluvaldkondades, kinnitavad andmed vähemalt töö ja pereelu osas midagi muud. Mehed on jätkuvalt rohkem palgatööd tegevad, samas kui naised panustavad enam kodutöödes ja laste eest hoolitsemisel. Praegune eriolukorra situatsioon võimaldab ehk ka võrdsemat rollijaotust, aga kriisi mõjude kohta naiste ning meeste ajakasutusele veel andmed puuduvad. Värsked andmed ajakasutuse uuringu põhjal avaldame aga 2021. aastal. 

Suve- või talveaeg, ehk kui palju valget aega me „maha magame“?

Statistikaameti ajakasutuse uuring annab ülevaate ka Eesti elanike ärkamis- ja magamaminekuaja kohta. Kasutasime neid tulemusi, et võrrelda, kui palju uneaega satub püsiva talve- või suveaja rakendamisel valgele ajale.

Viimastel nädalatel on olnud palju diskussioone selle üle, kas pärast vahelduva talve- ja suveaja kaotamist oleks mõistlikum jääda edasi pidevalt talveaega (vööndiaeg) või suveaega. Talveaja pooldajad räägivad, et see aeg sobib paremini inimese bioloogilise kella ja elurütmidega. Aju-uurijad väidavad, et inimene puhkab kõige paremini välja pimedas. Vaatame võrdluseks, kui palju uneaega satub mõlema valiku puhul valgele ajale.

Statistikaamet teeb iga kümne aasta järel ajakasutuse uuringut. Viimati toimus uuring 2010. aastal. Ajakasutuse uuringus osalejad registreerisid oma ööpäeva tegevused 10-minutilise täpsusega. Uuringutulemustest näeme, et 10-aastastest ja vanematest inimestest suurem osa (üle 66%) magab tööpäeva hommikuti vähemalt kella 7:00-ni, laupäeval 7:30-ni ja pühapäeval 8:00-ni. Magamaminekuajad varieeruvad 23:00-st 24:00-ni. Võrdluseks vaatasime päikesetõusu ja -loojangu aegasid praegu, kui elame suve- ja talveajas, ainult talveaja ja ainult suveaja puhul. Päike tõuseb ja loojub Eesti eri piirkondades erinevatel aegadel ja pisut varieerub ka päeva pikkus Lõuna- ja Põhja-Eestis. Seega võtame aluseks päikese tõusu ja loojumise Eestimaa südames Paides.

Suveajal kõige pikemal päeval tõuseb päike Paides kell 4:05 ja loojub 22:34, talveaja järgi oleks kellaajad 3:05 ja 21:34. Talvisel pööripäeval on päikesetõus talveajal 9:09 ja -loojang 15:23, suveaja järgi 10:09 ja 16:23.

Selge on see, et sügistalvisel perioodil jääb enamiku Eesti elanike uneaeg pimedale ajale olenemata sellest, kas Eestis on talve- või suveaeg. See periood kestab oktoobri keskpaigast märtsi alguseni. Samuti läheb enamik inimesi aastaringselt magama pärast päikeseloojangut. Kevadel ja suvel sõltub aga uneaja pikkus pärast päikesetõusu oluliselt sellest, kas meil on talve- või suveaeg. Augusti keskpaigas magaksime talveaja puhul tööpäeva hommikul ligi 2,5 tundi valgel ajal ja õhtul oleks tunni võrra vähem aega väljas harrastustega tegeleda.

Kokkuvõttes magab Eesti elanik praegu valgel ajal keskmiselt 365 tundi (8-tunnisest uneajast 12,5%), aastaringse talveaja puhul magaksime valgel ajal 564 tundi (19% uneajast) ja pideva suveaja puhul 352 tundi (12% uneajast).

Seega oleks inimeste unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale.

 

 

Kaja Sõstra, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

Suurandmed eraisikute elektritarbimist mõõtmas ja tühje eluruume kindlaks tegemas

Statistikaamet osaleb Eurostati suurandmete katseprojektis, mille raames uuritakse elektri kaugmõõtjate andmete potentsiaalset kasutamisvõimalust riikliku statistika tootmisel. Kasutades Eleringi andmelao mõõteandmeid aastate 2013–2015 kohta uuris Statistikaamet, kas elektri suurandmete põhjal saaks toota Eesti eraisikute elektritarbimise statistikat ning hinnata registripõhise rahva ja eluruumide loenduse jaoks tühjade eluruumide olemasolu.

Suurandmete kasutamine statistika tegemisel võimaldaks vähendada kulu ühiskonnale, mis tuleneb aruannete esitamisest ja sellega seotud halduskoormusest. Suurandmete kasutamine võimaldaks ka märgatavalt lihtsustada statistika tegemise protsesse ja neid automatiseerida. Suurandmete kasutamise kogemuste saamiseks osaleb Eesti koos Taani, Rootsi, Austria, Portugali ja Itaaliaga Eurostati elektri kaugmõõtjate katseprojektis. Järgnevalt tutvustame katseprojekti esimesi tulemusi. Tegemist ei ole ametliku statistikaga, vaid demonstratsiooniga, milliseid väljundeid oleks võimalik suurandmete abil saada.

Katseprojektile seati kolm eesmärki:

  •  kas elektri mõõteandmete põhjal saaks teha seni küsitluse teel saadud elektrienergia statistikat ettevõtete kohta;
  •  kas elektriandmetest saaks toota kodumajapidamiste elektritarbimise statistikat ja
  •  kas elektriandmetest oleks võimalik tuvastada eluruume, milles elatakse, mis on tühjad või mida kasutatakse periooditi.

Katseprojektis kasutati Eleringi andmelao 2013.–2015. aasta andmeid, mis sisaldavad mõõteandmeid ligi 730 000 mõõtepunkti (elektriarvesti) kohta. Andmestikus on infot sõlmitud lepingute, lepingu omaniku (äriettevõte, eraisik), lepingu kehtivuse, lepinguga seotud mõõtepunkti ja selle aadressi kohta, samuti mõõteandmed. Statistikatöödes kasutatavad andmed anonümiseeritakse Statistikaametis. Andmestikus on mõõteandmeid kokku üle 18 miljardi kirje.

Ettevõtetega seotud mõõtepunkte oli 2015. aastal 12% ja eraisikutega 88%, samas moodustasid ettevõtted 78% ning eraisikud 22% tarbimisest. Järgnevad tulemused kajastavad suurandmete põhjal arvutatud eraisikute elektritarbimise tulemusi ja eluruumide kasutamist püsiva elukohana.

Eraisikute elektritarbimine ja eluruumide kasutamine püsiva elukohana

Leibkondade puhul elektrikasutuse uuringut Statistikaamet regulaarselt ei tee, mistõttu võrdlusandmeid ei olnud. Suurandmete linkimiseks kasutati Statistikaameti leibkondade ja eluruumide tabelit, mis sisaldas leibkonnaliikmete anonümiseeritud infot ja aadressi identifikaatorit. Elektriandmetega sidumiseks leiti leibkonnad, kus aadressi identifikaator ühtis mõõtepunkti omaga ja ainult ühel leibkonnaliikmel oli elektrileping. Nii õnnestus siduda 48% leibkondadest elektritarbimise infoga. Samuti oli võimalik siduda elektritarbimisega eluruumi info, millega saab hinnata näiteks elektritarbimise seotust hoone ehitusaasta ja eluruumi suurusega ning see pakuks võimalust hinnata eluruumi energiatõhusust. Saadud tulemus võimaldaks toota statistikat, mida Statistikaametil ei ole siiani olnud võimalik toota andmete puudumise tõttu.

Samuti hinnati, kas elektriandmete põhjal saaks kinnitada eluruumide kasutamist püsiva elukohana. Leiti tuhandeid aadresse, kus rahvastikuregistri järgi peaksid elama inimesed, kuid elektritarbimine oli 0 või siis vastupidi: oli suur elektritarbimine, kuid registri järgi seal kedagi ei elanud. Seetõttu on andmestikul oluline potentsiaal rahvastiku paiknemise analüüsil täiendava elumärgina.

Eraisikute elektritarbimine kuude kaupa

Kõige enam tarbisid eraisikud 2015. aastal elektrit jaanuaris ja kõige vähem juunis. Jaanuaris tarbiti 36% enam elektrit võrreldes juuniga. Teisel kohal oli elektritarbimiselt detsember. Suhteliselt võrdne elektritarbimine oli märtsis ja novembris (moodustades 82% jaanuari tarbimisest) ning mais ja augustis (moodustades ligi 65% jaanuari tarbimisest).

Eraisikute keskmine elektritarbimine kuude kaupa, 2015

 

Eraisikute elektritarbimine sõltub nädalapäevast ja kellaajast

Nagu võib arvata, on elektritarbimine kõige väiksem öistel tundidel – kõige vähem elektrit tarbiti kolmapäeval kella 02:00 ja 03:00 vahel. Elektritarbimine hakkab järk-järgult suurenema juba kell 05:00. Hommikupoolikul on elektritarbimine suurim vahemikus 06:00–07:00, mil suur osa inimestest ärkab ning alustab hommikuste toimingutega. Kuni pärastlõunani on elektritarbimine kodudes suhteliselt stabiilne ning hakkab taas suurenema 14:00 ja 15:00 vahel, kui paljude päev hakkab juba koolis, trennis, tööl ja mujal lõppema. Õhtune elektritarbimise haripunkt on ajavahemikus 17:00–19:00, mil tarbitakse ööpäeva jooksul ka kõige enam elektrit. Pärast kella 19:00 hakkab elektritarbimine järjest vähenema.

Eraisikute elektritarbimine ühel detsembrikuu kolmapäeval 24 h jooksul, 2015

 

Kui kolmapäeval joonistus välja nii-öelda tööinimese graafik, siis laupäeval, mil enamikul inimestest on vaba päev, on ka elektritarbimine kogu päeva jooksul ühtlasem. Kahe päeva öine (kella 23:00 ja 06:00 vaheline aeg) elektritarbimise muster ja tarbitud elektri hulk on sarnased. Kui kolmapäeval oli hommikupoolne elektritarbimise tipp vahemikus 06:00–07:00, siis laupäeval vastavalt 11:00–12:00. Laupäeva elektritarbimise haripunkt on kella 16:00–17:00 ajal ning pärast seda hakkab elektritarbimine järjest vähenema. Laupäeval tarbiti ligi 10% rohkem elektrit võrreldes kolmapäevaga ning madalaima ja kõrgeima keskmise elektritarbimise vahe oli mõlemal päeval ligi kahekordne.

Eraisikute elektritarbimine ühel detsembrikuu laupäeval 24 h jooksul, 2015

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tühjad kortermajad

Suurandmeid on võimalik Statistikaametis teiste andmetabelitega linkida ning seeläbi saada uut teadmust. Näiteks saab aadressiinfot ja elektritarbimist linkides tuvastada tühje kortermaju. Statistikaamet uuris, kas oleks võimalik tuvastada vähese elektritarbimisega korteritega kortermaju ja jaotada kortermajad energiatarbimise alusel gruppidesse vastavalt keskmisele kuutarbimisele – 0 kWh, 1–30 kWh, üle 30 kWh. See on üks lihtne näide, milliseid küsimusi saaksid teised riigiasutused Statistikaameti käest küsida ja millele saaks suurandmeid kasutades vastuse anda.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kokkuvõte

Suurandmete kasutamine võimaldaks Statistikaametil mitmekesistada tooteportfelli ja pakkuda olulise administratiivse kuluta täiesti uut statistikat. Eurostati katseprojektist oleme õppinud, et suurandmeid kasutades saame ülevaate majapidamiste elektritarbimisest. Samuti on võimalik siduda elektritarbimisega eluruumi info, mille põhjal saab hinnata näiteks elektritarbimise seotust hoone ehitusaasta ja eluruumi suurusega ning seeläbi hinnata ka eluruumi energiatõhusust. Kasutades elektriandmeid on võimalik jälgida ka rahvastiku paiknemise dünaamikat.

Teisalt nägime ka, et andmestikuga töötades tuleb arvesse võtta, et see kajastab elektrilepinguga seotud subjekti elektritarbimist, kes ei pruugi olla tegelik lõpptarbija. Erinevate registrite sidumisel pidime tõdema registriandmete aadressiinfo ebaühtlast kvaliteeti. Seetõttu muudaks standardiseeritud aadresside kasutamine andmete analüüsi ja ka aadressiinfo uuendamise andmekogus oluliselt efektiivsemaks. Jätkame tööd, et jõuda suurandmetest kvaliteetse statistika tootmiseni. Suurandmed pakuvad võimalust toota statistikat kiiremini ja efektiivsemalt ning see on suund, mille poole Euroopa statistikaametid liiguvad.

Põhjalikum ülevaade Eesti Statistika Kvartalikirjas 4/2017 artiklis „Suurandmed statistikas“ (ilmus 29.12.2017).

 

 

Toomas Kirt, Statistikaameti arenduste ekspert

 

 

 

Helerin Äär, Statistikaameti geoinfo spetsialist

 

Metoodika

Suurandmetena käsitletakse tavaliselt andmeid, mis on mahult suured, mis võivad olla struktureerimata ja mida tekib lühikeses ajavahemikus väga palju. Nende omaduste tõttu ei saa suurandmete töötlemiseks tavaliselt kasutada traditsioonilisi andmetöötlusvahendeid. Suurandmed tekivad tavaliselt mingi protsessi tulemina, mille eesmärk ei ole toota andmeid statistiliseks töötluseks ning see muudab nende analüüsi mõnevõrra keerukamaks. Tuleb näiteks arvestada, et andmed võivad olla kallutatud ja esindada vaid osa populatsioonist ning andmetes võib olla vigu ning need võivad olla selektiivsed ja mittetäielikud. Vaatamata sellele pakuvad suurandmed palju võimalusi.

Animatsioonides on kasutatud ruutkaarti, mille iga 1 km ruudu kohta on toodud keskmine eraisikute elektritarbimine ühes tunnis / kuus. Animatsiooni andmed eraisikute keskmise elektritarbimise kohta kuude kaupa kajastavad 93% eraisikutega seotud mõõtepunktidest ning 24 h animatsioonid kolmapäeva ja laupäeva kohta 81% eraisikutega seotud mõõtepunktidest.

Noore inimese päev

12. augustil tähistatakse ÜRO eestvedamisel rahvusvahelist noortepäeva. Statistikaamet vaatas sel puhul, milline näeb ajakasutuse uuringu põhjal välja 10–24-aastase inimese päev.

Noored ärkavad suhteliselt vara. Nädala sees on hommikune ärkamisaeg poole seitsme paiku, nädalavahetuseti veidi hilisem. Pärast ärkamist kulub aeg hügieenile, riietumisele ja muudele isiklikele tegevustele. Neile tegevustele kulub päevas kokku veidi üle 50 minuti. Hommikueine võtab aega umbes 10 minutit ja seda süüakse enne kella 9. Paljude noorte puhul eelneb sellele söögi valmistamine, mis viitab, kui mitte vanematest eraldi elamisele, siis vähemalt mõningale iseseisvusele.

Õppetööga seotud liikumine ehk kooli minek ja sealt tulek võtab 10–14-aastastel päevas aega 27 minutit ning 15–24-aastastel 16 minutit.

Koolis on noored keskmiselt kella 10st hommikul kuni kella 13.30ni pärastlõunal. Õppimisele kokku kulub päevas 10–14-aastastel keskmiselt veidi alla nelja tunni ja 15–24-aastastel veidi üle kahe tunni. See aeg on võrreldes 2000. aastaga noorematel pikenenud 15 minutit ja vanematel isegi 26 minutit. Õppimisele kuluva aja andmete põhjal võib järeldada, et mitte ainult õppimisele kuluv aeg päevas ei pikene, vaid õpinguaastad laienevad vähehaaval keskea poole.

Arvuti või nutiseadmete abil intensiivsem suhtlemine ja kirjavahetus toimub noortel hommikuti kella 10.30 ja 11.00 ajal ning pärastlõunal kella 16.30 paiku. Arvutiga seotud tegevustele (välja arvatud arvutimängud) kuluv aeg on võrreldes 2000. aastaga märgatavalt pikenenud. Kui 10–14-aastased veetsid 2000. aastal arvuti taga keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastased 7 minutit päevas, siis selle kümnendi alguseks oli see noorematel veninud 1 tunni ja 23 minutini päevas ja vanematel ligi pooleteise tunnini päevas.

Paljud 15–24-aastased töötavad ja neil kulub selleks päevas keskmiselt veidi üle kahe tunni. Tööle kuluv aeg on noortel võrreldes sajandi algusega lühenenud keskmiselt 13 minutit. Noored töötavad lähtuvalt oma muudest tegemistest erinevatel aegadel. Paljudel algab tööpäev juba enne kella kaheksat hommikul, aga paljudel jääb tööpäeva algus pärastlõunasesse aega, vahemikku kella 13.00st 15.00ni või veelgi hilisemasse aega.

Lõunavaheaeg algab noortel nädala sees tavaliselt kella 12.40 paiku ja kestab ligi 40 minutit. Nädalavahetuseti lõunatatakse natuke hiljem ja pikemalt. Paljude noorte puhul eelneb söömisele ka toidu valmistamine, olgu see siis kas kodus või töökohas. Toidu valmistamisele kuluv aeg päevas on 10–14-aastastel lühenenud 2000. aasta 14 minutilt 2010. aastal 8 minutile ning 15–24-aastastel vastavalt 31 minutilt 21 minutile. Mis viitab sellele, et rohkem süüakse kas valmistoitu või kodust väljas.

Noortel kulub füüsilistele harjutustele päevas ligi üks tund. 10–14-aastastel 65 minutit ja 15–24-aastastel 43 minutit. Noorematel on füüsilistele harjutustele kuluv aeg kümnendi jooksul 6 minuti võrra lühenenud ja vanematel 5 minuti võrra pikenenud. Peamine aeg sportimiseks on vahemikus kell 16–17.45. Liikumisharrastustega tegeleb 81% 15–24-aastastest. Lisaks kehalise kasvatuse tundidele ka ligi 13% alla 15-aastastest.

Pärastlõunane aeg kulub paljudel noortel peale spordi ka mitmete muude harrastustega tegelemisele. 15–24-aastaste seas on muusika levinuim kultuuriharrastus, millega tegeleb neist 17%. Lisaks sellele tegeleb 16% noori fotograafiaga, 13% tantsuga, 11% käsitööga ja 9% kujutava kunstiga. Peale nende tegeletakse veel filmide või videote tegemisega, näitlemisega, loovkirjutamisega, rõivaste või veebidisaini või muude harrastustega ning vähesel määral ka kollektsioneerimise ja kultuuripärandi eest hoolitsemisega.

Noored on aktiivsed kultuuritarbijad

Noorte seas on kõige armastatum kultuuriasutus kahtlemata kino. 83% noortest käib aasta jooksul vähemalt korra kinos. Raamatukogus käib neist aasta jooksul vähemalt korra 72%, kontserdil 64% ja kultuurimälestisi külastamas 62%. Ligi pooled noortest käivad aasta jooksul vähemalt korra ka muuseumis ja teatris.

Kui kinos käiakse sagedamini enne kella 18 õhtul, siis teatris ja kontserdil peamiselt pärast kella 18 õhtul. Meelelahutusele ja kultuurile kulub 10–14-aastastel keskmiselt 4 minutit ja 15–24-aastastel keskmiselt 13 minutit päevas.

Lugemisele kulub 10–14-aastastel 20 minutit päevas ja 15–24-aastastel 11 minutit päevas. Lugemisele kulutavad noored paraku samuti vähem aega kui sajandivahetusel. Nooremad 5 minutit ja vanemad isegi 18 minutit vähem.

Erinevatele majapidamise ja perega seotud tegevustele (kodu ja riiete korrashoid, lemmikloomade ja väiksemate laste eest hoolitsemine jms) kulub noortel päevas keskmiselt 1 tund ja 20 minutit. See aeg on samuti võrreldes sajandivahetusega lühenenud. Noorematel 25 minutit ja vanematel isegi 45 minutit.

Õhtuse söömaaja algus satub paljudel noortel tihti täistunnile, kas kuuest, seitsmest või kella kaheksast. Palju on ka noori, kelle õhtune näksimine venib keskööni ja on üksikuid, kes ei ütle ära öisest suutäiest.

Suur osa vabast ajast kulub noortel televiisorivaatamisele. Noortel kulub teleka ees keskmiselt 1 tund ja 50 minutit päevas. Kümnendi jooksul on see aeg siiski lühenenud 10–14-aastastel 35 minutit ja 15-24 aastastel isegi 40 minutit. Võib öelda, et telekavaatamise arvelt on suurenenud õppimisele, aga ka arvuti taga istumisele kuluv aeg. Vaba aja tegevustele kuluv aeg kokku on noorematel üle 7 tunni ja vanematel veidi alla 7 tunni.

Kõige suurema osa ööpäevast võtab noortel uni. Keskmiselt magab noor veidi all 10 tunni ööpäevas. Noored lähevad magama tavaliselt õhtul kella kümne ja kesköö vahel. Aga paljudel noortel võib see toiming venida kuni kella neljani hommikul, millest tulenevalt võib uneaeg olla oluliselt lühem kui see noorele inimesele vajalik oleks.

Kutt Kommel, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Rahvusvaheline noortepäev on ÜRO algatatud iga-aastane sündmus, mille eesmärk on tõmmata ühiskonnas tähelepanu noortele ja noortega seotud teemadele. Esimene rahvusvaheline noortepäev toimus 2000. aastal.

Ajakasutuse uuringut korraldatakse Eestis ja mujal riikides iga kümne aasta tagant, Statistikaameti korraldatud uuring toimus Eestis 2010. aastal ja enne seda 2000. aastal. Lisaks on analüüsis kasutatud 2015. aasta kultuurimooduli andmeid.

Rohkem andmeid leiate Statistikaameti statistika andmebaasist.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/01Ajakasutus/01Ajakasutus.asp

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/07Kultuur/04Kultuurielus_osalemine/04Kultuurielus_osalemine.asp

Laste ja noorte kultuuriaasta puhul avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul vähemalt korra kuus mõne laste ja noorte kohta käiva ülevaate või statistikanoppe.

Eesti elanik kulutab päevas söömisele üle tunni

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel kulutavad Eesti elanikud päevas söömisele keskmiselt ühe tunni ja 21 minutit. Söögi valmistamisele kulub naistel kolm korda rohkem aega kui meestel.

Seoses Eesti toidu kuu tähistamisega võttis Statistikaamet 2010. aasta ajakasutuse uuringu tulemused taas ette, et meelde tuletada, kui palju aega Eesti elanikud söögitegemisele ja söömisele kulutavad. Ajakasutust uuritakse iga kümne aasta järel, sest paari aastaga ajakasutuses suuri muutusi ei toimu.

Mehed kulutavad päevas söömisele veidi enam aega kui naised (mehed 83 ja naised 79 minutit). Söögitegemisega on aga vastupidi – naised kulutavad söögitegemisele päevas keskmiselt 78 minutit, mehed aga üle kolme korra vähem (24 minutit). Võrreldes 2000. aastaga on söögitegemisele kulutatud aeg kokku vähenenud 11 minuti võrra: meestel viis minutit ja naistel 17 minutit. Selle põhjustas suure tõenäosusega restorani- ja väljas söömise kultuuri areng ja populaarseks muutumine. Aastal 2015 on kohvikuid ja restorane kõikidele maitsetele ja erinevates hinnaklassides – inimesed naudivad väljas söömist veelgi rohkem kui 2010. aastal, olgu selleks siis külaskäik gurmeerestorani või mahe-tänavatoidukohvikusse. Samas tehakse ka kodus palju süüa, mistõttu on raske prognoosida, kas järgmise uuringu ajal on söögitegemisele kulutatud aeg pikem või lühem kui 2010. aastal.

Nädalavahetuse söömisharjumused erinevad tööpäevade omast

Söömisele ja söögitegemisele kulutatakse kõige rohkem aega laupäeviti ja pühapäeviti. Kui nädala sees panustatakse rohkem aega õhtusöögile, siis nädalavahetusel on olulisemal kohal lõunasöök.

blog_27_1

Mida rohkem vaba aega, seda rohkem aega kulub söömisele

Kõrgharidusega inimesed valmistavad toitu kauem, kuid kulutavad söömisele vähem aega kui põhi- või keskharidusega inimesed. Kõrgharidusega inimestel on ilmselt paremad võimalused teha keerulisemaid ja seejuures aeganõudvamaid sööke, samas on neil vähem aega, et tehtud toitu nautida.

Selge on see, et inimene, kellel on rohkem vaba aega, kulutab seda ka rohkem söömisele ja selle valmistamisele. Seda tõestab ka vanuseline jaotus – 65-aastased ja vanemad söövad päevas keskmiselt 92 minutit, 25–44-aastased aga ligi 15 minutit vähem.

blog_27_2

Kaia Kabanen, Statistikaameti analüütik

 Metoodika

Statistikaamet korraldab ajakasutuse uuringut iga 10 aasta tagant. Viimane uuring toimus 2010. aastal. Ajakasutuse uuringuga saab ülevaate inimeste ajakasutusest ning meeste ja naiste ajakasutuse erinevustest. Uuring on rahvusvaheliselt harmoneeritud ja seda viivad läbi paljud Euroopa riigid.

Ajakasutuse uuringu üldkogumi moodustavad Eestis alaliselt elavad 10-aastased ja vanemad isikud, välja arvatud pikka aega ehk üle aasta sellistes institutsioonides nagu hooldekodu, vangla jm viibijad. Alalisteks Eesti elanikeks loetakse isikud, kes on viibinud või kavatsevad Eestis viibida üle aasta. Valim on võetud süstemaatilise valikuga ASi Andmevara rahvastiku andmebaasis olevate 18-aastaste ja vanemate isikute hulgast. Valimisse kuulus esialgselt 7500 leibkonda. Iga valimisse sattunud isik kaasas leibkonna.

Andmed on saadud leibkonna- ja isikuküsitluste läbiviimisel ning inimeste täidetud päevikutest, kuhu nad märkisid oma tegevused päeva jooksul. Iga vähemalt 10-aastane leibkonnaliige täitis päeviku ühel argipäeval (s.o ühel päeval esmaspäevast reedeni) ja ühel nädalavahetuse päeval (s.o kas laupäeval või pühapäeval). Peale selle pidid töötavad inimesed täitma nädalapäeviku töötundide kohta.


Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab
www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.eesti-toit-2015-est-426

Huvitavaid fakte Eesti elust

Statistikaamet leidis ühiskonnas toimuvaid muutusi uurides rea huvitavaid seoseid, mis annavad mõistliku seletuse seni vastuseta olnud küsimustele.

Meeleolukat 1. aprilli!

Laste mõju mehe edukusele tööturul

Naiste ja meeste palgalõhest on palju räägitud, aga kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust lõhet?

Soolise palgalõhe üheks põhjuseks on peetud naiste suuremat pühendumust kodule ja lastele. Et naised kulutavad meestega võrreldes oluliselt enam aega majapidamise ja perekonna eest hoolitsemisele, jääb neil vähem aega tööalase karjääri edendamiseks. Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel kulutasid Eesti naised päevas keskmiselt 4,1 tundi majapidamisele ja perele, mehed aga 2,6 tundi.

Kas leibkonnas lapsi omavate ja mitteomavate meeste palku võrreldes näeb samasugust palgalõhet? Arvestades, et lastega mehed kulutavad siiski rohkem aega lastele ja perele? Ning kas lastega meestel on suurem oht jääda töötuks, kuna tööandja peab arvestama sellega, et isad lähevad enne tööpäeva lõppu lasteaeda näiteks isadepäeva- või jõuluüritusele?

Selgub, et ei ühte ega teist. Tulemused on hoopis vastupidised.

Mehed kannatasid majanduskriisi tõttu veidi enam kui naised ning kriisi tippajal oli iga viies tööturul aktiivne mees töötu. 2012. aastal vähenes meeste töötus oluliselt, saavutamata küll kriisieelset taset. Kriis mõjutas mehi sõltumata sellest, kas neil oli leibkonnas lapsi või mitte. Samas oli leibkonnas lapsi omavate meeste töötus võrreldes lapsi mitteomavatega oluliselt väiksem nii enne kriisi, kriisi ajal, kui ka pärast kriisi. Nii näiteks langes leibkonnas lapsi omavate meeste töötuse määr 2012. aastal 6,7%-ni, leibkonnas lapsi mitteomavate meeste töötuse määr oli aga 13,3%.

Ka palka saavad lastega mehed rohkem. Aastatel 2007–2012 oli leibkonnas lapsi omavate meeste keskmine netopalk 20% kõrgem kui lasteta meestel. Parimas tööeas meesteks võiks lugeda 25–49-aastaseid – nende palgatase oli teiste vanuserühmadega võrreldes ka kõrgem. Et 25–49-aastaste vanuserühmal on suure tõenäosusega juba ka lapsed, siis kas hoopis kindel vanuserühm on palgaerinevuse põhjuseks? Nii see siiski pole, leibkonnas lapsi omavatel 25–49-aastastel meestel oli 2012. aastal keskmine netopalk samuti 20% kõrgem kui sama vanuserühma lasteta meestel.

Seega kipuvad leibkonnas lapsi omavad mehed olema lasteta meestest tööalaselt edukamad. Eks põhjuste jada on pikk — alustades pereisade suurenenud vastutustundest ja selgemast sihiseadest ning lõpetades naiste valikuga partneri osas.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus „Laste heaolu“ artiklis „Laps eri keskkondades“ (ilmus 20.12.2013).

Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik

Milline näeb välja Eesti naise päev?

Kaheksas märts on rahvusvaheline naistepäev. Süveneme sel puhul Eesti naise ellu ja jälgime tema ajakasutust ühe päeva jooksul.

Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel algab Eesti naise tasustatud tööpäev hommikuti umbes kell pool üheksa. Tööleminek võtab aega tavaliselt kahekümne minuti ringis. Naine kasutab võrreldes mehega liikumiseks vähem autot ning eelistab rohkem ühistransporti, jala või jalgrattaga liikumist. Naine annab sellega igapäevaselt oma panuse energiasäästlikkuse tõusule ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisele, mis muuseas on üks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidest. Naine töötab intensiivselt kogu ennelõuna. Natuke pärast kella 12 läheb lõunale ja naaseb hiljemalt pool kaks pärastlõunal. Töölt lahkub veidi pärast nelja. Sellise rütmi järgi elab umbes 30% Eesti naisi. Tasustatud tööle kulub keskmisel Eesti naisel päevas keskeltläbi kolm tundi. Tavaline on, et ka mõlemal nädalavahetuse päeval kulub naisel tund aega tasulisele tööle.

Kodustes töödes on naisel kahtlemata kandev osa ja mitte ainult Eestis vaid paljudes Euroopa riikides. Naistel kulub võrreldes meestega ligi kaks korda rohkem aega kodustele töödele. Kui paljudes Euroopa riikides peavad naised ka koduseid töid tehes lõunapausi, siis Eesti, Soome, aga ka Suurbritannia naistele on iseloomulik, et kodused tööd jaotuvad enam-vähem ühtlaselt kogu päevasele ajale. Eesti naiste koduste tegemiste tippaeg on just hommikul pärast ärkamist ja õhtul töölt tulles. Kõige rohkem aega kodustest töödest — ligi tund ja 20 minutit — kulutab naine söögitegemisele (ligi pool tundi enam kui Soome, Rootsi ja Norra naised). Sellele järgnevad majapidamise korrashoid ja lastehoidmine. Ajavahemikus kella seitsmest hommikul kella seitsmeni õhtul tegeleb koduste töödega stabiilselt 30% naisi.

Perega koosolemisele kulub naisel päevas ligi kolm tundi. Pool tundi päevas pühendab naine lastele ja peaaegu veerand tundi mõne teise leibkonna aitamisele. Lisaks sellele kulub naisel päevas poolteist tundi teistega (st mitte pereliikmetega) suhtlemisele.

Poodlemisele ja erinevatele teenustele kulub naisel päevas 26 minutit, mis on kõigest viis minutit kauem kui mehel. Naiste poodlemise aeg on viimase kümnendi jooksul veidi kahanenud, meestel seevastu paar minutit pikenenud. Naiste poodlemise ja teenuste tarbimise aja kokkuhoiu taga on suurte kaubanduskeskuste areng viimasel kümnendil, kuna paljud kauplused ja teenused on tihti koondunud ühte kohta.

Vaba aega on naisel päevas viis tundi ja 16 minutit. Viimase kümnendi jooksul on naise vaba aeg üle poole tunni pikenenud. Vabast ajast võtab märkimisväärse osa (üle kahe tunni) telerivaatamine. Lisaks sellele veedavad naised 37 minutit suheldes, 30 minutit lugedes, 25 minutit arvuti taga oma asju ajades ja teist niipalju füüsilisi harjutusi tehes. Naiste vaba aja sisse mahuvad veel meelelahutus ja kultuur, muusika kuulamine, hobidega tegelemine, vaba ajaga seotud liikumine ning muu mängimine ja puhkamine.

Naise ööpäevast kaks kolmandikku möödub kodus. Söömisele ja joomisele kulub naisel päevas tund ja 20 minutit. Muudeks isiklikeks tegevusteks umbes tund. Söömisele ja joomisele kulutab naine võrreldes sajandivahetusega umbes seitse minutit enam, isiklikeks tegevusteks neli minutit enam. Keskmine Eesti naine magab ööpäevas kaheksa tundi ja 52 minutit. Ta ärkab enne kella seitset hommikul ja läheb magama reeglina pärast kümmet õhtul.

Kõige sobivam aeg naisele lillede kinkimiseks on hommikul (koos voodisse serveeritud hommikukohviga) või õhtul pärast kella seitset kui päeva kiiremad tegemised on ühele poole saanud. Tööl on naiskolleegide austamiseks kõige sobivam aeg kell kaks, kui naised on lõunalt tagasi jõudnud.

Artiklis on kasutatud Statistikaameti 2000. ja 2010. aasta ajakasutuse uuringu  andmeid. Ajakasutuse detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Kutt Kommel, Statistikaameti analüütik

Eesti mehe statistiline portree

Keskmine Eesti mees on 38-aastane, töötab ehituse, transpordi või töötleva tööstuse tegevusalal ning tema brutokuutöötasu on üle 900 euro. Ta kaalub 83 kilo ja on 179 sentimeetrit pikk. 

2011. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel oli Eestis 600 352 meest ja 693 884 naist ehk mehi on üle 90 000 võrra vähem kui naisi. Alates 40. eluaastast hakkab mehi rahvastikus üha vähemaks jääma ning 75-aastaseid mehi on juba üle poole vähem kui samas vanuses naisi. 

Mehe eluiga ja käekäik 

Keskmine Eesti mees on 38-aastane ehk keskmisest Eesti naisest 6 aastat noorem. Mehe oodatav eluiga sünnimomendil on 71,2 aastat, mis on ligi kümme aastat lühem kui keskmisel naisel. Vaatamata lühemale elueale ja meeste väiksemale osatähtsusele rahvastikus, vastavad mehed küsimustele enesetunde või muretsemise kohta vägagi positiivselt, ei kurda valude üle ega kurvasta eriti. 

Mehed ei tõtta noorelt abielluma, vaid pigem sõuavad abielusadamasse 30. eluaastates (meeste keskmine vanus abiellumisel on 30 eluaastat). Kõigist abiellunud meestest 60% on abiellu astunud 30. eluaastaks, samal ajal kui abiellunud naistest on 30. eluaastaks tanu alla saanud pooled. Kõige rohkem abielulahutajaid on 35–39-aastaste meeste seas. Kui mees on 30–34 aasta vanune, on peres tõenäoliselt juba üks või mitu last. 

Mees ja tema töö 

15–74-aastastest Eesti meestest töötas 2011. aastal 62% ja tööd otsis 13%. 2012. aastal on töötus meeste hulgas pisut vähenenud. 

Mehed töötavad enamasti ehitusel, transpordi valdkonnas või töötlevas tööstuses. Hariduse ja tervise tegevusalal on meeste osatähtsus väike. Ametialati on enim mehi oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite seas, samuti juhtide hulgas. Vähem on mehi ametnike ja teenindajate seas. 

Palgatöötajast mees teenib kuus keskmiselt 923 eurot brutos. Juhtidest meeste keskmine brutokuutöötasu on 1400 eurot, tippspetsialistidel 1300 eurot ja keskastme spetsialistidel üle 1000 euro. Üldjuhul on meeste töötasu kõigis valdkondades ja ametites 200 või enam eurot suurem kui naistel.

Mehe ajakasutus 

Eesti mees teeb päevas üheksa tundi tasulist tööd. Sellele kuluv aeg on aastate jooksul küll pisut lühenenud, kuid sellegipoolest teevad mehed päevas tasulist tööd 30 minutit rohkem kui naised.

Majapidamisele ja perekonnale kulub meestel kolm tundi päevas, mida on üle pooleteise tunni vähem kui naistel. Laste hoidmisele kuluv aeg on aga kümne aasta jooksul meestel pikenenud 30 minuti võrra ning nüüd veedavad mehed lastega juba poolteist tundi päevas koos (arvestatud on nende meeste keskmist ajakulu, kes sellel tegevusele aega pühendasid). Lapsehoidmine aga ei ole meeste jaoks nende söötmine ja kasimine millegi muu tegevuse kõrvalt, vaid pigem kvaliteetaeg. Meeste jaoks pakuvad lapsed mõnusat vaheldust ja võimalust mängida. Meeste ajakasutust iseloomustab pigem üks tegevus korraga ja põhjalikumalt. Vähem on meestel mitme asjaga korraga tegelemist.

Vaba aega on Eesti mehel rohkem kui kümme aasta tagasi, seda eelkõige seetõttu, et tasulisele tööle ja üldistele majapidamistöödele kulub vähem aega. Mehel on päevas vaba aega üle kuue tunni. Seda kasutatakse tihti meelelahutuseks ning eriti palju aega kulub päevas arvutiga seotud tegevustele (kaks tundi) ning teleka vaatamisele (üle kahe tunni). Spordi tegemisele kulunud aeg on viimase kümne aasta jooksul samuti pikenenud ning sporti harrastavad mehed tegelevad spordiga keskmiselt kaks ja pool tundi päevas. 

Kui pikk on Eesti mees ja palju ta kaalub? 

Keskmine Eesti mees (15-aastane ja vanem) on 179 cm pikk ja kaalub 83 kilogrammi.

  • 15–44-aastane mees on 181 cm pikk ja kaalub 82 kilogrammi.
  • 45-aastane ja vanem mees on 176 cm pikk ja kaalub 85 kilogrammi.

Kasutatud on statistikaameti sotsiaaluuringu, ajakasutuse uuringu, palgastatistika ja tööjõu-uuringu tulemusi ning rahvastiku andmeid statistika andmebaasist

Piret Tikva, Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja

 

Veerand töötajatest puhkust ei võta

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel ei viibinud viimase 12 kuu jooksul üldse puhkusel 24% töötajatest. On muidugi töösuhteid, kus puhkuse võtmine ei tulegi päevakorda, näiteks lühemad tähtajalised tööd. Samuti on teatud tööhõivevorme, näiteks ettevõtjad või talupidajad, kes oma puhkamist sageli „korralise puhkusena“ ei käsitle. Seetõttu on puhkuse võtmist kohasem vaadata tähtajatu lepinguga palgatöötajate hulgas (neid on kõigist tööga hõivatutest ligi 90%) ning alljärgnevalt ongi analüüsitud vaid seda rühma.

Tähtajatu lepinguga palgatöötajatest ei võtnud viimase aasta jooksul üldse puhkust 14%. Mittepuhkamine on sagedasem madalama haridustasemega ning väiksema sissetulekuga töötajate seas. Kui alg- ja põhiharidusega töötajatest ei võtnud puhkust 27%, siis kõrgharidusega töötajatest vaid 9%. Puhkamata on jaksu tööd teha ka noortel — 15–24-aastastest töötajatest ei puhanud 32%. Mida vanemaks töötajad saavad, seda vähemaks jääb neid, kes puhkuseta tööd teevad. Erasektoris on puhkajaid tunduvalt vähem kui avalikus sektoris. Kui riigiasutustes ei olnud aasta jooksul üldse puhkusel 5% töötajatest, siis erasektoris 17%. Tegevusalade võrdluses on ametliku puhkuse võtjaid vähem hooajalise iseloomuga aladel nagu põllumajandus, metsandus, ehitus. Kuid üllatav 21% mittepuhkajaid oli ka finantsvahenduse ja kinnisvara alal. Üldiselt on aga puhkuseta töötajaid märksa enam sinikraede kui valgekraede hulgas.

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et just mehed on need, kes end oimetuks töötavad, ei olnud mittepuhkajate seltskonnas väga olulist soolist vahet. Aasta jooksul ei puhanud ligi 15% mees- ja 13% naistöötajatest.

Puhkajad kasutavad aega perega koosolemiseks ja reisimiseks

Kui aasta jooksul ei puhanud iga seitsmes töötaja, siis täies mahus võttis puhkuse välja tervelt kaks kolmandikku töötajatest. Ajakasutuse uuring näitab, et Eesti inimesed kasutavad puhkust perega koos olemiseks. Üle 90% töötajatest veetis enamiku puhkusest pere või mõne pereliikmega, kusjuures koos kogu perega 66%. Isegi enam kui pooled töötavatest noortest veedavad valdava osa puhkusest kogu perega koos.

Pooled töötajatest käisid puhkuse ajal välismaal ja 59% kasutas puhkust Eestis reisimiseks. Reisimine puhkuse ajal on aastatega märkimisväärselt kasvanud. Eelmise, 2000. aasta ajakasutuse uuringu ajal käis puhkuse ajal välismaal vaid 21% ning Eestis reisis 35% töötajatest.

Mida teevad puhkuse ajal üksi elavad inimesed? Üksi veedab neist puhkuse siiski vaid kolmandik. 40% nendest on enamiku puhkusest sõprade seltsis, 27% aga perega laiemas mõttes. Teistest enam kasutasid nad puhkust Eestis reisimiseks.

Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Küsimustik sisaldas küsimusi ka tööga hõivatute korralise või palgata puhkuse võtmise kohta viimase 12 kuu jooksul.

Yngve Rosenblad, Statistikaameti analüütik